Keemiaõpetajate liit panustab senisest enam noortesse õpetajatesse

21. dets. 2018 Ilona Juhanson, Tallinna prantsuse lütseumi õpetaja; Katrin Vaino, Eesti keemiaõpetajate liidu juhatuse liige - 1 Kommentaar

Et teisi õpetada, peab ise järele proovima. Keemiaõpetajate sügislaagrisse jagus ka praktilist tegevust. Foto: Kristelle Kaarma

 

Loodus- ja reaalainete õpetajate puuduse ja vananemise teema on Eesti keemiaõpetajate liidu (EKL) aastakonverentsidel olnud jutuks juba aastaid. On ju keemiaõpetajate keskmine vanus HTM-i andmetel 49 aastat. Nii otsustaski EKL-i juhatus keemiaõpetajate jätkusuutlikkuse probleemi lahendamiseks teha midagi konkreetset ning seada eesmärgiks luua noori keemiaõpetajaid ühendav suhtlusvõrgustik ja kaasata noori senisest tõhusamalt liidu tegevusse.

Probleem pole ju ainult keemiaõpetajaks õppijate väike arv (käesoleval õppeaastal astus TÜ magistriõppesse vaid kaks tudengit, kelle (lisa)eriala on gümnaasiumi keemiaõpetaja kutse), vaid ka asjaolu, et ligi pool värskelt õpetajatööd alustanutest lahkub koolist esimese kolme õppeaasta jooksul. Võib oletada, et praegusest tihedam suhtlemisvõimalus teiste noorte (sh sama aine) õpetajatega, aga ka kogenumate kolleegide ja ülikooli õppejõududega võimaldaks saada sobival ajal vajalikku metoodilist ja sotsiaalset tuge ning annaks ühtlasi võimaluse panustada EKL-i tegevusse värskete mõtetega. Nendest ideedest ajendatuna organiseeris EKL-i juhatus koostöös TÜ loodusteadusliku hariduse keskusega noorte keemiaõpetajate sügislaagri, millest võttis osa üle kahekümne pedagoogi. Laagrit toetas SA Innove tegevuse „Õpetajate ja professionaalse arengu toetamine“ raames.

Kavas olid näiteks aine õpetamist toetavad loengud piimaga seotud müütidest, loodusvaldkonna e-testide väljatöötamisest, arutelud keemiaõpetaja nüüdisaegse karjäärimudeli üle ning ajurünnakud õpilaste erivajaduste toetamisest ja probleemsest käitumisest. Ka tutvustasid keemiaõpetajad isiklikke uuenduslikke algatusi ja projekte. Toimus kaks töötuba: elektrokeemiast ning looduskosmeetikast. Oli võimalus testida uusi digikeskkondi, mille eesmärk on arendada õpilaste uurimisoskusi keemia kontekstis. Kõige tähtsam oli aga omavaheline suhtlemine ning ajurünnak teemal, kuidas toetada noori keemiaõpetajaid, arendada oma liitu ning kaasata senisest enam noori õpetajaid tegemistesse.

Mis võiks olla teisiti: kuidas toetada noore keemiaõpetaja tööd?

Esiteks aitaks noorte arvates keemiaõpetaja tööd koolis lihtsamaks muuta laborant, tänu kellele võiks kasvada tehtavate praktiliste tööde arv ja kvaliteet. Vaja on nüüdisaegseid laborivahendeid, sealhulgas tõmbekappe, mida paljudes koolides paraku veel ei ole, ning praktiliste tööde lisatundi 9. klassis. Tõhusam tehniline tugi annaks õpetajale rohkem aega tegeleda kõige tähtsama – õppe kavandamise, õpilaste ning õpetamisega.

Tööandjatelt oodatakse, et nad võtaksid rohkem arvesse tundide ettevalmistamiseks kuluvat aega. Valupunktina toodi välja palga ja tööaja ebaproportsionaalne suhe, mille puhul aitaks palga tõstmine ja/või koormuse vähendamine (osaliselt vähendaks seda juba laborandi olemasolu). Ka soovitakse saada oma töö kohta rohkem konstruktiivset ja positiivset tagasisidet.

Ettevalmistuses tundsid õpetajad puudust praktilistest oskustest, mille vastu aitaks nn koolikeemia suurem osakaal ülikooli õpetajakoolituse õppekavas. Oodatakse mitmekesisemaid praktikavõimalusi kutseõpingute jooksul.

Mida ootavad noored keemiaõpetajad EKL-ilt?

Liit võiks pakkuda rohkem koolitusi, mida viivad läbi eri valdkonna spetsialistid ning kus keemiaõpetaja saab teiste omasugustega suhelda ja infot vahetada. Vajaka on toimivast ja uuenevast veebimaterjalide varamust, kus oleksid kättesaadavad õpetajate kogemused ja edulood, õppevideod, stardiinfo alustavale õpetajale (näiteks katsevahendite kättesaadavus ning tellimisvõimalused) jms. Kõigele lisaks oodatakse keemiaõpetajate liidult ja ülikoolidelt suuremat kaasarääkimist riikliku õppekava arendamises, et aidata muuta seda tänapäevasemaks ning reaalse eluga rohkem seostatuks. Ainekavas soovitakse näha suuremat ajareservi keemia paremaks lõimimiseks teiste õppeainetega.

Millised võiksid olla EKL-i arengusuunad? Kuidas saaksid (noored) keemiaõpetajad liidu arendamisse panustada?

Märksõna on „kommunikatsioon“ ehk vajadus olla aineliiduna meedias ja ühiskonnas nähtaval, omades näiteks Facebooki või Instagrami kontot või tehes postitusi Youtube’is, et kajastada infot ürituste kohta ja jagada õppematerjale ning õppevideoid.

Lisaks koostööle bioloogiaõpetajatega, kellega on mitmel aastal organiseeritud koos talvekonverentsi, soovitakse teha rohkem koostööd ka füüsika- ja geograafiaõpetajate aineühendustega ning panustada olemasoleva rahvusvahelise koostöövõrgustiku (rahvusvaheline loodusteaduste õpetajate assotsiatsioone ühendav ICASE võrgustik, Balti keemiaõpetajate ühendused) laiendamisse ja tihendamisse. EKL võiks tulevikus mõelda üliõpilaste vahendamise programmi käivitamisele, mis annaks väärtuslikku õpetamiskogemust ning meelitaks ehk ka mõne mitteõpetajakutse eriala noore hiljem õpetajakutset valima. Külalisõpetajate rolliks jääks eelkõige õpetust mitmekesistada ning oma õpitava eriala tutvustamise kaudu õpilaste karjääriteadlikkust tõsta.

Kogutud tagasiside põhjal lahkusid nii noored õpetajad kui ka korraldajad laagrist heas tujus, uute tutvuste ja saadud/jagatud teadmiste võrra rikkamana ning sooviga taolist üritust järgmistel aastatel korrata – ühtekuuluvuse suurendamiseks ning organisatsiooni edasiseks tugevdamiseks. Plaani võeti korraldada EKL-i juhatuse laiendatud koosolek, et kavandada koos järgmisi talvepäevi.

Juhatusel on plaan arutada tehtud ettepanekuid ja mõelda juba olemasolevate või potentsiaalselt võimalike, kuid vähe kasutatud ressursside (näiteks noored õpetajad) ning piirangute peale, mis võiksid laagri jooksul välja pakutud arengusuundi tulevikus toetada või takistada. Laager tõi selgelt välja ka vajaduse teadvustada keemiaõpetajate seas EKL-i koostöövõrgustikke, selle koostöö tulemusi ning õpetajatele võrgustike kaudu pakutavaid võimalusi. Igal juhul on hea algus laagri näol tehtud.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Keemiaõpetajate liit panustab senisest enam noortesse õpetajatesse”

  1. Greta Pentsa ütleb:

    Aga kui probleemiks on hoopis see, et noorele keemiaõpetajale pole tööd? Terve selle aasta jooksul pole mitte ükski Lõuna-Eesti kool otsinud oma ridadesse keemiaõpetajat ja kuigi sain juunis Tartu Ülikoolist magistrikraadi gümnaasiumi keemiaõpetaja erialal, ei tööta ma keemiaõpetajana kuigi väga-väga tahaksin. Jah, mind piirab tõsiasi, et ei taha kolida Harjumaale või saartele, aga on tõsi seegi, et kuigi iganädalaselt kuulutusi lugedes, keemiaõpetajaid lihtsalt ei otsita.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!