Päikesesüsteemi teema digiõpikus

Õpetaja Veronika Taimla sidus digiõppe liikumismänguga. Fotod: Raivo Juurak

5. oktoobril demonstreeriti Tallinna Südalinna koolis ajakirjanikele, missuguseid uusi võimalusi pakub digiõpik.

4. klass õppis Avita digiõpikust õpetaja Riina Abneri käe all päikesesüsteemi. Ajakirjanikel paluti istuda õpilaste kõrvale pinki, et nad saaksid lähedalt jälgida, kuidas digiõpikuga õpitakse. Kohe oli näha, et õpetaja soovitatud leheküljed leidsid õpilased kiiresti üles, samuti vastused õpetaja küsimustele. Õpilased orienteerusid digiõpikus probleemideta. Huvitav oli jälgida ka seda, kuidas õpik andis kohe märku, kas vastus oli õige või vale. Siis üllatas õpetaja Riina Abner ajakirjanikke sellega, et palus õpilastel minna üle 8. klassi õpikusse ja leida sealt päikesesüsteemi kohta lisainfot. Teise õpiku avamiseks kulus õpilastel aega alla minuti ja 4. klassi lapsed uurisid rahulikult 8. klassi õppematerjali.

Ajakirjanik jälgib, kuidas digiõpikust õpitakse.

Siis võttis õpetaja Veronika Taimla õpilased keset klassi ritta ja algas liikumismäng. Õpetaja esitas päikesesüsteemi kohta erinevaid väiteid ja õpilased pidid astuma õige väite korral sammu paremale, vale korral vasakule. Nad ikka eksisid ka vahel, sest õpitut alles kinnistati, lisaks läks mõnel vasak-parem pool sassi. Ajakirjanikud aga mõistsid, et võimlemispausid ja liikumismängud on täiesti võimalikud ka digiõpikuga tunnis.

Südalinna kooli arendusjuht Kerttu Mölder toonitas, et ajakirjanikele demonstreeriti eelkõige digiõpiku võimalusi, mitte otseselt digitundi. Tavalises digitunnis liiguvad õpilased kolm-neli korda kiiremini edasi, enamasti igaüks omaette, aga raskema teema puhul ka paarikaupa, sest siis on hea teineteiselt nõu küsida.

Mis uusi võimalusi digiõpik pakub?

Kõnesüntesaatoril saab lasta endale teksti ette lugeda. Võimalik on vaadata teemat selgitavaid animatsioone ja videoklippe. Saab õppida korraga mitmest õpikust. Kui näiteks Avita õpikus on teema läbi, võivad kiiremad uurida Koolibri õpikut, kus materjal on esitatud natuke teistmoodi. Õpilasel on võimalik digiõpikus teksti alla joonida või üle värvida, teksti juurde jutumullidesse saab märkusi ja tähelepanekuid kirjutada, mis on paberõpiku puhul rangelt keelatud.

Õpetaja uus võimalus? Tal jääb rohkem aega õpilasi õpetada, sest õpik parandab tema eest kontrolltööd ära. Digiõpik pakub õpetajale ka automaatse õpianalüütika võimalust. Tänu digiõpikule, mis kõik viimseni meelde jätab, on õpetajal iga õpilase ja ka kogu klassi kohta täpselt teada, kes mida ja kui palju oskab ning missugust abi vajab.

Kerttu Mölder toonitas, et paberõpik välja ei sure, digiõpik on lihtsalt üks uus tööriist õpetaja tööriistakastis. Ka õpetaja ise ei sure välja. Seda ei juhtu, et hakkamegi elama ainult nutiseadmetes.

Õpilane Konrad Mänd, kelle kõrval mina istusin, ütles, et täitsa tore on uutmoodi õppida. Ta lisas, et varem on nad kasutanud õppides roboteid.