STANFORDI SÕNUMID ⟩ Stanfordi õppetunnid ja konkurss teadushuvilistele

5. okt. 2018 - Kommenteeri artiklit

 

Margus Pedaste.

Olen tagasi Stanfordi ülikoolist oma igapäevatoimetuste keskel Tartu ülikoolis. Seega on aeg võtta õppetunnid kokku ning kuulutada Õpetajate Lehes välja konkurss ka teiste ülikoolide suurte teadlaste ja nende olulisete artiklite tutvustamiseks.

Eemal olles õpitakse tihtipeale hindama või siis ümber hindama seda, mida tehakse kodus. Nii ka mina. Esiteks kogesin Stanfordis seda, kuidas teadlased saavad tõepoolest keskenduda mõtlemisele ja teadustööle ning selleks on loodud tugisüsteemid, mis tagavad akadeemilise vabaduse.

Eestis on ilmselt liiga vähe inimesi ja raha, et akadeemiline vabadus oleks võimalik – teadlased tegelevad juhtimise ja igapäevaste pisiasjadega ning leiutavad skeeme, mis võimaldaks kuidagi ots otsaga kokku tulla. Stanfordis oli selleks H-STAR-i instituut, mis mind vastu võttis. Selle juhi professor Keith Devlini sõnul loodi neil eraldi programm väliskülaliste vastuvõtuks eelkõige kolmel põhjusel: võrgustumise, inspiratsiooni ja mõjuvõimu suurendamiseks. Sellise programmi võiks luua ka näiteks Tartu ülikoolis.

Mu esimesel arutelul Keith Devliniga saatis ta e-kirja Andrus Viirgile, kellega kohtumisest sündis kontakt Eilif Trondseniga. Tänu sellele olen praeguseks sees nii Ränioru kui ka Põhjamaade väikeettevõtjate võrgustikes. Inspiratsiooniallikaks on lugematud konverentsid-seminarid, mis tulevad Stanfordi või selle lähipiirkonda peaaegu igal nädalal kohale. Näiteks õnnestus kolm korda eri kontekstis kuulda iPhone’ist tuttava, tehisintellektil põhineva rakenduse Siri loojat, keda inspireeris enda erivajadusega laps.

Mõjuvõimu suurendamisele mõeldes meenub kohe, et Stanfordi e-aadressi kasutades lihtsalt võetakse sind sageli paremini jutule. Kahjuks ei piisa meie maailmas tihtipeale vaid heast ideest, vaja on ka tohutult palju eeltööd, et sind kuulda võetaks. Stanfordis on kõrgtasemel teadlased ja kõrged konkursid (nii õppima kui ka tööle asumisel) selle töö ära teinud. Samas tundsin aruteludes, et mitme meie haridusteadlase mõttesügavus on täiesti konkurentsivõimeline. Tuleb vaid leida aega ideed kirja panna ja neid levitada.

Teiseks nägin Stanfordis, kuidas inimesed hoiavad tasakaalus oma vaimse ja füüsilise tegevuse. Peaaegu kõik üliõpilased ja õppejõud teevad regulaarselt sporti. Ülikool on selleks loonud ideaalsed võimalused – ehitanud spordisaalid, ujulad, staadioni, matkarajad, golfiväljakud jne jne. Mis aga kõige tähtsam – need on tasuta.

Veelgi enam, ka linna koolide ja lasteaedade spordirajatised on tunnivälisel ajal kõigile kasutamiseks. Mõeldes meie võimalustele Eestis, tihti tühjalt seisvatele tasulistele staadionitele ja suurele hulgale ebatervislikult elavatele inimestele, on väga kurb. Aktiivne eluviis on pikaajalise tulemusliku karjääri ja optimistliku hoiaku eeldus.

Näiteks Keith Devlin on küll juba 71-aastane, kuid sõidab ikka igal nädalal oma 200 kilomeetrit mägiseid radu. Ka H-STAR-i külaliste programm mõeldi välja ühe kolleegiga rattarajal olles. Septembris Eestis käies ei pidanud ta paljuks läbida rasketest ilmaoludest hoolimata siinne Otepää Ironmani rattarada.

Kolmandaks kuulsin ikka ja jälle, kuidas Stanford on rajatud vilistlaste tänulikkusele. Enamik maju on ehitatud Stanfordi vilistlaste või sealset õpi- ja teaduskeskkonda toetada soovivate ettevõtete ja eraisikute rahast. Nii on saanud majad endale nime Hewletti, Packardi, Gatesi ja teiste järgi. Isegi mitmed ametikohad on avatud heade toetajate rahaga. Võib-olla on see liiga ameerikalik mõtteviis, aga Eestiski võiks palju enam näha edukate ettevõtete tuge haridusele ja teadusele, millest oleneb nende enda järelkasv.

Neljandaks tajusin, kuidas inimesed oskavad tunda rõõmu ja üksteist toetada. Alustades sellest, kui esimesel reedel töölt koju kõndides tuli mulle vastu tundmatu kolleeg, naeratas ja soovis kena nädalavahetust, kuni selleni, kuidas üheskoos teadusprojekte ja artikleid ette valmistatakse. Stanfordi eestlaste toetusmeeskonnale mõeldes ei saa aga jääda liiga tagasihoidlikuks, kui rääkida Liisi Essest. Ta töötab Stanfordi raamatukogus Eesti kogude kuraatorina, kuid on suurepärane võrgustikulooja nii sealse piirkonna eestlaste vahel kui ka sidudes neid Stanfordi teiste teadlastega.

Tema võrgustamist toetava töö tipp oli kahtlemata juuni alguses suure Balti uuringute teemalise konverentsi korraldamine – see tõi Stanfordi kümneid Eesti ülikoolide teadlasi, aga ka inimesed Archimedesest, HITSA-st ja mujalt. See ei ole ehk tema töö, aga üksteise toetamine ja sellest rõõmu tundmine on seal keskkonnas loomulik. Miks ei võiks seda rohkem olla ka Eestis?

Nii jõuangi kokkuvõttes selleni, et kutsun üles rohkem head tegema. Kasvõi häid mõtteid levitades. Stanfordi sõnumite eesmärk oli tutvustada Eesti õpetajatele ja teistele huvilistele ühe ülikooli teadlasi ja nende töid. Sellega alustades leppisin aga Õpetajate Lehega kokku, et loobun hea meelega honorarist ja toetan ise samas summas analoogsete sõnumite jätkuvat väljaandmist. Seega on mul nüüd suurim rõõm kuulutada välja konkurss „Teadussõnumid“, mille eesmärk on avaldada 11 tööd, milles tutvustatakse lühidalt maailmakuulsaid haridusteadlasi ja nende olulisi töid. Konkursil välja valitud tööd avaldatakse Õpetajate Lehes tavapärasest kolm korda suurema honorari eest.

Ühe sõnumiloo pikkus on 4500–5500 tähemärki (koos tühikutega). Loos oodatakse ühe teadlase lühitutvustust ja tema ühe olulise töö põhisõnumite avamist. Valida võiks sellise teadlase ja töö, millest on Õpetajate Lehe lugejatel – eelkõige õpetajatel – palju õppida. Püüdke siduda teadustulemus Eestis oluliste probleemidega, meie haridusstrateegias seatud eesmärkidega või muu aktuaalsega. Väga hea on, kui saate lisada mõne isikliku kogemusega seotud lugu elavdava nüansi.

Suurepärane oleks, kui teil on tutvustatavast teadlasest lisada avaldamisõigustega foto. Tööd on oodatud 1. detsembriks aadressil margus.pedaste@ut.ee ja avaldatakse järgemööda 2019. aasta kevadtalvel.

 


Kutsume esitama artikleid konkursile Teadussõnumid

Sõnumiloo pikkus on 4500–5500 tähemärki (koos tühikutega). Loos oodatakse ühe teadlase lühitutvustust ja tema ühe olulise töö põhisõnumite avamist ning sidumist Eestis oluliste probleemidega, meie haridusstrateegias seatud eesmärkide või muu aktuaalsega. Võimalusel lisage tutvustatavast teadlasest avaldamisõigustega foto.

Tööd on oodatud 1. detsembriks aadressil margus.pedaste@ut.ee. 11 välja valitud tööd avaldatakse kolmekordse honorari eest järgemööda 2019. aasta kevadtalvel.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!