Peeter Kreitzberg 70: Sõnumeid mälutule ajastule

14. dets. 2018 - 1 Kommentaar

Peeter Kreitzberg.

Ebaharilik poliitik

Peeter Kreitzberg oli ebaharilik poliitik, sest tema harduspoliitilised ideed ja ettepanekud põhinesid professionaalsel teadmisel ning suurel erialasel lugemusel.

Kindlasti oli tähelepanuväärne ka tema rahvusvaheline koostöö nimekate haridusfilosoofidega. Juba 1990. aastate alguses olid tal head sidemed Londoni haridusinstituudiga (UCL Institute of Education). Tollased koostööpartnerid, professorid Dennis Lawton ja Paddy Walsh on aktiivselt toetanud ka Eesti haridusuuendust, mida Peeter oskas ära kasutada nii ministriametis kui ka töös riigikogus.

Peeter oli haruldaselt hea prognoosivõimega ning tema seisukoht vene keele oskuse teemal on osutunud õigeks. Ta ütles: „Vene keelt on vaja osata, sest vene pedagoogikast on palju õppida, ning on alati kasulik teada, miks ja millega suure naabri juures tegeldakse. Ja kindlasti on vene keele oskust vaja nii tööturul kui ka ärisidemete arenduseks.“

Tänaseks teame kahetsusväärselt vähe, mis Venemaa pedagoogikaringkondades toimub, kuid tööturul on vene keele oskus endiselt vajalik.

Peeter käsitles paljusid haridusfilosoofilisi probleeme, millest tähelepanuväärseimad olid reifikatsioon, muutuvad väärtushinnangud ning haridusalane keelekasutus. Talle oli eriti oluline mõistete ühetähenduslikkus ja täpsus ning haridusteemade käsituste süsteemsus ja süvitsiminek. Peeter pidas vajalikuks võimalikult paljude mõjurite määratlust ning sotsiaalpoliitilise konteksti võimalikult mitmekülgset arvestamist.

Kõige olulisemaks pidas ta aga meie oma koolikultuuri ja -ajaloo tundmist, selle unikaalsuse mõistmist, väärtusliku säilitamist ning põhjendatud uuenduste läbiviimist meie olusid arvestades. Peeter Kreitzbergi suur eeskuju oli üks teine Peeter eesti kooliajaloost – Peeter Põld.

Arusaadavalt pidas Peeter ka rahvusvahelist koostööd väga vajalikuks, samuti hariduse arengu püsiseiret teistes riikides toimuva kohta ning huvitavate tulemuste ja uuringute professionaalset analüüsi, kuid rakendada soovitas ta ikka ja alati seda, mis meie oludesse ja koolikultuuri sobib. Ta hoiatas juhu-uuenduste ning pimeda kopeerimise eest.

Täna pole mõtet esitada küsimust, mida oleks Peeter teinud rektorina. Ülikoolid töötavad nii Tartus kui ka Tallinnas ja neid ka juhitakse, kuid kindlasti oleks Peeter pööranud suuremat tähelepanu filosoofia ja kooliajaloo õpingutele, mille maht on üsna olematuks kahanenud.

Kui soovime, et Eesti õpetaja oleks usaldusväärne ja avara kultuuripildiga intellektuaal, siis ilma filosoofia põhitõdesid ja oma juuri tundmata ei saa kriitiline ja pedagoogiline mõtlemine kuidagi välja kujuneda.

Urve Läänemets

 


Kui minevikust õpiti …

Täna saanuks 70-aastaseks Peeter Kreitzberg, Tartu ja Tallinna ülikooli haridusteooria professor, kultuuri- ja haridusminister, presidendikandidaat, riigikogu liige.

Kreitzberg lõpetas Rakvere 1. keskkooli ning Tartu ülikooli matemaatikuna. Kandidaadikraadi omandas ta Leningradis ning doktorikraadi Lundi ülikoolis. Ta oli esimene haridusteadlane, kes omariikluse algul Euroopas ja Euroopast õppis, nii kujunes Rootsis läbitud stuudium murrangupunktiks ka tema edasises karjääris.

Oma doktoritöös „Legitimation of Educational Aims: Paradigms and Methaphors“ (Lund, 1993) pakkus Kreitzberg seni fragmenteeritud pedagoogiliste distsipliinide asemele täiesti uue lähenemise, mis haridusteooria nime all õpetajakoolituse baasaineks sai. Samuti tõi ta Lundist Tartusse kaasa haridusteadlaste võrgustiku, kellega koos kujundati uut haridusteaduste sisu ja identiteeti.

Suur võit Tartu kraadiõppele oli see, et ta töötas haridusfilosoofiat õpetades sünergilises paarisrakendis Ene Graubergiga. Ja nagu Ene ikka rõhutas, tundis Kreitzberg teadlasena detaile ja nägi riigimehena suurt pilti. Oli ainult üks teema, millest Peeter rääkis sama suure kirega kui haridusest, ja see oli kalapüük.

Peeter lähtus teesist, et hariduspoliitiliste otsuste ja teaduse eraldiseismine jätab mõlemad ilma vajaliku toeta. Tema akadeemiline eruditsioon, madal ja sugestiivne hääl, oskus kõige keerulisematest filosoofilistest vooludest rääkida lihtsalt nagu ka soe ja vahetu suhtlemine panid auditooriumi unustama kõik muu.

Ta võis kaheksaks järjestikuseks loengutunniks viia kuulajad Platoni, Rousseau, Wittgensteini ja Dewey maailma ilma ühegi konspekti või Powerpointita. Sarnaselt Peeter Põlluga ei eputanud Kreitzberg kunagi oma eruditsiooni ega ametistaatusega. Ka haridusministrina oli tal kombeks astuda läbi ülikooli pedagoogika osakonna akendeta kohvitoast, hoides ja jõustades inimesi enda ümber.

Karmen Trasberg, Rain Mikser


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Peeter Kreitzberg 70: Sõnumeid mälutule ajastule”

  1. Laine ütleb:

    Kui Peeter Kreitzberg oli haridusminister, hoolis ta tõsiselt koolijuhtide pedagoogilisest tasemest. Koolijuhtide ühendus oli mõjukas Eesti hariduse suunamisel. Pärast teda on lahti pigem “veeuputus” kui tegelik pedagoogika. Kahju, et nii vara lahkus. Mälestused on jäänud.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!