Keel avalikus ruumis kui võõrkeeletunni materjal

25. jaan. 2019 - Kommenteeri artiklit

Vabadussõjas langenud Balti rügemendi võitlejatele – Den Gefallenen des Balten Regiments. Foto: Peeter Langovits

 

Lisaks loodus- ja linnamaastikele ümbritsevad meid igapäevategemistes ka keelemaastikud, mida on erialakirjanduses hakatud nimetama linguistic landscape. Tekstid, muusika, teadaanded, pildid ja sümbolid peavad meid lõbustama, informeerima, mõjutama ja käitumist reguleerima. Ehkki keeleseadus reguleerib keelekasutust avalikus ruumis ning näeb ette, et kogu teave oleks eestikeelne ning võõrkeeltes esitatud tekstidel on tõlge, on elu mitmekesisem kui seadus. Ingliskeelsetel lauludel kohvikus ei ole tõlget, netimaailm, grafiti(kunst) ja mitmesugused mitteametlikud tekstid ja kleebised kujundavad ruumi omal moel.

Nii ülaltpoolt reguleeritud kui ka orgaaniline ja teatud huvigruppide, üksikisikute või subkultuuride loodud keelemaastik ei ole aga mitte ainult funktsionaalne ja informatiivne, vaid ka emotsionaalne ja gruppide huvidest kantud. Praeguses linnaruumis, talvel 2019, on lihtne märgata kõikjal valimisplakateid. Mida suurem partei, seda rohkem plakateid. Samamoodi manifesteeruvad eri sotsiaalsete gruppide huvid keele kaudu avalikus ruumis. Et neid tekste ja märke on aga nii palju, tekib keelemüra, mida me oma igapäevategemistes tihti lihtsalt tähele ei pane.

Siin ongi meil õpetajatena võimalus kasutada keelemaastikke materjalina keeletunnis, et juhtida õpilaste tähelepanu eri keelte esinemisele, ajalootekstidele, keelevigadele tekstides, ideoloogilistele mõjudele jne. Minu kogemus Tallinna ülikooli üliõpilastega, aga ka õpilasprojekti „Saksa keel meie ümber“ (2017/2018) korraldajana kinnitab erialakirjanduses tihti korratud tõdemust, et kui õpilased on korra analüüsinud keelemaastikke enda ümber, muutuvad nad avaliku ruumi suhtes tähelepanelikumaks ja jäävad ka pärast projekti lõppu tekste enda ümber märkama ja analüüsima.

Kõigis minu läbi viidud projektides on õpilased või üliõpilased öelnud, et pärast esitluse tegemist on nad märganud paljutki, mida oleks veel kasutada ja näidata tahtnud.

Keelemaastike uurimine on sotsiolingvistilise uurimisvaldkonnana veidi üle kahekümne aasta vana. Võõrkeeleõppe kontekstis on keelemaastikke kasutatud juba väga kaua, aga sellealases kirjanduses on teema fookuses olnud kuus-seitse aastat.

Üldiselt võib keelemaastikega tegelevate projektide eesmärke grupeerida järgmiselt:

keeleõpe – keele osaoskuste arendamine, keeleõppe motivatsiooni tõstmine;

kultuurilis-sotsiaalne eesmärk – keelekasutuse mõju inimgruppide suhetele, võimusuhete avaldumine keele kaudu;

meediaanalüüs – sõnumi esitamise viisid, reklaam, manipulatsioon;

pedagoogilis-didaktilised eesmärgid – vaatlemis- ja märkamisoskuse toetamine, materjali kogumine ja analüüs.

Paabel Saksamaal

Et näidata valikut võimalustest, kuidas avaliku ruumi tekste võõrkeeletunnis analüüsida, toon mõningad näited projektidest saksa keeles.

Keelemaastike analüüs on üks (lisa)võimalus õpilastele ekskursioonide jooksul tegevust anda. Nii palusime kolleeg Heiko F. Marteniga 2012. aastal tehtud ekskursiooni käigus üliõpilastel vaadelda ja analüüsida keelemaastikke Berliinis. Üliõpilasi jahmatas, et võõrkeelsetel tekstidel ei pea olema tõlget (Saksa seadused seda ei nõua) ning et intervjuude käigus küsitletud inimesed tänaval ütlesid, et neid ei häiri see, et nad kõigest aru ei saa. Üliõpilased märkasid, et ühistranspordis esitatud informatsioon oli inglise, prantsuse ja hispaania keeles, aga ümberringi kõneldavatest võõrkeeltest jäid kõrva hoopis vene, türgi ja araabia keel. Need ja paljud teised tähelepanekud motiveerisid üliõpilasi keelega tegelema ja keele funktsioonide üle mõtlema.

Tallinnas üliõpilastega korraldatud projektide käigus olen palunud otsida saksakeelseid tekste ning määrata nende funktsioon. Kui palun pildistada 15 teksti Tallinna vanalinnas, on esimene küsimuse alati: kas on tõesti nii palju? Oma miniekspeditsioonilt tagasi tulles on üliõpilased alati uhked oma leidude üle, mis ulatuvad ajaloolistest tekstidest hoonetel ja mälestusmärkidel reklaamide, infotahvlite, jalgpalliklubide kleebiste ja firmanimedeni. Eesti- ja saksakeelsete tekstide kõrvuti esinemine annab huvitava baasi tõlkevõrdlusteks. Neid võrdlusi võib teha nii grammatika toetamiseks, näiteks miks saab öelda „eesti ehted, keraamika, klaas ja tekstiil“, aga ei ole õige „estnische
Schmuck, Keramik, Glas, Textil“?

Võrdlused võivad olla aga ka ajalooteadmistega seotud. Näiteks miks on Toompeal Balti rügemendi ausambal saksakeelses tekstis välja jäetud sõna „Vabadussõda“? Mis võib olla selle otsuse taga?

Lisaks võib esitada küsimusi, miks on ajalootekstid saksa- või ladinakeelsed, aga mitte vene- või rootsikeelsed, ehkki Tallinn oli ka Rootsi kuninga ja Vene tsaari võimu all. Samuti võib küsida, missuguseid eesmärke täidab inglise keele nii sage ja vene keele suhteliselt vähene esindatus jne. Keelemaastikud pakuvad suurepärast materjali, et analüüsida piirkonnas kõneldud keelte esindatust ja hierarhiat. Projektõppe meetodit kasutades on võimalik lasta õpilastel oma uurimuse täpses fookuses kaasa rääkida ja edasiviivad uurimisküsimused tekivad juba kogutud materjali baasil.

Reklaam poeaknal Tallinna vanalinnas. Foto: Maris Saagpakk

Õpilaskonkursi tulemused

Eelmisel õppeaastal proovisime keelemaastike uurimist kasutada ka õpilaskonkursi formaadis. Korraldasime koostöös Tallinna saksa gümnaasiumi, Goethe instituudi, Saksamaa välismaise koolihariduse keskuse ja Saksamaa akadeemilise vahetusteenistusega õpilastööde võistluse „Saksa keel meie ümber“. Palusime õpilastel rühmatöödena pildistada ja kommenteerida saksakeelseid tekste ja saksakeelsete riikidega seotud sümboolikat. Üks ülesanne oli rühmitada oma leide kategooriate alusel, mille tagamõte oli panna õpilased mõtlema keele ja muude märkide funktsioonidest meid ümbritsevas keskkonnas. Konkursile laekus detsembris 2016 kokku 30 tööd, mis sisaldasid 6–57 pilti, saadeti ka neli videot. Osalejaid oli kuuendast kaheteistkümnenda klassini. Niivõrd vabas vormis üleskutse eelis oli, et õpilased võisid ise valida, mis teemadega nad tegelda soovivad (näiteks kas tegeleda okupatsiooniajalooga või mitte, kas kaasata baltisaksa teema või mitte).

Kõige sagedasemad kategooriad olid toiduained (mainitud 24 töös), tööstustooted (20), raamatud, sh õpikud (20) ja autod (13). Ootuspäraselt joonistus välja, et Austriat ja Šveitsi nähti omaette kategooriana, peamiselt räägitakse aga saksakeelse ruumi peale mõeldes ikkagi Saksamaa Liitvabariigist. Kümnes töös olid esindatud baltisaksa ajalooga ja kaheksas Saksa okupatsioonivõimuga seotud objektid. Kõige suurema piltide arvuga kategooriad olid raamatud, baltisaksa ajalugu, toiduained ja keeleõppe materjalid. Tööd on üleval veebinäitusena
Goethe instituudi veebilehel.

Kuus tööd sisaldasid ka isiklikke kontakte saksakeelsest kultuuriruumist: puhkusepildid, fotod sakslastest pereliikmetest või sõpradest, isiklikud postkaardid ja mälestusesemed. Lisaks oli pilte näiteks Saksa lambakoertest, Saksa toitudest ja restoranidest. Üllatav oli moodsa saksakeelse popkultuuri ja tuntud sakslaste puudumine. Ilmselt on saksa keele klassides vähe saksa jalgpallurite, popartistide või poliitikute pilte.

Kas ja kui palju tundides leidudest räägiti, ei olnud projekti saatva uurimistöö fookuses. Küll aga tegime küsitluse õpilaste märkamistest enne uurimuse tegemist, et hiljem kontrollida, kas õpilased said juurde uusi teadmisi. Tööd kinnitasid, et õpilased märkasid ja leidsid uusi saksakeelseid tekste, tooteid, mida nad enne leida ei oodanud. Õpilastelt ja õpetajatelt saadud tagasiside põhjal oli projektil õppuritele motiveeriv mõju, eriti tore oli laialdane meediakajastus.

Antud näidete põhjal saab öelda, et keelemaastike uurimine laiendab teadmisi keelekasutusest, avalikus ruumis valitsevatest võimusuhetest ja nende mõjuteguritest, aga ka piirkonna keeleliselt mitmekesisest ajaloost. Kitsamate eesmärkidena võib aga tegeleda ka näiteks ainult tõlgetega, vigade analüüsiga või keelekasutusega internetis. Keelemaastike või linguistic landscape’i projektide positiivseks küljeks võib lisaks lõimingule pidada vabas õhus liikumist, seost õpilaste vahetu keskkonnaga ja selle kujundamises kaasarääkimise võimalust, praktiliste ja teoreetiliste teadmiste seostamist ja ennastjuhtiva õppimise toetamist.

Eraldi teemana võiks üles võtta enda koolikeskkonna keelemaastiku analüüsi ja koos õpilastega vaadelda, kas see toetab keelte omandamist, keelelise mitmekesisuse propageerimist, kultuuriliste teadmiste arendamist. Ning kui seda piisavaks ei peeta, siis mida saaks selles vallas ise ära teha. Jõudu kõigile keelte märkamisel!

 


TARTU SAKSA KULTUURI INSTITUUDIS

Saksa keele kursused tasemetele A–B .

Registreerimine kuni 28.01.2019 malle@dki.ee või tel 5385 3696.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!