Ei saa me läbi Lätita!

19. nov. 2018 Peep Leppik teadlasest koolmeister - Kommenteeri artiklit

Peep Leppik Vitolsi majamuuseumi trepil augustis 2018.

Selle suve 4. juuli hommikul võtsin oma jõuvarud kokku ja alustasin Valga kaudu bussisõitu Riiga – laulu- ja tantsupidu Läti TV-s oli mind ära hullutanud. Peost ma osa ei saanud, sest buss alustas tagasisõitu enne õhtuste kontsertide algust, aga suure kunstielamuse sain küll. Ja Riia turule ma targu ei läinudki.

Vecrīgas (Riia vanalinnas) asuvas dekoratiivkunsti ja disaini muuseumis oli Prantsuse gobeläänide näitus (sissepääs 2 eurot). „Võimas!“ kirjutasin (ikka eesti keeles) ka külalisraamatusse. Ja veel – tundsin siin, et Baltikumi keskus on ikkagi Riias, meie provintslikku õhustikku selline näitus ei sobiks.

Aga juba trügisin sisse ka Riia linnavalitsuse hoonesse – Pāvels Ostapcevsi maalinäitusele (sissepääs bezmaksas – tasuta!). Ca 30 maali valdavalt kodusest Latgalest olid näitusel molbertil. Mul jooksid silme eest läbi viimase paarikümne aasta maalinäitused Helsingis ja mujal Soomes, Uppsalas, isegi Berliinis, Dresdenis, Harzis ja Maagimäestikus, kuid Ostapcevsi maastike emotsioon oli ületamatu. Ei, ta ei ole üldse originaalne. Midagi vilksatas Konrad Mäest või ka prantsuse impressionistidest, kuid värvide talitsetud möllu pehme kooskõla ja pintslilöögid tegid slaavi juurtega Rezeknes sündinud kunstniku tööd just lätilikuks-poeetiliseks – tõeline kunst, mida pole võimalik sõnadega „ära seletada“, mida saab ainult nautida ja tajuda.

Kõndisin ka piki Krišjānis Valdemārsi tänavat (mööda pronksi valatud Kārlis Ulmanisest) Põhjamaade Louvre’i – Läti rahvuslikku kunstimuuseumi (1,5 euro eest), mis pärast ümberehitust saanud ruume juurde. Tuli ronida katuse alla, kus rippusid Egils Rozenbergsi sünteetilisest materjalis suurvaibad. Ja jälle suur elamus (lisaks vaateplatvorm). Põhjamaade Louvre’i tasub minna – just praegu avati seal Läti portreekunsti ülevaatenäitus läbi saja aasta (esimesed hinnangud on aiva vaimustavad).

Paljuke meist on käinud piiri ääres, kroonikas juba 1111. a märgitud Koivalinnas (Gaujiena), kus meie pere uuris sel suvel Jāzeps Vītolsi majamuuseumi (mõisa õllepruulija majas, mille Läti riik kinkis Vītolsile). Peterburi konservatooriumi professor tuli 1918. a tagasi Lätti ja rajas siin konservatooriumi, saades rektoriks. Vītolsi kuulsaim õpilane Piiteris oli Sergei Prokofjev ja tema tuntuim koorilaul on „Gaismas pils“ („Valguse loss“) – tasub see nimi arvutisse lüüa ja kuulata.

Aga Valgast Smiltene teed välja sõites leidsime üles Meeri mõisa, kus kasvab kogu Baltikumi suurima võraga tammepuu – ikkagi omamoodi Läti sümbol.

Viimati käisin Läti Valkas alles hingedepäeva järel ja …  midagi pole parata – lätlased löövad meid taas – nii läbimõeldud linna korrastamist näeb Eesti väikelinnades vähe. Ei mingit originaalitsemist-eputamist – oma riigi juubeliks olgu lihtsalt kõik korras – väärikas, lihtne ja puhas.

Väärikuse pärast tulebki meil neid kadestada. Nähes aga kaasmaalasi siinsetes alkoholipoodides, siis … Kui viimati Riiast rongiga õhtul Valka jõudsime, teatas hääl valjuhääldajas (lausa ohates!): „Valga, Igaunija!“ – nagu oleksime jõudnud paradiisi, aga mina tabasin selles ütlemises ka peent irooniat. Tubli, lätlased! Õnne teile, head naabrid, (eks meilegi) sõltumatu riigi väärikaks juubeliks!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!