Pärimuskultuur aitas keelesilda luua

12. dets. 2018 Jelena Sepp, Piret Kukk ja Külli Mõtsla Huvi OÜ täienduskoolituskeskuse koolitajad - Kommenteeri artiklit

Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse toel ning Huvi OÜ täienduskoolituskeskuse koolitajate eestvedamisel sai teoks eesti keele mitteformaalse õppe projekt pealkirjaga „Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri“.

Projekti eesmärk oli tõsta Ida-Virumaa, Peipsiääre ja Mustvee valla alushariduse valdkonnas töötavate eesti keelest erinevat keelt kõnelevate inimeste enesekindlust eesti keeles suhelda.

Projektiga liitus 34 töötajat üheteistkümnest Ida-Virumaa lasteaiast. Mitteformaalse keeleõppe keskkonna loomiseks olid kaasatud eesti keelt emakeelena kõnelevad lasteaednikud Ida-Virumaalt, Harjumaalt ja Järvamaalt. Osalejaid julgustati kahepäevastes laagrites kolleegidega aktiivselt suhtlema. Kõnekeele paremaks omandamiseks mängiti keelemängu ning eesti vanemaid ja uuemaid laulumänge, viidi läbi õuesõppe tegevusi, loodi koos lavastusmänge, valmistati ühiselt süüa.

Esimene projektikohtumine toimus 21. ja 22. septembril Nelijärve puhkekeskuses. Paljude Ida-Virumaalt tulnute jaoks oli see esimene kord avastada Kõrvemaa kaunist loodust. Ilmataat kinkis selleks soojad sügispäevad. Esimene kohtumine algas tutvumis- ja meekonnamängudega.

Päeva teine pool möödus sügiseses metsas. Õuesõppeprogramm „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“ viis osalejad Nelijärve matkarajale, kus tuli vastavalt viitadele metsas orienteeruda, leida üles kontrollpunktid ning lahendada seal koos meeskonnaga eesti keelega seotud ülesandeid ja viia läbi lõbus fotojaht.

Esimese päeva lõpetas jutuõhtu „Lugudega sügisesse“. Jutuvestja ja rahvakultuuri keskuse suulise pärimuse spetsialist Piret Päär jutustas lihtsas eesti keeles kergesti mõistetavaid eesti rahvajutte. Lugude vahele musitseeris Mall Ney harmooniumil.

Teisel päeval vaadati kõigepealt tagasi eelmisele päevale. Kõik osalejad said suure ekraani vahendusel teada, mis toimus salapärasel fotojahil ning kuidas meeskonnad oma ülesanded lahendanud olid. Fotojahil toimunut tuli meeskondadel kaaslastele selgitada eesti keeles ning see osutus väga lõbusaks.

Päeva kulminatsioon oli töötuba „Keeletoidud ‒ midagi hõrgutavat nii keelele kui ka meelele“. Sissejuhatuseks mängiti koos lõbusat sõnamängu „Supp, moos või kook?“, mis õpetas tundma toiduainete nimetusi. Seejärel asuti retseptide põhjal oma meeskonnaga koos toitu valmistama. Kui toit oli valmis, tuli teistele eesti keeles selgitada, mida valmistati ning milliseid toidu- ja maitseaineid selleks kasutati. Lõpetuseks sooviti „Jätku leiba!“ ja kõik said maitsta, mida üks või teine meeskond oli valmistanud.

Projekti teine kohtumine toimus 19. ja 20. oktoobril samuti Nelijärve puhkekeskuses. Esimesel päeval oli kaks töötuba. Esimeses uuriti, milliseid võimalusi ‒ näiteks joonistamine ja voltimine ‒ saab lugude jutustamisel kasutada. Kuulati mitmesuguseid lugusid ning püüti juhendaja jutu järgi paberit voltida ja joonistada. Osalejad tegid tutvust lugude ülesehitusega.

Teises töötoas mängiti uuemaid ja vanemaid laulumänge. Lisaks tantsimisele tuli osalejatel püüda eesti keeles kaasa laulda. Kõne paremaks arendamiseks loeti liisusalme ja lasteriime.

Päeva teises pooles meisterdati rätinukke ja valmis seitse vahvat lavastusmängu. Koos oma grupiga tuli koostada stsenaarium, teha olemasolevatest vahenditest lavakujundus ja valmistada kostüümid. Kõik töögrupid asusid õhinal asja kallale ning koordinaatoritel jäi üle vaid rõõmu tunda, et omavahel suheldi ning esitamisele tulev tekst pandi kirja eesti keeles.

Teisel päeval toimusid lavastuste esiettekanded, mis kõik paistsid silma nalja, esinemislusti, ja näitlejameisterlikkusega. Pealtvaatajate kaasaelamist jagus kõigile. Töörühmad olid etteasteteks tõsiselt valmistunud ning said julguse ja nutikuse eest nii kaasosaliste kui ka projekti koordinaatorite heakskiidu ning tänusõnade osaliseks.

Kolmas ja ühtlasi viimane kohtumine toimus 16. novembri Tallinnas Eesti vabaõhumuuseumi Setu talu laudas. Eesmärk oli tutvustada osalejatele eestlaste taluarhitektuuri, elulaadi ja rahvakombeid ning õdusas õhkkonnas projektile ilus punkt panna.

Viimasel projektikohtumisel esitlesid kõik osalenud lasteaiad fotoseeria või video vahendusel koduse ülesande. Osalejatel tuli valida eelnevatel kohtumistel läbi tehtud tegevuste hulgast kaks ning need koos oma lasteaia lastega läbi viia. Koolituse läbiviijad olid meeldivalt üllatunud, millise põhjalikkusega olid osalejad seda teinud. Lastega oli tehtud mitmesuguseid koolitusel omandatud tegevusi, kusjuures paljud lõimitud.

Pärast ettekandeid suunduti õuesõppe juurde, mis seekord nägi ette tutvumist muuseumi eksponaatidega. Kindlasti tuli külastada Sassi-Jaani talu, Köstriaseme talu, Kolu kõrtsi, Lau külapoodi ja Sepa talu. Osalejatel tuli lugeda nende eksponaatide kohta käivat informatsiooni ning leida vastused ristsõnas esitatud küsimustele.

Projektis osalejad jäid koolitusprogrammiga väga rahule ning avaldasid soovi, et midagi sellist toimuks ka edaspidi. Eriti märgiti ära saadud teadmiste praktilist poolt, mida saab oma igapäevatöös kohe kasutada ning mida paljud juba kasutanud on.

Korraldajatel oli kõige raskem arvestada osalejate väga erineva keeletasemega. Oli neid, kelle keeletase oli A1, ja neid, kes valdasid keelt C1-tasemel. Kõik kohaletulnud kinnitasid, et tänu keelesilla projektile on nad edaspidi palju julgemad eestikeelsetel alushariduse teemalistel koolitustel osalema.

Projekti „Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri“ lõpetas pidulik tordisöömine.

Projekti viisid läbi Huvi OÜ koolituskeskuse koolitajad Jelena Sepp, Piret Kukk, Külli Mõtsla. Lisainfo: www.koolitushuvi.ee.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!