KULTUUR

Õpetaja Väimelast ja Instagramist

23. nov. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Ülle Sillamäe koolitunnis. Foto: Sirje Pärismaa

 

Õpetajate päeval esietendus Võrumaa kutsehariduskeskuses mononäidend „Õpetaja Instagramist“. Publiku ette astus oma maja inimene – eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Sillamäe, kes on vist ainus õpetaja Eestis, kellele on kirjutatud näidend.

Jälgisin saali, et näha, kuidas mind vastu võetakse,“ meenutab Ülle Sillamäe. „Esimese kursuse poisid vaatasid vähemasti pool tundi haudvaikuses, enne kui hakkasid pisut väsima. Kuid siis polnud enam palju jäänud, etendus kestab umbes tunni.“

Vastuvõtt oli soe ja aplaus maruline. Üks vanema kursuse noormees jäi järgmise koolipäeva lõpus selleks klassi, et öelda: „Õpetaja, te olete nii hea näitleja, mulle tükk meeldis.“ See tegi südame soojaks. Kiitusega polnud kitsid ka kolleegid, kes erinevalt esmakursuslastest juba teadsid, et Sillamäe on aastaid lavalaudadel üles astunud, nii näidelnud kui ka lavastanud, mänginud ansamblis ning laulab praegu ansamblis ja kooris.

Monotüki „Õpetaja Instagramist“ autor Signe Heiberg on kirjutanud ka näidendi „Positiivseks 60 minutiga“. Sillamäe mängis seal õpetaja Annit ja sai oma rolli eest näitlejapreemia.

Ju jäin Signele silma,“ lausub Sillamäe. Silma olid Heibergile hakanud ka Sillamäe vaimukad elujuhtumisi kajastavad postitused sotsiaalmeedias.

Kirjutan, kui minuga midagi koomilist juhtub,“ täheldab Sillamäe ja räägib loo, kuidas talle pakuti telefoni teel võimalust minna eesnäärme kontrolli.

Vastasin, et mul pole seda, ja läksin itsitades klassi,“ meenutab Sillamäe. Rääkis õpilastelegi, mis oli just juhtunud. Poisid kostsid vastu, et kui tasuta antakse, oleks tulnud vastu võtta.

Puksusin õhtuni naerda, kuni kirjutasin sellest Facebookis. Siis helistaski Signe, et on lugenud mu postitusi juba varem ja tahab kirjutada näidendi õpetaja elust,“ lausub Sillamäe. Tema soostus, aga vaid ühel tingimusel: ta ei tahtnud ise lavastaja olla, vaid pakkus seda tööd tegema Janno Puusepa, kes tundis näitleja Sillamäed juba varasemast.

Puusepp tuli ja töö algas. Esimesse tekstiversiooni tulid mõned muudatused ja välja jäi asju, mis Sillamäed ei kõnetanud.

Ulla Kutt

Minu tegelaskuju on Ulla Kutt ja tal on ka Instagrami konto,“ tutvustab Sillamäe. „Autori mõte oli näidata õpetajat, kes on sotsiaalmeedias ja ühiskondlikult aktiivne. Kõik on ju praegusel ajal kuskil: Instagramis, Facebookis, Twitteris. Sealt võtab Ulla Kutt oma mõtted ja sinna paneb kirja, mida parajasti tunneb. Väga palju meil erinevust pole. Ulla on vast natuke kibestunum, aga ta on muutumas, tahab olla noortepärane ning seab noored esimesele kohale. Ka mina suhtlen noortega väga meelsasti.“

Monoetendus ei olnud Sillamäe jaoks hirmutav. Tekst jääb talle hästi meelde, kuigi viimasel ajal kulub õppimiseks veidi rohkem aega. Abiks on teatud märksõnad. Lugude rääkimine tuleb kirjandusõpetajal välja aga justkui iseenesest.

Mul oli au ja uhkus teha Signe ja Jannoga koostööd, see on suur õnn ja vedamine,“ on Sillamäe tänulik.

Nagu paljud tüdrukud unistas temagi lapsepõlves näitlejaks saamisest ja tegi teatrit oma nukkudele. Ema soovitas aga hoopis õpetajaks õppida ja korraliku lapsena kuulas ta sõna. Lõpetas Tartus algklassiõpetaja eriala, kuid esimeses töökohas, Põlva koolis, sai temast hoopis raamatukogu juhataja ja varsti ka eesti keele õpetaja. 1991. aastal sai Sillamäe Tallinna pedagoogilisest instituudist eesti keele õpetaja diplomi ning asus kohalikku lehte keeleteemalisi kriitilisi artikleid kirjutama. Esimesena jäid noorele ja vihasele eesti keele tundjale silma vead kaupluste hinnasiltidel. Tuttavad patsutasid tänaval kiitvalt õlale, aga hea tuju kadus poes, märgates, kuidas müüjad tõmbasid kriitikut nähes end trimmi ja piilusid paaniliselt vitriinide poole.

Lõpetasin ajalehe kaudu müüjatega pahandamise,“ muigab Sillamäe. Järgmisena võttis ta ette vastloodud kohaliku raadiojaama. Astus Kaguraadio juhi Georg Pelisaare uksest sisse ja päris, kas too ikka teab, millist keelt raadios kasutatakse, ja et seda pole ilus kuulata.

Istusin mugavas tugitoolis, jalg üle põlve, ja pahandasin,“ kirjeldab Sillamäe stseeni. „Pelisaar ei mõelnud pikalt ja kutsus mind uudistesse tööle. Muidugi läksin! Sukeldusin pea ees raadiomaailma ja taipasin esimese viie minutiga, et minu keelekasutus pole teps mitte perfektne. Hakkasin kooli kõrvalt tegema raadiotööd. See maailm oli minu jaoks nii huvitav, et hommikul enne tunde tegin uudiseid ja pärast tunde tulin taas raadiosse.“

Kui Kaguraadio hingusele läks, lõi Sillamäe mõnda aega kaasa Marta raadio töös, kuid sealgi algas säästuaeg. Aga makk on senini kotis. Sillamäe on ooterežiimil – kui teda vajatakse, hakkab taas saateid tegema. Reklaame käib ta praegugi vahel sisse lugemas. Kaastööd teeb ka Lõunalehele.

Tunde kasinalt

Harrastusteatriga tegeleb Sillamäe teadlikult alates 2008. aastast, kui läks Kanepi valda kultuuri- ja spordinõunikuks. Meeles mõlkus idee taastada seal rahvateater ja see läks ka õnneks. August Weizenberg, keda teame skulptorina, on kirjutanud ka isamaalisi ja paatoslikke tekste, üks neist on „Sooharimine ja südameharidus“. Sillamäe sai trupi kokku ja lavastas selle tüki.

2011. aastal läks ta tööle Väimelasse Võrumaa kutsehariduskeskusse. Koht polnud võõras, Sillamäe oli varemgi seal tunde andmas käinud. Kutsekoolis meeldis talle algusest peale väga – teistsugune maailm, arusaamad, eluterve maailmapilt.

Sillamäe õpetab noortele, kes on tulnud kutsekooli pärast põhikooli, aga ka gümnaasiumi järel ärikorraldust õppima asunuile suulist ja kirjalikku eneseväljendust. „Kuna tunnen ära klaveri, siis ka muusikaajalugu,“ muheleb Sillamäe. Samuti annab ta tunde täiskasvanute täiendkoolitusel osalejatele.

Kuivõrd erineb kutsekooli õppekava üldhariduskooli omast?

Kui mul oleks konnasilm, oleksid just sellele astunud,“ vastab Sillamäe. „See on nii valus teema. Kuigi meil antakse õpilasele keskharidust tõendav dokument, ei saa tundide mahtu gümnaasiumi omaga võrreldagi.“

Kutsekooliõpilastel pole kohustust sooritada riigieksameid, aga igal aastal on neid, kes soovivad eesti keele ja matemaatika riigieksamid teha. Olukorra päästmiseks vajavad nad eelnevalt konsultatsioone.

Viis eelmise aasta poissi astusid TTÜ-sse,“ ütleb Sillamäe. „Kutsekool pole takistus, ta ei ehita seina ette. Saad sealt edasi minna küll, aga see tee on raskem ja endaga tuleb tööd teha.“

Sillamäe ütleb, et eesti keele tund pole poiste jaoks just see kõige huvitavam. Harjutusi teevad nad pika hambaga. Natuke elavneb suhtlus kirjandustundides. Seal lööb loovus välja.

Neile meeldib, et õpetaja tegeleb näitlemisega,“ lausub Sillamäe. „Kirjandustundides arutleme, räägime ja mõtleme ilmaasjadest. Loeme luuletusi. Kuigi minust ei saanud näitlejat, on mul tõepoolest vedanud. Mul on iga päev etendus ja saan selle eest korra kuus ka palka.“

Koolis on saanud kuulda ka aplausi. Kolm korda. Sillamäele meeldib väga luulet lugeda ja kui ta esitas ükskord Betti Alveri luuletusi, rühm aplodeeris. Lilli pole tunnis siiski veel toodud.

Vahel teeb õpetaja Sillamäe draamatunde. Tüdrukute gruppidele meeldib rohkem näidelda, kuid ka üksikute poistegruppidega on ta saanud draamaõppe võtteid rakendada.

Ühe grupiga läks veidi nihu ka,“ meenutab Sillamäe. „Olime teinud harjutusi, et keha soojaks ja hääl lahti saada, ning üks noormees küsis: „Õpetaja, kas te sõite hommikul mingeid seeni?“ Aga nad tulid siiski kaasa. Vahel võibki olla keeruline plaane ellu rakendada – pead vaatama, kuidas grupp meelestatud on.“

Õpetaja ja näitleja tööd võrreldes täheldab Sillamäe, et väga suurt erinevust pole. Mõlemas ametis on vaja empaatiat, esinemis- ja suhtlemisoskust, avatust, oskust anda ja vastu võtta, mõista. Tööriistad on seega samad.

 

Hetk Ülle Sillamäe minekust „Instagrami“-õpetaja rolli. Foto: Signe Heiberg

 

Tartu vaatajad saavad 8. detsembril Emajõe t 8 I korrusel asuvas saalis näha etendust „Õpetaja Instagramist“. Pileteid saab soetada kohapealt või tellida ette www.bonaverbum.wordpress.com. Etendust saab ka asutustesse tellida.

 


Ülle Sillamäe teatrielu 

Lavastused

  • T. Egner, „Kardemoni linna rahvas ja röövlid“, kaaslavastaja (2016–2017).
  • I. Ulst ja J. Puusepp, „Paradiisum“, kaaslavastaja (2015).
  • „Head isu!“, I. Mjasnitski „Perekondliku lõunasöögi“ ainetel (2012–2013).
  • J. Rahman, „Varetepalu“ (2011–2012).
  • N. Gogol, „Naisevõtt“ (2011).
  • J. Sulew, „Perekondlik lõunasöök“ I. Mjasnitski ainetel (2010).
  • A. Weizenberg, „Sooharimine ja südameharidus“, kaaslavastaja T. Tagel (2009–2010).

Teatrirollid

  • S. Heiberg, „Ilu otsides“, lav J. Puusepp – Mina (2018).
  • S. Heiberg, „Õpetaja Instagramist“, lav J. Puusepp – Ulla Kutt (2018).
  • J. Puusepp, „Kukk“, lav I. Ulst – müügiesindaja (2018).
  • I. Ulst, „… ja õunapuud õitsevad“, lav I. Ulst – Hedvig (2018).
  • J. Puusepp, „Kangelane tuleb koju“, lav J. Puusepp – kultuurimaja juhataja (2017–2018).
  • S. Heiberg, „Positiivseks 60 minutiga!“, lav J. Puusepp – Anni (2017–2018).
  • N. Gogol, „Surnud hinged“, lav I. Ulst ja J. Puusepp – kreposteerimis­ametnik (2017–2018).
  • E. Aule, „Astuge sisse!“, lav P. Volkonski – Asta (2016).
  • T. Egner, „Kardemoni linna rahvas ja röövlid“, lav I. Ulst ja Ü. Sillamäe – trammijuht Siversen (2016–2017).
  • J. Puusepp, „Proua Daam“,  lav J. Puusepp – proua Daam (2016–2017).
  • I. Ulst ja J. Puusepp, „Paradiisum“, lav I. Ulst ja J. Puusepp – Marja Ihana / ametnik Põld / madonna Suvari (2015).
  • J. Puusepp, „Leselised“, lav I. Ulst – Imbi (2014–2015).
  • J. B. Priestley, „Nad tulid linna“, lav T. Kruus – proua Batley (2014–2015).
  • I. Ulst, „Minu jõulud“, lav I. Ulst – Rosalie Hiielo (2014).
  • H. Valtonen, „Asenaine“, lav I. Ulst – Signe (2014).
  • V. Rähn, „Mõrumandlikokteil“, lav H. Põvvat – advokaadi armuke (2009).
  • R. Thomas, „8 armastavat naist“, lav S. Vill – Pierrette.

Täiendkoolitus

  • Alle-Saija teatristuudio, näitlejakoolitus, koolitaja Ain Saviauk.
  • Polygoni teatrikool, koolitus „Näitleja ja lavastaja kunst“, koolitajad Tamur Tohver ja Inga Lunge.
  • MTÜ AMW / harrastusteatrite mentorprogramm, lavastajakoolitus, koolitaja Merle Karusoo.

Auhinnad

  • Parima lavastaja preemia lavastuse „Perekondlik lõunasöök“ eest Põlvamaa harrastusteatrite festivalil (2010).
  • Parima naisosatäitja preemia proua Daami rolli eest lavastuses „Proua Daam“ Kagu-Eesti maateatripäevadel (2016).
  • Näitlejapreemia proua Daami rolli eest lavastuses „Proua Daam“ XVI külateatrite festivalil (2016).
  • Näitlejapreemia Anni rolli eest lavastuses „Positiivseks 60 minutiga“ Tartu- ja Jõgevamaa harrastusteatrite festivalil (2017).

 


KOMMENTAAR

Signe Heiberg, lavastaja:

Usun, et selles pole kübetki liialdust, et kirjutasin mononäidendi õpetaja elust moodsal ajal Ülle Sillamäed ette kujutades. Kuigi mitte kogu aeg. Miks Ülle, sellel on kaks põhjust. Lugu räägib inimesest, kes on omandanud pedagoogilise hariduse ja saanud õpetajaks. Minu jaoks on õpetaja alati tähendanud pedagoogilise karjääri kõrgeimat taset. Mõni inimene võib läbi teha kümneid täiendus- või tasemekoolitusi, aga ikka n-ö päris õpetajaks ei saa.

Teine põhjus: Ülle on andekas näitleja. Kui ma teda etenduses „Positiivseks 60 minutiga“ nägin, sain kohe aru, et ta sobib lavale.

Õpetaja Instagramist“ tegelaskuju ei ole küll päris selline inimene nagu teda kehastav Ülle. Tema on õpetaja, kelle õpilased ei saavuta konkurssidel kogu aeg esikohti. Ei peagi saavutama. Sel õpetajal on aga oma isiklikus nähtamatus tööriistakastis vahendid, mis teeb pedagoogist õpetaja ja õpetajast inimese. See on lugu inimesest, kes on vaid ühe osa oma elust õpetaja, aga see osa on määrav.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!