ÕS pidas juubelit
Keeleteadlane, ÕS 2018 toimetaja Maire Raadik. Foto: Tiina Vapper
20. novembril tähistati Eesti Keele Instituudis õigekeelsussõnaraamatu saja aasta juubelit. Esitleti uhiuut „Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2018“ ning esimese, 1918. aastal Eesti kirjanduse seltsi välja antud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ kommenteeritud veebiväljaannet. Minister Mailis Reps kuulutas järgmise aasta eesti keele aastaks.
Sajandi jooksul on Eestis tehtud kaksteist õigekeelsussõnaraamatut, praegune on ÕS-ide reas kolmeteistkümnes. Mahukast 1253-leheküljelisest sõnaraamatust leiab ka 2600 uut sõna. Paberväljaande kõrval on valminud veebiversioon, millele järgmisel aastal lisandub veebis „Eesti õigekeelsuskäsiraamat“.
Uut ÕS-i tutvustades küsis sõnaraamatu toimetaja ja üks koostajatest Maire Raadik, mis on 2018. aasta ÕS-i eesmärk, ning vastas sellele nii optimisti kui ka pessimisti seisukohalt. „Optimistina näen, et eesmärk on eesti kirjakeele arendamine. Pessimistina ütlen, et eesti keele säilitamine.“ Optimismiks annab tema sõnul põhjust rahva keelehuvi, mis avaldub kirglikus sõnaloomes, keelevalves ning kas või kaaslastega keele üle vaidlemises.
Pessimistlikuks teeb võõra keele pealetung, stiilitunde hääbumine ja lihtsalt kirjaoskamatus.
Iseloomustamaks, kuidas ÕS 2018 oma eesmärki täidab, valis Maire Raadik uuest ÕS-ist välja kolm uut sõna: globaalküla, õigusselgus ja ideekorje.
Ta tõi välja, et maailm on pisenemas globaalkülaks, kus erinevused kaovad. „Tooted, mida me enda ümber näeme, on üha ühetaolisemad, ja jutud, mida kuuleme, koosnevad aina sagedamini samadest tüüpväljenditest. ÕS püüab hoida eesti keele omapära, soovitades laenude asemel sobival juhul omasõnu, ning õpetab, kuidas rakendada sõnade ja lausete kokkupanekul eestipäraseid malle,“ rääkis Raadik.
„Õigusselgust pole ilma selge keeleta,“ jätkas ta. „ÕS on selge keele käsiraamat. Need, kellel on voli avalikkuse ees kõnelda ja kirjutada, ei vaevu alati mõtlema, kuidas end kuulajale või lugejale arusaadavamaks teha. Kes uhkustab võõrsõnade, kes erialaslängiga. ÕS aitab tõlkida keelendeid ühest algkeelest teise ja aru saada, mida mõtlevad ametnikud, kui räägivad läbi- ja sisseviimisest, teostamisest ja piloteerimisest, initsiatiividest ja väljakutsetest. ÕS on abiks ka kirja- ja ärikeele vahekorra selgitamisel.“
Ideekorjest rääkides tõi Maire Raadik välja, et ÕS ei ole sündinud kabinetivaikuses, vaid igapäevases ja tihedas koostöös selle kasutajatega. Kõik ÕS-i tegijad annavad iga päev telefoni kaudu keelenõu ning võivad kinnitada, et sõnaloome on eestlaste seas populaarne. „Inimestele meeldib uusi sõnu välja mõelda ning paljud neist on kirjakeelde läinud. Ka need 2600 sõna, mida uus ÕS sisaldab, on rahva ühisloome,“ tõdes Maire Raadik. „Sõnaraamatu koostajal on olnud ülesnoppimise ja valimise töö.“
ÕS-i suurimaks konkurendiks peab Maire Raadik Google’it. Guugeldamine pole tema hinnangul halb, kuid selle kõrval peab olema teadmine, et ühest teatavast raamatust võib leida kirjakeele normi ja kokkuleppeid, mis tagavad avalikul keelekasutusel ühtsuse ja selguse.
Sada aastat tagasi ilmunud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ kommenteeritud veebiväljaannet tutvustas toimetaja Tiina Paet. Veebiväljaanne esitab kogu 1918. aasta ÕS-i märksõnastiku ja võrdleb seda 2018. aasta ÕS-i sõnavaraga. See annab võimaluse uurida, kuidas sõnavara, sõnade tähendus, käänamine-pööramine on saja aastaga muutunud ning kui palju keeleainest on säilinud.
Esitlusel osales ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kes kuulutas 2019. aasta eesti keele aastaks. Minister tõi välja, et eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. a vastu võetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele staatus ametliku riigikeelena kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.
„Eesti keel on meie ühine väärtus ja põhiosa identiteedist. Eesti keele, kultuuri ja omariikluse kestlikkuseks tuleb meil kõigil palju tööd ja vaeva näha,“ rõhutas Mailis Reps. Järgmine aasta ongi kuulutatud eesti keele aastaks, kus iga kuu toimub mõni keskne üritus. Näiteks riigikeele konverents, keeletoimetustalgud, Ferdinand Johann Wiedemanni konverents, Riia-Tartu matk, ülemaailmne eesti keele õppimise nädal ja palju muud.