Leiame üles oma juured!

16. nov. 2018 Peep Leppik PhD, pedagoog-metoodik - Kommenteeri artiklit

Peep Leppik.

Töötades viimasel ajal valdavalt noortega, märkan neis üha süvenevat juuretust – kosmopolitismi. Ei austata isegi esivanemaid, nende tehtut – upitame vaid end.

1698. aastal sündis Alatskivi lähedal Pilli Tõnno, tema peres 1722. aastal noor Tõnno, kelle peres 1762. aastal omakorda Juhan. Juhanil ja Krõõdal sündis 1796. aastal poeg Kustav, kellele pandi ka perekonnanimi – Beekmann. Kustavil ja Annil sündis 1830. aastal tütar Kadri, kellest sai hiljem üks minu paljudest vanavanaemadest.

Kadri lugemis- ja kirjutamisoskus oli talunooriku kohta haruldane – vist tänu isa Kustavi tööle koolmeistrina. Kadri abiellus 27. detsembril 1848 Madis Leppikuga Otsa (Otza) talust ja neil sündis 1849. aastal poeg Jaan, kes oli abielus kaks korda. Pärast esimese naise surma abiellus Jaan Loviisa (kutsutud ka Viisaks) Koortiga (kunstnik Jaan Koorti õde). Neil sündis 1906. aastal poeg Robert, kelle abielu Linda Sääritsaga andis mulle isa ja ema.

Minu abielust Reedaga sündis 1984. aastal meie pere noorem poeg Siim, kelle peres sündis ligi aasta tagasi väike Siim. Ja ongi lühikirjeldus ühe põlise eesti pere eluradadest läbi 320 aasta (kümme põlvkonda)!

Selliseid läbi kümne põlvkonna kulgevaid juuri võiksin oma suguvõsa kohta panna kirja 6–7. Nende „avastamine“ ei olnud väga lihtne, kuid erakordselt kosutav ja kaasakiskuv. Seda lihtsustab riigiarhiivi portaal Saaga, kus on digiteerituna kättesaadavad omaaegsed kiriku-, revisjoni- ja personaalraamatud. Siiski suurt täpsust ja kannatlikkust nõudev töö.

Veel kaugemale minevikku kaevuda ei lubanud mu harimatus Rootsi-aegse gootikirja osas. Ehkki 1426. aastast on kirjas isa koduküla 18 adramaaga ja 1688. aastast suguvõsaga seotud Otsa, Kalli ja Leppico (welja) talud – kõik Vooremaal.

Olen jõudnud ka juurteni, mis on 200 inimpõlve (6000 aastat) vanad. 1982. aasta suvel lendasin Jamalile Põhja-Jäämerel, kus ju meie vanimad (keele)sugulased neenetsid. Jõudnud põdrakarjade juurest tundras taas helikopteriga Salehardi, otsisime Habetsja Jaungadiga (toona ainsa neenetsi ajalehe toimetaja) teetassi taga ühissõnu ja leidsimegi – oma kümme!

Prof Huno Rätsep Tartust eristas uurali tüvesid eesti keeles ca 2% kõigist tüvedest: ema, jõgi, kaks, kala, kalm, keel (vada), kuusk, lumi, muna, nool, päev, süda, silm, suvi, vesi jne. Et prof Juhan Aul leidis oma ajal Ida-Eesti põliselanike (kuhu ju kuulun) näokujus selle kauge aja märke (mis vananedes ka kätte paistavad!), olin õnnelik – juurte pärast.

Kui te ei taha olla perekati pole (juuretu stepitaim, mille tuul ajab, kuhu juhtub, – omal ajal rändava nõukogude inimese võrdkuju), siis leidke alati oma juured! Aga poliitikud unustavad, et inimene on psüühiline olend, kel toimib üldise kohanemise sündroom ja uue, omandatud käitumise tagasipöördumatus. „Suunates“ meie noori arenenud Läände õppima-elama (tulge tagasi Eestit arendama!), arvestagem, et kaks kolmandikku neist tagasi ei tule. Teadus! Sama kinnitas lätlaste hiljutine ulatuslik uurimus oma nn lahkujate kohta.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!