Archimedes

Noored on noorsootööga rahul

23. nov. 2018 Katrin Olt haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna peaekspert - Kommenteeri artiklit

Noorsootöö loob noore jaoks tingimused oluliste oskuste ja omaduste arenguks, õpetab looma täisväärtuslikke inimsuhteid ja püüdlema enda unistuste poole.

Pakutavatest võimalustest kinni haarates on noortel võimalik saada kogetust kasu edasistes õpingutes või tööle kandideerides, kui tuua vaid mõned näited. Läbimõeldud tegevust ja arendavat keskkonda pakuvad alla 26-aastastele noortele huvikoolid ja -ringid, noortekeskused, laagrid, malevad, noorteühendused, noorteprogrammid ja -projektid, aga ka vabatahtlik tegevus.

Noorte huvid

Ühiskonnale on tähtis, et iga noor saaks ja tahaks aktiivselt tegutseda. Noortele organiseeritud tegevuse puhul on aga tarvis pidada silmas, et see lähtuks just noorte enda huvidest ja vajadustest. Kas noortele meeldib tegevus, milles nad osalevad, ja kuidas nad kogemusega rahule jäävad, seda on kõige õigem küsida neilt endalt.

Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel ongi kahel korral – 2015. ja 2017. aasta andmete põhjal – analüüsitud noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga ning püütud välja selgitada noorsootöös osalemist piiravaid tegureid ja nende võimalikke lahendusi. Viimase rahulolu-uuringuga analüüsis Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituut intervjuude ja küsitluse kaudu 6200 noorsootöös osalemise juhtu. Küsitleti noori, aga ka lastevanemaid, kes eelkõige just nooremas vanuserühmas mõjutavad laste huvitegevuse otsuseid enim.

Uuringu eesmärk oli teada saada, kuidas vastavad noorte ootustele huvikoolis ja -ringis, noortekeskuses, laagris ja malevas käimine, noorteühenduses kaasalöömine, noorteinfo kasutamine ning osalemine noorteprojektis ja vabatahtlikus tegevuses. Selgus, et 85% noortest on rahul noorsootööga, milles nad osalevad. Täpsemini on kõige suurem osakaal noortest rahul huvihariduse ja -tegevusega (vastavalt 92% ja 91%). Kõige rohkem on noored rahul laagrite (70%), huvitegevuse (69%) ja -haridusega (66%). 87% noori soovitaks mingit hinnatud noorsootöötegevust oma sõpradele.

Et noortevaldkonda õiges suunas arendada, tuleb keskenduda ka puudujääkidele. Näiteks selgub, et oma hinnangutes väljaspool kooli õpitule on noormehed tütarlastest üldiselt kriitilisemad, vähesel määral on seda ka vene keelt emakeelena kõnelevad noored. Suuremas asulas elavad noored on noorsootöös osalemisega veidi rohkem rahul kui need, kes elavad väiksemas kohas.

Mõned kitsaskohad

Üldises plaanis tuleb välja poiste vähesem osalemine noorsootöös, mis justkui viitab vajadusele vähendada soolist lõhet. Arendava tegevuse pakkumine noortele on aga huvipõhine ega rõhuta inimese sugu – puidutööringid ja robootika, mustlastants ja kandlemäng on suunatud ühtviisi nii poistele kui ka tüdrukutele. Sooline jaotus noorsootöös, kus kõikides tegevustes osaleks noormehi ja tütarlapsi võrdselt, oleks eeldatavasti kunstlik nähtus. See aga ei tähenda, et poleks vaja mõelda, milline on sobiv tasakaal ja kuidas seda saavutada.

Veel tuleb uuringust välja teatav piirkondlik ebavõrdsus maapiirkondades ja väikelinnades elavate noorte kahjuks ehk puudulik ligipääs huviharidusele, noorteühingute tegemistele ja projektides osalemisele. Et noorsootöö jõuaks noorteni ka tõmbekeskustest kaugemal, on Eesti noorsootöö keskus mõni aasta rakendanud uudset koostöömudelit kohalike omavalitsustega, mis on juba andnud tulemusi: noorsootöös osalemine ei ole enam piiratud ühe omavalitsusega, noortel on varasemast rohkem tegevusvõimalusi ja need on sisukamad.

Tulemuslik on olnud ka alates 2017. aastast eraldatav riigi täiendav toetus huviharidusele ja -tegevusele, mis on muutnud paljudele noortele kättesaadavaks tegevuse, milles osalemine oli neile varem liiga kulukas või ebamugav. Ühe lisalahendusena võiks aga mõelda ka koostööle üldhariduskoolidega ehk võimalusele pakkuda noorsootööd üldhariduskoolide juures.

Üks arengukoht on see, et 13-aastastel ja vanematel napib eakohaseid laagreid ja muud huvipakkuvat, näiteks on malevakogemuse järele suurem nõudmine kui pakkumine.

Noored peavad saama aktiivselt juhendatult tegutseda ka pärast kooli lõppu, iseäranis selliste teadmiste ja oskuste arendamiseks, mis tõstavad nende konkurentsivõimet. Ühelt poolt eeldab selle kitsaskoha ületamine noorte huvidest ja vajadustest lähtumist, sealjuures laagri- ja malevaprogrammi laiendamist, teiselt poolt on tegemist suurema väljakutsega – vanematele noortele on noorsootöös vähem atraktiivseid võimalusi, ka ei pingutata piisavalt, et seda vanuserühma noorsootöösse kaasata.

Olukorra lahendamiseks on tarvis muu hulgas toetada noorsootöötajate koolituste terviklikku arendamist riigi poolt, et noortega töötajad oskaksid noori kaasata ja oleksid leidlikud leidma viise pakkuda noortele arenguvõimalusi kuni kahe aastakümne vältel.

Palju võimalusi

Õnneks loovad tulemused valdavalt positiivse pildi noorte rahulolust huvihariduse ja -tegevusega. Kõrget hinnangut soosib see, et huvikoolides ja -ringides on nende arvamusi tegevuste muutmiseks kuulda võetud – seda ütleb üle poole noortest. Samas soovivad nad, et neid kuulataks rohkemgi selles, milliseid tegevusi neile pakkuda.

Noori on kaasatud ka tegevuste läbiviimisse – vanemaid märgatavalt rohkem kui nooremaid. See toetab eneseteadlikkuse arengut ja aitab kaasa algatusvõime kasvule, kuid ei ole huvihariduse ja -tegevuse keskne, vaid väärib laiemat tähelepanu.

Noored leiavad, et noorsootöös osalemine on neid arendanud – ei vanus, sugu ega kodune keel mängi siin erilist rolli. Noorsootöös õpitakse palju ning saadakse olulise väärtusega baas iseseisvaks eluks ja valikute tegemiseks.

Tegevus on mitmekesine, noorte võimekus keskenduda paljudele võimalustele aga piiratud. Olukorras, kus konkureeritakse noorte ajale, on noorsootöö sisukus eriti tähtis. Ja noored kinnitavad: nad õpivad noorsootöös palju uut. See annab noorsootöö korraldajatele selge sõnumi, et kasulike teadmiste, oskuste ja kogemuste kasv on prioriteet, viitab vajadusele tunnustada ja väärtustada noorsootöötajaid ning noorsootöös õpitut.

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!