Saksa filoloogid Eesti tööpõllul

19. okt. 2018 Maris Saagpakk Tallinna ülikooli saksa kultuuriloo ja kirjanduse dotsent - Kommenteeri artiklit

Maris Saagpakk.

Keele- ja kultuuriuuringute valdkond on viimasel ajal üle elanud mitmeid muudatusi. Ajal, mil võõrkeelte valdamine on igapäevane, ei ole võõrfiloloogid enam mingi müütilise graali hoidjad. Elame avatud ühiskonnas, kus paljud meie lähikondlased hoiavad end maailmas toimuvaga kursis võõrkeelse ajakirjanduse kaudu, loevad võõrkeelset ilukirjandust ja teevad sotsiaalmeediasse mitmes keeles postitusi, et kaasata eri keeleruumis elavaid sõpru. Enamasti kipub selleks võõrkeeleks olema inglise keel. Saksa keele positsioon Eesti ühiskonnas on muutunud pisut teisiti kui inglise keele oma.

Ajalooliselt olulisest kõrgkihi suhtlemisvahendist ja Euroopa kultuuriteadmisi eesti keelde vahendanud keelest on Eestis saanud võõrkeel nagu iga teinegi. Uuringud on näidanud, et Eesti ega Läti õpilaste võõrkeelevalikus ei mängi saksa keele ajalooline roll meie regioonis mingit rolli (http://www.daad.lv/index.php/de/germanistikprojekte/sprachlernmotivationen-im-baltikum).

Praegu on saksa keel peamiselt Euroopa poliitiliselt mõjuka ja majanduslikult tugeva suurriigi Saksamaa Liitvabariigi keel, ehkki täpsemad ulatuslikud uuringud saksa keele imago kohta Eesti ühiskonnas puuduvad.

Kui vaadata saksa keele õppijate arvu Eestis, siis on see võrreldes kümne-kahekümne aasta taguse ajaga oluliselt langenud – Haridussilma andmeil oli 2017/2018. õppeaastal saksa keele õppijaid üldhariduskoolides 11 923, kümmekond aastat varem aga 23 848. Samuti on jäänud vähemaks õpilasi, kes valivad saksa keele esimeseks keeleks, ning koole, kus sellist võimalust pakutakse.

Seepärast küsisime Tallinna ülikooli saksa keele erialal, missugust rolli täidab saksa filoloog tänapäeva Eestis. Esitasime TLÜ-s ja meie eelkäijainstitutsioonides saksa keele ja kultuuri eriala lõpetanutele mõned küsimused nende tööelu kohta.

Anonüümse küsitluse korraldasime tänavu kevadel, koostasime küsimused koos kolleeg Merle Jungiga, küsitlust aitas läbi viia lõpukursuse üliõpilane Lii Ann Liivrand. Küsitlust levitasime ülikoolile teadaolevate meiliaadresside, sotsiaalmeedia ja õpetajate lis­tide kaudu.

Meile vastas 74 inimest, kes olid lõpetanud ülikooli vahemikus 1972–2018. Aastatel 1972–1987 lõpetanutest vastas vaid kuus inimest, järgmine mainitud aasta oli 1994 (üks vastanu). Alates aastast 1998 võimaldab vastanute arv anda teatud (muidugi piiratud) ülevaate Tallinna ülikooli saksa keele eriala lõpetanute tööelust. Vastanute väikse arvu tõttu varasemal perioodil alustan tulemuste analüüsiga aastast 1998, võttes aluseks 67 vastanu andmed.

Tulemustest

Aastatel 1998–2018 oli saksa keelega seotud peaerialade lõpetajaid kokku 327. Erialade nimetused olid saksa keele õpetaja (kõrvalainega), põhikooli saksa keele õpetaja, saksa filoloogia, saksa keel ja kultuur, saksa keele õpetaja, germanistika. Lõpetanutest 29 olid omandanud nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi. Enamasti oldi algul õppinud saksa keelt ja kultuuri ning siis omandanud saksa keele õpetaja eriala. Andmetes ei kajastu saksa keelt kõrval­erialana õppinute arvud. Kui välja arvata korduvad nimed, saame lõpetanute arvuks 298, kellest 67 vastanut moodustab 22%.

Vastanute hulgas oli 10% mehi, mis on isegi päris hea tulemus, arvestades meeste traditsioonilist vähesust filoloogilistel erialadel. Vastajate vanus jäi vahemikku 23–47 aastat. Kõige rohkem vastanuid oli vanuserühmas 29–33 (kokku 31). Lõpetamise aastate järgi jagunesid vastanud ühtlaselt terve perioodi 1998–2018 peale, kõige enam vastanuid (7) lõpetas aastal 2008.

Vastuseid lugedes oli esimene suur üllatus saksa keele õpetajate vähesus (16) vastanute hulgas, neist kuus ei õpeta saksa keelt. Eeldasime, et vastanute hulgas on suur õpetajate osakaal, kuna õpetajaid ühendavad meililistid on kättesaadavad ja head infovahetuskohad.

Berliini teletornist avaneb suurepärane vaade linnale. Foto: Maris Saagpakk

Alljärgnevalt valik teistest mainitud töökohtadest: 4 reisikorraldajat, 3 tõlkijat, 3 IT-spetsialisti, on ka personalispetsialiste, müügispetsialiste, hotellimänedžere Eestis ja Saksamaal, projektijuhte riigi- ja erasektoris, assistente Saksa ja Eesti firmades.

58% vastas jaatavalt küsimusele, kas praegune töökoht on seotud saksa keelega. 31% vastas eitavalt, ülejäänud (11%) on seotud vähesel määral või mõnikord. Seega tuleb tõdeda, et enamik vastanud vilistlastest on leidnud erialase töökoha, ehkki eriala on muidugi saksa keele ja kultuuri puhul väga lai mõiste, hõlmates põhimõtteliselt kõike, mis on seotud saksa keele ja saksakeelsete riikidega.

Suur osa nendest, kes parajasti ei kasuta töökohal saksa keelt, on seda teinud oma tööelu varasemates faasides. Vastanutest vaid neli ei olnud kunagi töötanud saksa keele oskust eeldaval töökohal, ülejäänud 63-l oli erialase töö kogemus. 15 vastanut oli saksa keelega seonduvat tööd teinud üle kümne aasta, 12 vastanut 5–10 aastat ja 10 vastanut 3–5 aastat, ülejäänud vähem. Loomulikult sõltub erialase töö kogemus ka lõpetamise aastast ja inimese vanusest. Üldistavalt võib aga öelda, et enamik teeb praegu või on teinud varem erialast tööd. Töökohta vahetama motiveerib enamasti sobivama töökoha leidmine (30), antud töökohal polnud enam saksa keelt vaja (2) või töökoht kaotati (5), lisaks valiti kategooriat „muul põhjusel“.

Küsimusele, kui kerge või raske oli erialast tööd leida, anti väga erinevaid vastuseid. 28 (41%) hindas seda kergeks, 16 (23%) mitte nii kergeks ja ülejäänud pigem raskeks või raskeks.

Viimase küsimusena andsime vastanutele võimaluse ise lisada, mis veel südamele jäi. Saime 13 vastust. Muuhulgas tõsteti esile, et saksa keele oskajaid on raske leida, et lisaks saksa keelele peaks oskama veel mõnda keelt, et saksa keel on tööotsingutel suur pluss. Huvitav oli kommentaar, et „ettevõttel on lihtsam koolitada eriala kui õpetada erialaga kursis olevale inimesele saksa keel selgeks“.

Küsitluse tulemusi kommenteerides tuleb siiski möönda, et on võimalik, et need, kelle töö ei ole seotud saksa keelega, ei olnud sama valmis küsitlusele vastama kui erialase tööga hõivatud inimesed. Seega on võimalik, et küsitluses esitatud osa TLÜ ja Tallinna pedagoogikaülikooli lõpetanutest ei kujuta endast statistiliselt representatiivset läbilõiget meie lõpetanutest.

Siiski annavad küsitlustulemused kindlust väita, et saksa keele eriala valinutel on soovi korral suur tõenäosus oma tulevases tööelus saksa keelega seotuks jääda ning saksakeelsete riikide ja Eesti vahelise kultuuri-, keele- ja majandusvahendajatena tegutseda. Täpselt nii, nagu see õppima tulles mõtteks sai võetud.

 


Tallinna ülikoolis on võimalik saksa keele ja kultuuri peaeriala õppida Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride õppekaval. Samuti on võimalik saksa keelt ja kultuuri õppida kõrvalerialana. Magistritasemel saab õppida saksa keele õpetaja peaerialal võõrkeeleõpetaja MA-õppekaval. Lisaks nendele kavadele võib saksa keel olla ka üks kombinatsioon suulise ja kirjaliku tõlke magistrikavadel.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!