Uuring kinnitab: kaks kolmandikku õpetajaist on üleväsinud

30. nov. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Liina Adov. Foto: Eda Tagamets

 

Tänavusel Peeter Põllu stipendiumi laureaadil, haridusteaduse doktorandil Liina Adovil on lõpujärgus doktoritöö õpihoiakute kujundamisest digikirjaoskuse kontekstis. Psühholoogitaustaga naine tegutseb ka nõustamis- ja teraapiakeskuses Katriito ning tal on teinegi uurimisvaldkond – õpetajate vaimne, emotsionaalne ja füüsiline tervis –, mis andis ainest ka uue kursuse loomiseks. „Pingetega toimetulek pole midagi sellist, mida peaks sünnist saati oskama, vaid õpime seda terve elu,“ ütleb Liina Adov.

2017. aastal kutsusite meie lehe kaudu õpetajaid osalema uuringus „Õpetaja emotsionaalne tervis ja sellega seotud tegurid“. Mida teada saite? Kuidas Eesti õpetaja end tunneb?

Andmeid on väga palju ja saime ka teada väga palju. Aga kõike pole jõudnud analüüsida, jagub, mida veel üles leida. Kogusime andmeid kolmes osas. Esimeses laines osales 378, teises 260 ja kolmandas 130 õpetajat. Kolmandas laines pöördusime ainult nende poole, kes olid esimeses kahes vastanud.

Saime teada, et õpetajaile võiks enam tähelepanu pöörata. Tasub mõelda sellele, kas emotsionaalse stressiga toimetulek võib olla töölt lahkumise põhjus, eriti alustavatel õpetajatel. Andmete põhjal ei saa seda veel väita ja keeruline on ka uurida, sest töölt lahkunud õpetajaid ei saa uuesti kätte. Uuringus osalesid vaid ametis olevad õpetajad.

Silma jäi, et umbes kolmandikul õpetajaist oli meeleolu langenud, nad on ärevad. Kahel kolmandikul esines asteeniat – üldist väsimust. See annab märku vajadusest õpetajaid senisest rohkem toetada ja mõelda läbi, mida teha, et nad tunneksid end hästi.

Millest enesetunne ja vaimne tervis kõige rohkem sõltub?

See, kes seda teaks, oleks rikas ja oskaks kõik probleemid ära lahendada! Kuid oma uuringus oleme leidnud seoseid meeleolu, stressi ja koolikeskkonnaga. Õpetajate käest küsisime, kui palju tunnevad nad toetust, seotust kolleegidega, enesetõhusust ja seda, et saavad ise otsustada. Nägime, et keskkond mõjutab neid.

Väga paljud muu maailma uuringud on välja toonud, et autonoomne toetus töökeskkonnas ja kaaslaste tugi aitab toime tulla. Ka õpetajate puhul on oluline pingetega toimetulek. Selles ametis ju pingetest lahti ei saa. Küsimus on selles, kuidas tulla toime nii, et need ei mõjutaks inimest pikka aega.

Nägime, et õpetajad tulevad toime erinevalt. On neid, kes kasutavad aktiivseid meetodeid probleemide lahendamiseks. On neid, kes toetuvad teistest enam kaaslastele, küsivadki neilt nii emotsionaalset kui ka tehnilist tuge. On ka neid, kellel on keerulisem pingetega toime tulla. See grupp jäi meile eriti silma. Tuleb mõelda, kuidas neid toetada, et nad end paremini tunneksid.

Paistab, et õpetajatelt on alati oodatud, et nad tulevad toime. Aga õpetajaks lähevad õppima ju tavalised inimesed, neid pole valmistatud ette pingetega toime tulema. Püüame neid siis toetada.

Kas uuring selgitas välja hetkeseisu või palusite oma tööteele tagasi vaadata?

Pigem hetkeseisu. Küsimused olid keskendunud viimasele ajale. Lõputöödes oleme küsinud alustavatelt õpetajatelt, kuidas neil on läinud, ja järjest rohkem oleme hakanud küsima ka kogenud õpetajatelt, millist toetust nemad vajavad ja mis valdkonnas on neil keeruline.

Kes kiiremini läbi põlevad?

Seda on üle ilma uuritud. Välja on toodud mõned tendentsid. Kuid pole kindlat väidet, mis ütleks, et teatud inimesed põlevad kiiremini läbi.

Välja on toodud näiteks, et sagedamini põlevad läbi vallalised, kel on võimalik kauemaks tööle jääda. Kui ei pea last kell viis lasteaiast ära tooma, saadki kaheksani tööle jääda. See võib olla riskifaktor, aga pole seda tingimata. Öelda võib aga, et kindlasti on riskifaktor, kui õpetajal pole puhke- ega isiklikku aega.

Paljud õpetajad säravad kõigest hoolimata ja on alati positiivsed. Kas teil õnnestus välja selgitada nende edu võti ja rõõmu allikas?

Silma on jäänud pingetega toimetulek, mida seda küsimust silmas pidades edasi uurida. Paistab, et õpetajatel on strateegiaid, kuidas endas positiivsust hoida. Kuid nagu mainitud, on siin oluline mõelda, kuidas leida kõigile sobiv toetus. Lisaks oleme arutanud täiendkoolitustel õpetajatega, mis toob neile sära silma. Õpetaja on läinud ametisse ju kindla eesmärgiga. Miski motiveerib teda ja raskused on väljakutsed, millega saab toime tulla.

Aga mõjutajaid on erinevaid. Palju oleneb sellest, kuhu me tööle satume ja kas see, kuidas organisatsioonis asju aetakse, meile sobib.

Elutargad õpetajad ütlevad, et muud kunsti polegi, kui pead lapsi armastama – laps tunneb selle ära.

Kui uuringutes küsitakse õpetajailt, miks nad seda tööd teevad, siis üks põhjus on alati noortega töötamine. Eestis toovad õpetajad välja sama. Oleks huvitav uurida, kuidas õpetajad ise edu võtit näevad.

Milline on tudengite huvi teie eestvõttel loodud kursuse „Õpetaja vaimne, füüsiline ja emotsionaalne tervis ja tasakaal“ vastu?

Tegu on valikainega õppekavadele, mida koos paari kolleegiga anname. Huvi on väga suur nii kursuse kui ka samateemaliste täiendkoolituste vastu. Psühholoogina väidan ma, et pingetega toimetulek pole midagi sellist, millega peame sünnist saati toime tulema, vaid õpime seda terve elu. Oma ainega tahame valmistada tulevasi õpetajaid selleks ette, aga panna ka juba töötavaid õpetajaid mõtlema, mida nad saavad enda jaoks teha. Pakume infot, kuidas pingelistel aegadel toime tulla ja ennast hoida. Räägime ajaplaneerimisest, enesekehtestamisest, psüühilisest tervisest, stressist, emotsioonidest, mentorlusest, supervisioonist, kovisioonist, mitmesugustest tehnikatest; mida teha, kui on pingeid rohkem. Aga eelkõige tahaks rääkida ennetamisest.

Palume tudengitel materjalidega enne tutvuda, et üheskoos seminarides arutada. Loodan, et nad leiavad ideid, mida kaasa võtta. Jõuame ühte ja teist ka katsetada.

Räägime ka häiretest – et depressioon ja ärevus pole midagi müstilist ning keegi pole nende eest kaitstud. Ja mida siis teha, kui häda on käes.

Paratamatult näen psühholoogina töötades, et inimesed tulevad abi saama siis, kui viimane häda käes. Võiks juba varem tegutseda.

Sooviks jõuda selleni, et õpetajad mõtestaksid enda seisundit ja teaksid, mis suunas minna.

Tegime täiendkoolituse ka töötavaile õpetajaile. Nad olid väga tänulikud, et tehakse midagi nendegi toetamiseks. Arutasime, mida nad on juba kogenud ja kasutanud ning ehk on midagi kasulikku unustusehõlma vajunud. Tegime harjutusi ja jagasime teoreetilisi teadmisi sellest, mida stress meie kehaga teeb.

Koolitustel püüame kinnistada mõtet, et enda tervise hoidmine on protsess, mitte sihtpunkt, kuhu jõudes on kõik tehtud. Oluline on igapäevane tegevus, sealhulgas tasakaalu hoidmine, ja seda saame terve elu õppida ning vastavalt vajadusele kohandada.

 


Peeter Põllu stipendiumi taasasutasid 2008. aastal seoses Peeter Põllu 130. sünniaastapäevaga HTM, Tartu ülikooli haridusteaduskond ning Tartu ülikooli sihtasutus. Stipendiumi eesmärk on aidata tunnustada õpetajakutset Eesti ühiskonnas ning toetada õpetajakoolituse üliõpilasi nende õppe- ja uurimistöös.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!