MATEMAATIKA

Dilemma 5: Kiusatuslik Facebook

7. dets. 2018 Tiia Kõnnussaar Tartu ülikooli eetikakeskuse kolumnist-toimetaja - Kommenteeri artiklit

Dilemma“ on rubriik, milles vaeme koolielu juhtumisi. Uurime, millised väärtused võivad olla lahenduste taga. Juhtumid on tõsielulised, osutavad koolielu sündmuste mitmetahulisusele ning pakuvad võimalust arutleda. Asjaosaliste kaitseks on detailid muudetud. 

 

Illustratsioon: Toomas Mitt

 

Kuidas toimida, kui noor kolleeg jagab Facebooki-kontol oma peopilte ning suhtleb õpilastega sel lehel üsnagi vabameelselt?

Noor õpetaja on õpilaste hulgas kiiresti populaarseks saanud. Tema Facebooki-lehel on üle kahe tuhande sõbra. Ta on oma sõprade nimekirja lisanud nii õpilasi kui ka kolleege, seega on tema eraelu, mida ta üsnagi muretult jagab, kõigile nähtav. Ta viskab lehel õpilastega nalja ja kasutab ohtralt emotikone. Õpetajate toas on noore kolleegi Facebooki-elu mõnigi kord jutuks tulnud, kui teda ennast parasjagu kohal pole olnud. Õpetajate arvamused jagunevad kahte või isegi kolme lehte. Oma ainet annab ta hästi ja õpilaste hulgas on populaarne, kuid paljusid kolleege häirib tema enese­eksponeerimine ja nad ei pea liiga familiaarseid suhteid õpilastega õigeks.

Millisel moel võiksid noorema kolleegi vabameelsusele Facebookis reageerida kaasõpetajad?

KUIDAS KOLLEEGI SUHTUDA

Alljärgnevad valikud näitavad mõnesid võimalikke või tõenäolisi inimlikke lähenemisviise juhtunule, mida meie koolipraktikas on ette tulnud.

Maailm on muutunud ja piirid õpetaja ja õpilase vahel ongi muutunud vabamaks. Sotsiaalmeedia on muutnud arusaamist sellest, mis sobib ja mis mitte, ja inimeste vahel on barjäärid madalamad: ka teietamine ei ole noore põlvkonna hulgas enam iseenesestmõistetav. Pigem näen ohtu selles, et konservatiivsemad õpetajad võivad häälestuda noore kolleegi vastu ja ta elu kibedaks teha. Kui tekib hetk, teen noore õpetajaga juttu ja mainin, et mõnele kolleegile käib tema Facebooki-elu närvidele.

Selline käitumine ei ole pedagoogi kutse-eetikaga päriselt kooskõlas. Õpetaja peaks olema eeskujuks ja autoriteedi hoidmiseks vältima liiga familiaarseid suhteid õpilastega. Oma eraelu avalik eksponeerimine on maitsetu, ei käi õpetajakutse juurde ega sobi hästi tegelikult üheski ametis, kus inimene töötab juhina. See ei ole kasulik ka kooli mainele, sest Facebookis avalikult kirjutatu on avalik ja kättesaadav kõigile. Räägin oma noore kolleegiga sel teemal tõsiselt.

Kahtlen, kas selline inimene õpetajaks sobib, kuid ei pea õigeks täiskasvanud inimesele nõu anda, kui ta ise pole seda küsinud. Kui keegi on õigustatud talle märkust tegema, siis on see pigem kooli juhtkond. Ma ei võta seda oma mureks, küll elu ise sõelub terad sõkaldest välja ja omad vitsad peksavad.

Millised väärtused on kolleegide otsuste korral esil?

SEE ON LOOMULIK KÄITUMINE

Esimeses näites on kaasõpetaja hoiak liberaalne, ta hindab noore kolleegi autonoomset otsustamisõigust ega näe tema käitumises probleemi. Samas võib oma eraelu Facebookis kajastamine tõepoolest olla kutse-eetika seisukohast piiripealne ning see võib muuta keerukamaks nii õpetaja suhted õpilastega kui ka lapsevanematega, kellele see samuti ei pruugi meeldida.

Õpetaja peab oluliseks liberaalset maailmavaadet, autonoomiat, kolleegi toetamist (empaatiat).

Tähelepanuta jäävad õpetaja käitumise võimalik mõju suhetele õpilaste ja lapsevanematega, samuti õpetajakutse ja kooli maine.

PEAME SEKKUMA

Teises näites on kaasõpetaja hoiak vastupidi pigem konservatiivne: ta ei pea õigeks vabameelset suhtlemist õpilastega, tunneb, et noore kolleegi käitumine kahjustab õpetaja elukutse mainet, ja on valmis aktiivselt sekkuma. Ta ei arvesta aga, et tema otsene sekkumine võib kahjustada suhteid oma noore kolleegiga, või ei pea seda oluliseks. Ka ei pruugi moraalilugemisest kasu olla, see võib pigem trotsi tekitada.

Õpetaja peab oluliseks õpetaja autoriteeti, õpetajakutse ja kooli mainet, oma arvamuse väljaütlemist.

Tähelepanuta jäävad suhted noore kolleegiga, autonoomia, empaatia.

ELU PANEB ISE ASJAD PAIKA

Kolmandas näites laidab õpetaja sisimas oma noore kolleegi käitumist, kuid leiab, et teise täiskasvanud inimese ellu sekkuda pole tema asi. Õpetaja käitumine on pigem vaikiv hukkamõist, mis võib aga siiski tajutav olla ja see ei pruugi mõjuda hästi ei tema suhetele noore kolleegiga ega ka kollektiivi üldisele õhustikule.

Õpetaja peab oluliseks õpetaja autoriteeti ja õpetajakutse mainet, autonoomiat.

Tähelepanuta jäävad suhted kolleegiga, aus eneseväljendus, üldine õhustik.

 


KOMMENTAAR

Margit Sutrop.

Margit Sutrop, praktilise filosoofia professor, TÜ eetikakeskuse juhataja:

Dilemma on sundvalik, kus kaks enam-vähem võrdset lahendusvõimalust põrkuvad. Ideaalset lahendust pole: kui eelistad ühte väärtust, siis saab teine vähem tähelepanu. Ülal kirjeldatud kolme käitumisviisi puhul näeme, et igaühes neist on üks-kaks juhtivat väärtust ja teised jäävad tagaplaanile.

Silma torkab aga see, et sotsiaalmeedias suhtlemise reeglid on siin kirjeldatud juhtumis koolis läbi rääkimata ja see tekitab kolleegide hulgas küsimusi. Kuna reeglid pole selged, ei tasu noort õpetajat kohe kritiseerima hakata, vaid pigem tunnustada teda selle eest, et ta suudab õpilasi inspireerida ja luua nendega usalduslikke suhteid. Samas võiks talle selgitada, miks tema käitumine seab ohtu õpetajaameti ühe olulise väärtuse – austuse – ja miks distantsi hoidmine õpetaja ja õpilaste vahel on vajalik.

Kindlasti oleks aga rohkem kasu sellest, kui kooli juhtkond võtaks õpetajate sotsiaalmeedias suhtlemise laiemalt teemaks ja korraldaks sel teemal ühise arutelu või koolitusseminari, kus arutataks õpetaja eetika küsimusi (uurides ka seda, mida ütleb Eesti õpetajate eetikakoodeks). Sellise seminari jooksul oleks võimalik ka ühiselt kokku leppida, millised on meie kooli õpetajate ja õpilaste omavahelised suhted – nii silmast silma kui ka sotsiaalmeedias suhtlemisel; mis on need väärtused, mida oluliseks peetakse.

Üleriigilisse ametnike eetikanõukogusse on lahendamiseks saadetud mitmesuguseid kaasusi ja palutud selgitada, kust läheb ametnike sotsiaalmeedia postituste puhul lubatu ja lubamatu piir. Seega pole tegemist ainult koolis ette tuleva probleemiga ja ka lahendus peaks olema üldisem, mitte keskenduma ühe õpetaja personaalküsimuse lahendamisele. Konkreetset juhtumit saab näha ka kui head ettekäänet algatada laiem arutelu õpetaja eetikast ja töötada välja oma kooli õpetaja eetikakoodeks, mis sisaldab soovitusi sotsiaalmeedias suhtlemiseks.

 


Kuidas oleksite kolleegina käitunud teie?

Dilemmameetod on vahend, mis pakub võimalust lahendada elus ettetulevaid olukordi mängulisel moel. Tartu ülikooli eetikakeskuses on võimalik läbi teha mängukoolitus ja saada oma koolile tasuta dilemmameetodil põhinev õpilaste mäng „Väärtuste avastajad“ kahele vanuserühmale. Eetikakeskus pakub koolidele ka „Õpetajate väärtuste mängu“. Vt ka https://www.eetika.ee/et/arendus/koolitus/mang.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!