Tasub õppida ka naabritelt

30. nov. 2018 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit

Annika Poldre.

Uues haridusstrateegias, mis hakkab lähitulevikus koolielu suunama, suureneb ühe õppemeetodina ennastjuhtiva õppimise osa. Rõhuasetus koolitöös langeb viisile, kus õpilane ise võtab rohkem vastutada oma õppimise eest, valib, mida õpib, seab eesmärke ja tuleb toime ka stressi ja ebaõnnestumistega.

Uus haridusstrateegia aastateks 2035+ on tulevikus suur ja põnev väljakutse kogu koolirahvale. See on hüppelaud 5.0, nagu nimetas haridusstrateegia ühe ekspertrühma juht professor Marju Lauristin.

Liigume tuupimiskoolist õppijakeskse kooli poole. Ehkki enda kogemusest tahaks öelda, et oli varemgi õppida tore ja huvitav. Eriti innustav oli õppida selle õpetaja aineid, kes meeldis, oli kihvt ja andis oma ainet huvitavalt. Usun, et see on ikka sõltunud õppijast, kas ta õpib huviga või tuubib.

Enesejuhtimine või ennastjuhtiv õppimine sobib suurepäraselt kutse- ja kõrgharidusse, kus on väga selge, mida sisaldab valitud eriala või valdkond ja kuidas siduda seda võimalike lisavalikutega, et saada endale parim ja sobivaim haridus, mida tulevikus edaspidigi täiendada.

Kui varakult hakata koolis rakendama enesejuhtimist, millega kaasnevad otsustusvõime ja vastutustunne, selle kohta tasub vaadata-kuulata ka naabrite kogemusi. Soomes on avalikustatud värske uuring, mis toob välja selle uue meetodi ohud. Mitte kõik lapsed pole põhikoolis valmis suureks iseseisvuseks. Ja pahandagu võrdõiguslased, kui tahavad, aga teadlaste uurimus toob esile ka poiste ja tüdrukute arengu erinevuse, millega tuleks enesejuhtimise korral samuti arvestada.

Soomlased hoiatavad, et õpitulemusi ohustavad niihästi üha suurenev digiõpe kui ka probleemõpe ehk enesest lähtuv õppimine. See meetod ei tasakaalusta õpitulemuste taset, nagu loodeti, vaid mõjub vastupidi.

Kui õpilaste edasijõudmise erinevus süveneb, nagu täheldavad soomlased oma uurimusega, mis on siis vastukaaluks teine võimalus? Erineva õpikäsituse ja -tempoga poiste ja tüdrukute klassid? Näen juba võrdõiguslasi kulmu kortsutamas. Eri tasemega poisse-tüdrukuid eristamata eri õppemeetoditega klassid: A-klassis ennastjuhtiv, nähtumuspõhine õppimine; B-klassis n-ö tavameetoditega õppetöö?

Soome haridusametnikud pole rutanud uurimust kommenteerima. Küll on selle kohta arvamust avaldatud Rootsis ja soovitatud soomlastel mitte korrata oma naabrite vigu, mida nad radikaalset uuendust innukalt omaks võttes tegid.

Huvitav on hoida silma peal, kas ja kuidas kajastuvad need uurimustulemused peagi laiemalt, globaalsemalt.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!