Ja nüüd mõjuvat projekti kirjutama!

Heateo haridusfondi kaasasutaja Martin Villig ja Heateo sihtasutuse juhataja Pirkko Valge toonitavad, et eelkõige on oodatud suurejoonelised haridusalgatused, mis haaravad kümneid ja isegi sadu koole. Foto: Raivo Juurak

Suurepärane jõulukingitus haridusrahvale – Eesti ettevõtjad käivitasid 30. novembril Heateo haridusfondi, mis hakkab toetama uuenduslikkust hariduses.

Fondi pressiteatest loeme, et järgmise kolme aasta jooksul kavatseb Heateo haridusfond panustada mõjuvatesse haridusalgatustesse üle miljoni euro. Aastatel 2019–2021 tahetakse toetada kuni kümmet algatust. Fond võib teha ühekordseid toetusi, kuid toetada projekti ka mitme aasta vältel. Kõik algatused peavad lahendama meie haridussüsteemi olulisi kitsaskohti ja seda heas mõttes raputama. Head näited, mis võiksid toetuse taotlejaid inspireerida, on Eestis „Noored kooli“, Alustavat Õpetajat Toetav Kool, Kiusamisvaba Kool jt.

Kuidas Heateo haridusfond sündis ja missugused on asutajate taotlused, sellest räägivad Õpetajate Lehele fondi kaasasutaja Martin Villig ja Heateo sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge.

Kust tuli haridusfondi mõte?

Martin Villig: Sain suvel kokku oma venna Markusega Taxifyst ning Taavet Hinrikusega TransferWise’ist. Arvasime, et peaksime leidma Eestis mingi valdkonna, kuhu saaksime pikaajaliselt panustada. Üsna ruttu selgus, et haridus on meile südamelähedane. Kuid saime aru ka sellest, et teame haridusest liiga vähe. Nii hakkasin ma haridusega tegelevate inimestega rääkima ja lõpuks olin võtnud kontakti ligi 40 inimesega, alates õpetajatest-õpilastest ja koojuhtidest kuni ministeeriumi ning mitmete haridusalgatuste inimesteni. Mida rohkem ma neid kuulasin, seda kirjumaks pilt muutus, kuid ühtlasi kasvas veendumus, et Eesti hariduses on vaja midagi teha. Näiteks PISA testi numbrite taha vaadates leidsime sealt murelikke tõsiasju, nagu õpetajate kõrge vanus, õpetajaameti vähene populaarsus, koolijuhtimise kvaliteet jms. Lõpuks otsustasime teha Eesti hariduse kõige olulisematest probleemidest paarileheküljelise ülevaate ja see on praegu meie fondi koduleheküljel.

Nii tekkiski idee luua haridusfond. Jõudes Heateo sihtasutuse juurde, kus on rohkesti ühiskondlikke algatusi käima lükatud, tekkis mõte asutada fond Heateo sihtasutuse juurde, kus üks mõjufond on juba poolteist aastat tegutsenud. Jagasime seda mõtet teiste ettevõtjatega ja kogesime ootamatult suurt toetust. Meie algne idee oli koguda paarsada tuhat eurot ja toetada sellega kolme kuni viit algatust, kuid summa kasvas kiiresti üle miljoni euro, mis võimaldab toetada isegi kümmet projekti.

Missuguseid muresid hakkab fond lahendama?

Martin Villig: Ühelt poolt hakkab meie haridusfond rahastama suure mõjuga haridusalgatusi, teisalt tahame panustada Eesti haridusse oma aega ehk siis mõnda olulisse haridusteemasse ettevõtjatena süveneda. Meie arvates on need olulised teemad praegu õpetajate järelkasv, koolide juhtimiskultuur, lapsevanemate kaasamine ning IT, loodus- ja täppisteaduste õpetamine.

Õpetaja puhul tahame analüüsida kogu tema elutsüklit, alates õpetajatöö valikust, väljaõppest, tööst õpetajana kuni koolist lahkumiseni. Seda teemat tahame arutada koos ministeeriumi ja ülikoolide inimestega, et saada aru, mida saaks seal parandada.

Koolide juhtimine on teine valdkond, kus tahame muutusi näha. Uuendused võiksid olla koolis teretulnud, alustavad õpetajad toetatud, õpetajad võiksid omavahel koostööd teha ja üksteist toetada – niisugune võiks olla tänapäeva koolikultuur. Koolijuhiks peaks saama inimene, kellel jagub visiooni ja piisavalt energiat, et seda ellu rakendada. Ta peaks oluliste otsuste tegemisse kaasama õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid.

Tahame, et lapsevanemad ei annaks oma last kooli mõttega, et õpetage ja kasvatage teda ning andke mulle gümnaasiumi lõpus valmis inimene kätte. Ei tahaks ka vastupidist, kus mõni lapsevanem teeb õpetajale iga päev selgeks, et ta teab kõike õpetajast paremini. Siin on muidugi ka probleeme, mida saab lahendada fondi toetuseta omaenda heast tahtest.

LTT- ehk loodus- ja täppisteaduste ained koos loovuse ja meeskonnatöö oskustega on nüüdisaegse majanduse võtmekompetentsus. Miks ei võiks me soovida, et Eesti tehnoloogiasektor oleks ühel päeval niisama tugev kui Räniorus ja Eesti tootmine sama kõrgtehnoloogiline nagu Saksamaal? Selle saavutamiseks on aga vaja olulist pööret loodus- ja täppisteaduste õpetamises.

Mis ideid on juba pakutud?

Pirkko Valge: Esimese kolme nädalaga on juba üle 25 meeskonna oma ideedest meile märku andud. Kõige rohkem on pakutud robootika ja LTT-huviringide õppekomplekte jms. Kooli juhtimiskultuuri parandamise ideid pole laekunud, õpetajate järelkasvu kohta samuti mitte. Suuri üllatusi pole seni olnud, kuid näeme, et hariduse vallas tegutsejaid on palju ja nad julgevad oma ideid välja käia. Mõnega oleme juba vestelnud ja nad on lubanud veel mõtelda ja esitada oma idee jaanuaris-veebruaris. Oleme kõigile öelnud, et ootame lahendusi neljale probleemile, mis Martin eespool välja tõi. Viies teema, mis meile samuti muret teeb, on õpingute katkestamine pärast põhikooli. Inimene ei tohiks jääda keskhariduseta ajal, mil kõikjal minnakse üle elukestvale õppele. Meil tuleb niigi vähe inimesi tööturule ja kui nendestki on terve hulk vaid põhiharidusega, on see ka majanduslik probleem.

Martin Villig: Projekte hinnates vaatame, kas probleemi on piisavalt uuritud, kui hästi on lahendus läbi mõeldud, mis meetmetega soovitakse probleemi lahendada, kas tulemused on mõõdetavad, kui tõhus on projekti meeskond. Projektide hindamiskogu moodustame jaanuari jooksul. Sinna kuuluvad eri valdkondade inimesed, kellest mõned on uusi ettevõtteid käivitanud, teised tunnevad hariduse valdkonda, kolmandad on kursis uute algatustega jne. Tahaksime saada hindamiskogusse ka välismaal toimuvat haridusuuendust tundvat inimest, et asi ei jääks kitsalt Eesti-keskseks.

Kust peaksid tulema noored õpetajad?

Pirkko Valge: „Noored kooli“ näide võiks projektide esitajaid inspireerida. „Noored kooli“ puhul on üle kümne kandidaadi ühele õpetajakohale, samal ajal on ülikoolis konkurents ühele õpetajakohale 0,9. Eestis on hinnanguliselt umbes 20 000 noort vanuses ca 35 aastat, kes oleksid huvitatud õpetajana töötamisest. Neil on esimene töökogemus, nad on mõistnud, kui oluline on haridus. Nüüd ongi vaja mõelda, missuguse projektiga neid kooli saada. Ilmselt sobivad neile „Noored kooli“ programmiga sarnased lahendused.

Ka uued väga professionaalsed õppemeetodid, nagu näiteks keelekümblus, võivad noori kooli tõmmata. Siin võiks inspireerida Avatud Kool, kus lapsed õpivad kõiki õppeaineid pool koolipäeva eesti ja teise poole vene keeles. Juba paari aasta pärast pole nendel lastel vahet, kummas keeles nad õpivad. Uuringud on näidanud, et keelekümblus sunnib lapsi pidevalt nuputama ja oma keeleprobleemidele lahendusi leidma, see arendab loovat mõtlemist, mida on 21. sajandi tööturul eriti vaja. Kui leidub mõni meeskond, kes on mõelnud keelekümbluse rakendamisele kümnetes eesti koolides, siis selle toetamist Heateo haridusfond kaalub.

Kust võtta parimaid koolijuhte?

Martin Villig: Kohalike omavalitsuste üks probleem on, et nad värbavad koolijuhti umbes üks kord 20 aasta jooksul, mistõttu neil pole head värbamiskogemust. Võib-olla oleks siin lahendus koolijuhtide värbamiskeskus. Seal oleksid värbajad selle valdkonna professionaalid. See on teema, millele tasub mõelda.

Kui mõni meeskond teab mõnes teises riigis hästi toimivat koolijuhtimise mudelit ning on valmis seda rakendama sadades meie koolides, siis sellise projekti toetamist kaaluksime ka. Koolijuhtide reservi on HTM juba koolitama asunud, aga võimalusi on veel.

Kuidas loodus- ja täppisained lastele põnevaks teha?

Pirkko Valge: Me ei oota üksikuid õpiobjekte, vaid suuremaid projekte, mis töötaksid kümnetes ja sadadeski koolides. Eestis on sellised suured lahendused pranglimise ja nutispordi näol olemas, kuid nendest võiks edasi mõelda ja uute originaalsete lahendusteni jõuda. Üleskutse kõlaks: „Mõelge suurelt, seadke ambitsioonikas eesmärk ja pange kokku meeskond, kes on valmis seda ellu viima.“

Heateo haridusfond

• Haridusfondi idee algatasid Eesti ettevõtjad, Taxify kaasasutaja Martin Villig ja TransferWise’i kaasasutaja Taavet Hinrikus.
• Fondi asutajaliikmed on Alari Aho, Riivo Anton, Viljar Arakas, Ahti Heinla, Martin Henk, Terje Henk, Taavet Hinrikus, Gerri Kodres, Norris Koppel, Kristo Käärmann, Rain Lõhmus, Piret Otsason, Veljo Otsason, Martin Rand, Risto Rossar, Tõnu Runnel, Ragnar Sass, Helen Tajur, Martin Tajur, Annika Tallinn, Dina Tamjärv, Hannes Tamjärv, Ede Tamkivi, Sten Tamkivi, Kalev Tanner, Sten Tikk, Priit Vaikmaa, Peep Vain, Kaido Veske, Mari-Liis Villig, Martin Villig.
• Ettevõtetest rahastavad fondi Civitta, Contriber, Eften, Helmes, Lingvist, Monese, Pipedrive, Superangel, Taxify ja TransferWise.
• Haridusfondi juhib Heateo sihtasutus, kellel on pikaajaline mõjusate ühiskondlike algatuste käivitamise ja kasvatamise kogemus.

Lähem info Heateo haridusfondi kohta www.heategu.ee/haridusfond.