Kuidas kiiresti lugema õppida?

Jaan Mikk: “Teksti mõistmine algab sõnade tähenduse meenutamisest, mistõttu ulatuslik sõnavara on kiire lugemise üks võtmetegur.” Foto: Raivo Juurak

Sügisel läbis 38 Tartu ülikooli üliõpilast 52-tunnise kiirlugemise kursuse, kus kasutati ka arvutiprogramme.

Lugema õppides alustame tähtede häälimisest. Kui tähtede ja häälikute seosed on tugevad ning kiired, siis suudame hääldatud tähed ühendada sõna helipildiks. Hääldatud sõna seostub sellele vastava kujutlusega, kui sõna on kõnekeelest tuttav. Samal viisil tuleb seostada järgmiste sõnade kirjapilt nende tähendusega ning need tähendused ühendada sõnaühendite ja siis lausete mõtteks. Kui lugeja takerdub mõnel nendest seostest, siis lugemine aeglustub ja teksti võidakse mõista vaid osaliselt.

Lugemist võivad aeglustada teisedki põhjused: silmad liiguvad tekstil liiga aeglaselt, tähelepanu hajub, sõnade kaasahääldamine on liiga tugev, vähe jääb meelde jne. Nendest takistustest vabanemisele on suunatud kiirlugemise õppimine.

Kiirlugemise harjutused

Kiirlugemise õpetamine algas sellest, et märgati: kiirete lugejate silmad haaravad ühe pilguga rohkem tähti, peatuvad sõnadel lühemat aega ja kiired lugejad ei vaata nii sageli loetud tekstile tagasi. Aeglaste lugejate silmliikumine oleks nagu jäänud pidama alglasside tasemele. Sellelt edasiliikumiseks on palju harjutusi, eriti kiirlugemise arvutiprogrammides.

Arvutiekraan. Näiteks hakkab tekst ekraanilt kustuma kiirusega, mis välistab tagasivaatamise ja stimuleerib kiiremat lugemist. Populaarsed on ka sõnarühmade harjutused, milles näidatakse teksti sõnu või sõnarühmi lühikest aega arvutiekraanil. Need laiendavad nägemisvälja.

Sõrm järjehoidjaks. Silmade liikumist on võimalik treenida ka arvutita. Eesti keelde tõlgitud kiirlugemise raamatus on põhiharjutuseks sõrme liigutamine loetava rea all, nii et see stimuleeriks meid kiiremini lugema. Loetavat teksti on võimalik ülalt kinni katta, et välistada tagasivaatamine jne.

Sõnaühendite lugemine. Lugema õppimisel on ühikuks täht ja loetakse kokku sõna. Põhikoolis on ühikuks sõna ja taibatakse fraaside ning lühemate lausete tähendust. Gümnaasiumis ja edasi võiks lugemise ühikuks olla sõnaühend, siis saab paremini mõista pikemate lausete ja lõikude mõtet. Sagedasemad sõnaühendid võiksid saada sama tuttavaks kui sõnad. See on kiirlugemise oluline alus.

Korduv lugemine. Viimasel ajal pakutakse kiirlugemise õppimiseks veel üht lihtsat võtet – sama teksti korduvat lugemist. Grüning soovitab teha seda järgmiselt: lugege kolm minutit tavakiirusega, siis lugege sama tekst läbi kahe minutiga ja viimasel etapil lugege sama tekst läbi ühe minutiga. Just viimasel etapil ei suuda me iga sõna tajuda, me loeme sõnaühendeid, mis on eelmistest lugemistest juba tuttavad.

Teksti mõistmise oskuse arendamine

„Loe aeglaselt, peaasi et sa aru saad!“ See vanarahva tarkus paneb kahtlema, kas on ikka õige rõhutada lugemiskiirust, ehk tuleks treenida hoopis arusaamist. Tõepoolest, rasket teksti on otstarbekas lugeda aeglasemalt. Sageli loeme aga tekste tuntud valdkonnas ja siis on aeglane lugemine tardunud lugemisrütmist kinnihoidmine, mis kulutab aega, hajutab tähelepanu ja vähendab lugemismotivatsiooni. On võimalik lugeda mõõdukalt kiiremini ja seejuures teksti sisu paremini meelde jätta. Sellele aitavad kaasa ülaltoodud silmaliikumisharjutused.

See on kiirlugemise õppimise oluline valdkond. Just mõistmisraskused viivad lugemiskiiruse sageli alla. Mõni õppija on näinud, et tema teksti mõistmise tase on madal, ja ta on just mõistmisoskust arendades oluliselt tõstnud teksti omandamiskiirust.

Teksti mõistmine algab sõnade tähenduse meenutamisest, mistõttu ulatuslik sõnavara on kiire lugemise üks võtmetegur. Sõnavara arendamiseks pakub kooliharidus palju võtteid ja ohtralt harjutamist. Mida rohkem me loeme, seda paremad on kiirlugemise eeldused.

Sisu meeldejätmine

Me loeme tavaliselt selleks, et teksti sisu meelde jääks. Meeldejäämine algab teksti heast mõistmisest, mis loob tiheda närviseoste võrgu sõnade ja vastavate kujutluspiltide vahel. Lisaks soodustavad meeldejätmist võtted, millest tuntuim on kordamine. Loetu sisu võiks mõttes korrata 15 minutit pärast lugemist, siis tunni ja kolmas kord kaheksa tunni pärast jne järjest pikemate intervallidega. Teine väga efektiivne meeldejäämist soodustav võte on süvalugemine, mille puhul mõeldakse teksti sisu üle, vastates väga erinevatele küsimustele. Hästi tuntud on ka soovitus kujutada teksti sisu ette – nägemismälu on umbes 30 korda võimsam kui kuulmismälu. Eriti oluline on kujutluspilte luua abstraktseid tekste lugedes.

Esimeses klassis loevad lapsed sõnu valjult hääldades. Hiljem me sõnu enam valjult ei häälda ja loeme kiiremini. Kaasahääldamine on lühenenud ja toimub vaikselt sisekõnes. On ahvatlev mõelda, et kui õnnestuks kaasahääldamine ka sisekõnes maha suruda, võiks lugeda veelgi kiiremini. Sõnade tähendus seostub rohkem nende heli- kui kirjapildiga ja seetõttu on kiire kaasahääldamine sisekõnes vajalik, eriti keerukamate tekstide korral.

Keskendumine

Tähelepanu kontsentreerimine on väga oluline võte kiireks lugemiseks ja edukaks vaimutööks üldse. Tänapäeva infoküllus kutsub tegelema samaaegselt paljuga ja nii võib kujuneda harjumus suunata tähelepanu kiiresti ühelt objektilt teisele. Teksti korralikuks mõistmiseks on aga tarvis koondada sellele kogu tähelepanu, ja pikemaks ajaks.

Kontsentratsioonivõime arendamiseks kasutatakse sageli harjutust, milles õppijale näidatakse tähe- või numbrirühmi ja õppija peab kiiresti otsustama, kas ühel real olevad kaks rühma on identsed või mitte. See lihtne harjutus oli üliõpilaste seas populaarne, nad kasutasid seda kiirlugemispraktikumis ka soojenduseks.

Efektiivseks lugemiseks on olulised positiivsed emotsioonid. Neid saab kiirlugemise õppimisel toetada mitmel viisil: oma arengu nägemine, puhkus enne kiirlugemist, vaheaegade tegemine iga poole tunni järel, enesesisendus jne.

Kiirlugemine Marten Siiberi programmiga

Kiirlugemise õppimiseks on Eestis uus arvutiprogramm, mille on koostanud Marten Siiber. Programm esitab tekste lugemiseks, mõõdab lugemise aja ja arvutab lugemiskiiruse. Pärast lugemist esitab programm teksti kohta küsimusi, hindab vastuste õigsust ja arvutab õigete vastuste protsendi ning omandamise taseme. Tekste on võimalik lugeda eri kiirusega ja viisil: kustuva tekstina, keriva tekstina, sõnarühmade kaupa ja tavalise tekstina. On võimalik lugeda nii arvutiprogrammi sisestatud kui ka ise valitud tekste. Programm salvestab iga harjutuse statistika ning arvutab lugemisoskuse arengujooned igale harjutajale.

Sügisel läbis 38 Tartu ülikooli tudengit 52-tunnise kiirlugemise kursuse. Nende lugemisoskuse arengu koondnäitajad on tabelis. Lugemiskiiruse tõus on mõõdukas, kuid selgelt tuntav. Suurem on omandamistaseme tõus. Ilmselt nägid paljud õppijad, et neile jääb tekstist vähe meelde, ja harjutasid tähelepanelikumat lugemist. Omandamistaseme näitaja jäi siiski ka kursuse lõpul kesiseks, kuid siin tuleb meeles pidada, et meil on omandamistaseme puhul väärvastuste eest punkte maha arvutatud, mida välismaistes programmides ei tehta. Lugemise efektiivsuse põhinäitaja on omandamiskiirus, mis on lugemiskiiruse ja omandamistaseme korrutis. See tõusis kõikidel õppijatel keskmiselt rohkem kui kolmandiku algtasemest.

Üliõpilaste hinnanguid kiirlugemisele

• „Kui kiiresti lugeda, siis on ajul piisavalt tegevust ja mõtted ei lähe mujale“ (Kerli Palmiste).
• „Tänu kiirlugemiskursusele olen ma nüüd palju kiirem ja tõhusam lugeja. Jäin kursusega väga rahule ja soovitan seda soojalt kõigile …“ (Karl Markus Villemson).
• „Võiksin öelda, et kiirlugemiskursus on muutnud mu elu“ (Martha Lindmäe).
• „Kiirlugemise aine oli väga arendav, õpetades oskusi, mis tõesti nii õppimises kui tööelus tohutult kasuks tulevad“ (Maria Johanna Kull).