MATEMAATIKA

Teisel ringil targaks ehk Mis toob inimesed tagasi kooli?

30. nov. 2018 Riina Kütt, Nele Pernits koolituskeskuse Tungal koolitajad - Kommenteeri artiklit

Õppimist toetav tegevus – Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi õppijate õppepäev Eesti merekoolis. Foto: Karmen Markus

 

„Pärast uuesti õppima asumist olen palju enesekindlust juurde saanud,“ ütleb Kersti Kommer, kes hakkas uuesti õppima 15 aastat pärast õpingute katkemist. Foto: erakogu

Inimeste tagasi kooli saamiseks on vaja avada lastehoid, korraldada tasandus- ja sisseelamiskursused, palgata tugiisikud, saata õpetajad täienduskoolitusele jpm. Kõige sellega on meie täiskasvanute gümnaasiumid hakkama saanud.

Kersti Kommer tuli täiskasvanute gümnaasiumi 15 aastat pärast õpingute katkemist. Hing kripeldas tal kooli poolelijäämise pärast vahepeal kogu aeg, aga pärast nii paljusid aastaid oli hirm uuesti kooli tulla. See oli Kersti sõbranna, kes agiteeris, et lähme lõpetame koos gümnaasiumi ära. Kersti viiski paberid täiskasvanute gümnaasiumi, aga jõudis ümber mõelda ja andis teada, et ta ikkagi sügisest õppima ei asu. Kartis läbikukkumist. Paar kuud hiljem võttis Kersti südame rindu ja läks uuesti Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi uurima, kas ta võetakse veel vastu. Võeti küll ja nii see koolielu algas.

Algul oli raske, aga Kersti ei andnud alla ning pärast harjumist hakkas koolis talle väga meeldima. Ta leidis sealt vahvaid sõpru ja õpetajadki olid täiskasvanute gümnaasiumis õppijale sõbrad. Kersti meenutab, et varem oli ta väga tagasihoidlik, ei võtnud kunagi sõna, kuid pärast uuesti õppima asumist on talle enesekindlust nii palju juurde tulnud, et ta võib kasvõi võõrastega vestlusse astuda. Ta on uhke, et julges uuesti õppima hakata.

Näeme, et inimestel on väga raske uuesti õppima asuda. Kuid koolil pole kergem! Täiskasvanute tagasi kooli saamiseks on vaja teha reklaami, avada lastehoid, organiseerida tasandus- ja sisseelamiskursusi, korraldada õpetajate täiendusõpe, võtta tööle tugi­isikuid jpm. Alljärgnevalt anname ülevaate, kuidas on meie täiskasvanute gümnaasiumid nii suure ülesandega hakkama saanud.

Toeks europrojektid

Projektid „Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine“ (2016–2018) algasid enam kui kaks aastat tagasi ja said läbi sellel sügisel. Projektide rahvapärane nimi oli „Teisel ringil targaks“. Rahastati neid Euroopa sotsiaalfondi ja Eesti riigi eelarvest. Ettevõtmine oli väga tähtis, sest statistika andmetel on Eestis praegu 81 200 täiskasvanut, kellel on ainult põhiharidus või veelgi vähem.

Mida parem eeltöö, seda edukam projekt. Sellest põhimõttest lähtudes korraldas ETKA Andras täiskasvanute gümnaasiumide juhtidele, õpetajatele ja tugiisikutele seminare ning varasemat projektitegevust kokkuvõtvaid konverentse, kus toodi välja, missugused töövõtted annavad tulemust ja missugused mitte. Järeldused tuginesid Kuressaare ja Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi 2015. aasta aprillist oktoobrini läbi viidud Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava „Agenda“ piloottegevuses „Teine võimalus“ saadud kogemustele ning Pärnu, Viljandi ja Rapla täiskasvanute gümnaasiumi sama aasta aprillist oktoobrini ellu rakendatud piloottegevusele „Kogukonna toel õppima“.

Paralleelselt projektiga „Teisel ringil targaks“ toimusid ka „Agenda“ 2015–2017 ja „Agenda“ 2017–2019 tegevused, mis panid rõhku täiskasvanute õppimise üldisele propageerimisele, võtme­isikute koostöövõrgustike loomisele, võimalike õppijate leidmisele ja nende õppima motiveerimisele.

Parimad kogemused

Raske on üheselt öelda, mis täpselt on inimesed tagasi koolipinki toonud, kuid infot on piisavalt, et tuua välja täiskasvanute gümnaasiumide parimad kogemused.

TEAVITAMINE. Tundub, et inimesi aitas tagasi õppimise juurde pöörduda süsteemne teavituskampaania, meedia- ja digikanalite kasutamine ning edulugude tutvustamine. Täiskasvanute gümnaasiumid on reklaaminud end sotsiaalmeedias, kodulehtedel, reklaamseintel jm. Eriti mõjuvad on olnud videod endiste õppijate edulugudest, need on andnud potentsiaalsele õppurile tunde, et temalgi võib hästi minna.

Väga oluline on personaalne, kuid delikaatne lähenemine. Õppijate värbamisel mõjusid niisugused võtted nagu „Võta sõber kaasa“, öökool, arvamuspäev, samuti õppijate aeglane sulandamine koolikeskkonda huvitegevuse kaudu. Selline suurema ringiga koolile lähenemine aitab üle saada hirmust õppimise ees ning oma soovides selgusele jõuda.

ÕPIKESKKOND. Inimesed tulid meelsamini õppima siis, kui kool pakkus neile lastehoidu, nõustamisteenust ja sobivat õpikeskkonda. Lastehoidu pidasid täiskasvanud õppijad väga tähtsaks, täiskasvanute gümnaasiumidele tähendas see kas asjatundliku lastehoiupersonali leidmist ja kohapeal lastehoiu korraldamist või lepingu sõlmimist mõne juba toimiva lastehoiuga. Mitmed koolid organiseerisid õppijatele nõustamist (võlanõustamine, perenõustamine, psühholoogiline nõustamine, lepitus jne).

Paljudel täiskasvanutel katkes koolitee, sest neil polnud kodus õppimiseks sobivaid tingmusi ja pole neid ka praegu. Täiskasvanute gümnaasiumid lõid neile mugavaid nurgakesi iseseisvaks õppimiseks kooli territooriumil, sisustades need võimalusel arvutitega kodutööde tegemiseks juba koolis, kus keegi ega miski ei sega.

TASANDUSÕPE. Enamik täiskasvanute gümnaasiume korraldas eri ainetes tasanduskursusi, et tagada kooliastujatele võrdsed baasteadmised. Õppijad võtsid need hästi vastu. Projektiplaani oluline osa oli õppimisoskuse ja -võimekuse parandamisele suunatud koolitused, individuaalne juhendamine, konsultatsioonid jm tegevus.

SISSEELAMISKURSUSED. Esile tuleb tõsta sisseelamiskursuste, aga ka klassi- ja individuaalkonsultatsioonide, tugiisiku rakendamise ning grupiprotsesside teadliku suunamise positiivset mõju. Muuhulgas sisaldavad sellised kursused järgmisi teemasid: kuidas lugeda tunniplaani, minna e-õppekeskkonda, laadida üles oma kodutöid, õppida tulemuslikult jmt.

Täiskasvanute gümnaasiumides korraldatakse klassi- ja individuaalseid konsultatsioone, nii koolis kui ka interneti kaudu. Üle 30-aastased õpilased eelistavad sageli individuaalseid konsultatsioone, sest häbenevad noortega koos klassikonsultatsioonis käia. E-konsultatsioone hinnatakse sellepärast, et nii saab koolisõidu aega kokku hoida.

TUGIISIKUD kannavad eri täiskasvanute gümnaasiumides erinevaid ametinimetusi, kuid nende kõigi töö sisu on olnud õppijatega suhelda, neid aidata, mahajäämust märgata, probleeme lahendada, nõustada, koduga suhelda jne. Sellise tugiisiku olemasolu koolis on parandanud kooli ja õpilase suhteid ning aidanud õppijal järje peal püsida. Õppija tunneb end turvaliselt, kui teab, et on inimene, kelle poole võib ükskõik millises küsimuses pöörduda. Suuremad koolid on suutnud moodustada lausa tugiisikute meeskonna, kus on nt psühholoog ja õppenõustaja ning üks­ainus isik ei tegele kõigega.

KUULUVUSTUNNE. Koolis hakkama saamisel on suur roll ühtehoidval ja hästi toimival õpperühmal. Positiivselt häälestatud õppegrupp hakkab ise üksteisele infot jagama, üksteise eest hoolitsema ja üksteist utsitama. Grupiga koos ollakse valmis kõike tegema ja keegi ei taha grupist välja langeda. Heade grupiloome näidetena võib välja tuua järgmise tegevuse.

  • Refleksioonitunnid. Kord nädalas analüüsib kogu klass vabas ja toetavas õhkkonnas koos õppenõustajaga, kui kaugele ollakse õpingutega jõutud, mil määral on eesmärgid saavutatud jms.
  • Motivatsioonilaager. Iga õppeaasta algul toimub uute õpilaste laager, mille eesmärk on õpilasi omavahel tutvustada ja sulandada nad ühtseks rühmaks.
  • Ümarlauad on mõeldud õppijatele, kellel on võlgnevusi ja vaja järele õppida.
  • HEV. Koolides, kus on vaja, on koostatud sobivaid kursusi hariduslike erivajadustega õpilastele ja nõustatud nende vanemaid.

ÕPPEKÄIGUD. Vastavalt projektivooru määrusele võis korraldada õppimist toetavat täiendavat tegevust väljaspool õppeasutust. Selles meetmes korraldasid koolid motivatsioonikoolitusi ja õppekäike, pakkusid lühiajalist keelekümblust, võimaldasid õppida lisaaineid ning rakendasid mitteformaalset õpet. Paljud koolid on viinud oma õppijaid teatrisse, muuseumidesse, ettevõtetesse ja mujale, sidudes selle õppekavaga ja andes õpilastele võimaluse laiendada silmaringi. Vene õppijatele loodi võimalus lühikeseks keelekümbluseks eesti täiskasvanute gümnaasiumis. Õpetati ka fotograafiat, soome keelt, keraamikat, arvutit jms.

DIGIÕPE. Mitmed täiskasvanute gümnaasiumid on projektiga alustanud või tõhustanud digipööret. Koolidesse palgati digiõpet toetav spetsialist, nt haridustehnoloog või e-õppe konsultant, kes sõltuvalt koolist ehitab e-õppesüsteemi üles, loob kursusi, aitab luua kursusi, aitab õpetajatel ja õppijatel hakkama saada vmt. Algul pandi suurt rõhku just õpetajate pädevuse tõstmisele ja enamikul koolidest õnnestus oma õpetajate baasil e-kursused luua või vähemalt loomine käivitada.

Kes tunnevad huvi ja hoolt meie riigi ja hariduse käekäigu pärast, võivad „Teisel ringil targaks“ projektide mõju üle rõõmu tunda. Nende projektide abil on paranenud paljude inimeste elujärg ning ühtlasi on hakkama saadud kooliuuendusliku tegevusega. Tänapäeva täiskasvanute gümnaasiumid on varasemast palju rohkem valmis kohtuma uute väljakutsetega, mida esitavad uue põlvkonna katkenud haridusteega täiskasvanud.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!