Mis keeles mõtleb Eesti haridusteadlane?

11. jaan. 2019 Kristi Mets-Alunurm TLÜ haridusteaduste instituudi doktorant - Kommenteeri artiklit

Kristi Mets-Alunurm.

Kultuuri ja hariduse kongressilt „Õppimine ja areng Eesti kultuuris“ jäi kõlama mõte, et Eesti teadus ja kõrgharidus peaks olema eesti-, mitte ingliskeelne. Kuidas seda saavutada?

Tihti rõhutatakse, et tänapäeva teadus, sealhulgas kasvatus- ja haridusteadus on vaieldamatult rahvusvaheline ja seega ingliskeelne. Näiteks TÜ professor Toivo Maimets on märkinud, et just inglise keel tagab koostöö välismaiste teadusasutustega. (PM, 27.11.2018). Akadeemik Tarmo Soomere on nentinud, et ka haridus- ja kasvatusteadus on globaalne, mitte rahvusteadus (ÕpL, 30.11.2018).

Samas peab nõustuma TLÜ kasvatusteadlase Tiiu Kuurmega, kes ütles kultuuri ja hariduse kongressil, et haridusteadus on siiski rahvusteadus, sest just eesti keel ühendab taustsüsteemina meie haridust, kultuuri ja ühiskonda. Tiit Hennoste on aga öelnud: „Kui eesti keelest kaob teaduslik mõtlemine, ma rõhutan mõtlemine, siis on küll asjad halvasti, sest siis jääb keelest ainult köögikeel püsima“ (vt PM, 05.02.2018).

Kahele viimasele seisukohale toetumine lubab väita, et Eesti haridus- ja kasvatusteaduses peab olema võimalikult palju eesti keeles mõtlemist ja kirjutamist. Seega on asjakohane küsida, millises keeles meie kasvatusteadlased siis töötavad ja mõtlevad.

Inglise keele surve on suur

ETIS-t analüüsides saab ülevaate, missuguseid artikleid ja mis keeles on meie kasvatusteadlased avaldanud. Sealt selgub, et publikatsioonidest on ülekaalus ingliskeelsed artiklid. Toon välja kolm olulist kriteeriumi, mis survestavad kasvatusteadlasi ingliskeelseid publikatsioone avaldama. 1. Tsiteeritavus, st mida rohkem eri maade teadlasi meie kasvatusteadlase avaldatud tööd tsiteerib, seda paremad on tema karjääri- ja rahastamisvõimalused. Järelikult on vaja kirjutada inglise keeles, et teiste maade teadlased saaksid artiklit lugeda. 2. Eelretsenseerimine, st enne avaldamist saadetakse artiklite mustandid teaduskirjastuste toimetustesse, kus neid hindavad eriala professionaalid. Artikkel ilmub, kui toimetuse eksperdid selle avaldamiskõlbulikuks tunnistavad. Järelikult on vaja kirjutada artikkel inglise keeles, juba välisekspertidele saatmise pärast. 3. Finantseerimine, st Eesti kasvatusteadlaste projekte rahastatakse eelkõige selle järgi, kui palju on neil ilmunud artikleid rahvusvahelistes teadusajakirjades (loe: ingliskeelsetes ajakirjades) ja kui palju teiste maade teadlasi on neid tsiteerinud.

Mainitud kriteeriumide surve teadlastele, sealhulgas kasvatusteadlastele, on väga tugev. ETIS-e andmetest nähtub, et viimasel viiel aastal (2014–2018) ilmunud kasvatuse ja hariduse valdkonna materjalide avaldamiskeel on valdavalt inglise keel. Kui vaadelda avaldatud materjale valdkondade kaupa, on mõnes neist eesti keel siiski ülekaalus. Alljärgnevalt vaatamegi lähemalt nelja valdkonda, kus ilmub nii eesti- kui ka ingliskeelseid materjale: 1) artiklid teadusajakirjades, 2) teadusraamatud ja kõrgkooliõpikud, 3) kaitstud väitekirjad, 4) haridusvaldkonna raportid.

Artiklid teadusajakirjades

ETIS-est selgub, et Eesti haridus- ja kasvatusteadlased avaldavad kõrge kvaliteediga teadusartikleid kõige rohkem ingliskeelsetes rahvusvahelistes teadusajakirjades (442 vaadeldud artiklist on 359 inglise keeles). Seega pakub Eesti haridus- ja kasvatusteadus maailmale rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist teadmist ja ei saa nõustuda akadeemik Soomere väitega, et Eesti haridus- ja kasvatusteadustel on veel pikk maa käia (vt ÕpL, 30.11.2018). See maa pole enam nii pikk, sest praeguse analüüsi tulemused kinnitavad Eesti kasvatus- ja haridusteaduse head taset.

Teisest küljest kerkib tulemusi analüüsides küsimus, kuivõrd suudavad meie hindamis- ja avaldamissurve all tegutsevad haridusteadlased panustada Eesti kohalikku haridusmaastikku ja toetada oma erialateadmistega siinset ühiskonda ning hariduskorralduse arengut. Lisaks tuleb küsida, kuivõrd nähtavad on Eesti kasvatus- ja haridusteadlased meie ühiskonnas ning kui kommunikeerumisaltid nad on. Tundub, et just viimase puhul on pikem maa minna. Sest lisaks erialastele juhenditele/koolitustele ning praktikapõhisele haridusuuenduslikule tegevusele võiksid Eesti kasvatus- ja haridusteadlased pöörata tähelepanu oma inglise keeles avaldatud uuringute või ühisprojektide tulemuste tutvustamisele eesti keeles.

Teadusraamatud ja kõrgkooliõpikud

ETIS-e põhjal võib öelda, et teadusraamatute ja kõrgkooliõpikute osas on ülekaalus eestikeelsed väljaanded. Nii on viie viimase aasta jooksul ilmunud kaheksast kasvatusteaduste valdkonna teadusraamatust viis eesti- ning kolm ingliskeelsed. Samal perioodil ilmunud 11 kõrgkooliõpikust on koguni seitse ilmunud eesti, kaks inglise ning kaks muus keeles. Seega on suurem osa Eesti kasvatusteadlaste sulest 2014.–2018. aastani ilmunud teadusraamatutest ja õpikutest eestikeelsed ning suunatud Eesti õpetajatele, hariduse valdkonna edendajatele, tulevastele üliõpilastele ja lapsevanematele.

Kaitstud väitekirjad

See-eest Eesti ülikoolides kasvatuse ja hariduse vallas kaitstud väitekirjade puhul kasvab inglise keeles kirjutatud ning kaitstud väitekirjade arv (22-st kirjutatud ja kaitstud väitekirjast on üheksa eesti- ja 13 ingliskeelsed). Osalt on inglise keeles kaitstud doktoritöid palju põhjusel, et tihti eelistatakse artiklipõhiseid väitekirju. Teine põhjus on meie doktoritööde hea tase – Eesti haridusteadlased suudavad oma doktoritöid avaldada rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirjades ja seepärast ongi need inglise keeles.

Siiski ei tohi unustada kohalikku lugejat ja tuleks mõelda, kuidas tutvustada tegevõpetajatele ning kasvatuse ja hariduse huvilistele Eesti uuemaid uuringuid ka eesti keeles. Siinkohal tasub igaks juhuks mainida, et kasvatuse ja haridusega seotud väitekirjad on leitavad ülikoolide e-arhiivides (vt TÜ dSpace http://dspace.ut.ee/ ja TLÜ ETERA https://www.etera.ee/).

Haridusvaldkonna raportid

Haridusuuringute tulemuste kokkuvõtted ja statistilised ülevaated on Eesti hariduses hästi esindatud. ETIS-e andmetel on viimase viie aasta jooksul haridusvaldkonnas ilmunud 43 raportit. Üle poole neist (30) on kirjutatud eesti keeles. Raporteid on kolme tüüpi: 1) need, mille eesmärk on kommenteerida rahvusvahelisi haridusega seotud uuringuid, sest raportis on ka Eestit puudutav kokkuvõte; 2) rahvusvahelisele kogukonnale suunatud statistilised raportid Eesti kohta ning 3) Eesti-siseste uuringute kokkuvõtted. Paljud raportid on leitavad HTM-i kodulehelt (vt https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika-0).

Kokkuvõtteks

Kuigi Eesti kasvatus- ja haridusteadlased publitseerivad eelkõige inglise keeles, mis on praegu ka kasvatusteaduse rahvusvaheline teaduskeel, on valdkonna arengu seisukohalt ikkagi ülioluline avaldada kasvatusteaduslikke teadustöid ka eesti keeles. Seda kas või haridusterminoloogia seisukohast, sest omakeelsed erialaterminid toetavad lokaalset teadmist ning toovad esile ideid, mida on siinse kontekstiga kergem siduda ja rakendada. Samuti toetab omakeelne terminoloogia rohkem lokaalse uurimishuviga nt bakalaureuse- ja magistritasemel uuringute korraldamist.

Hariduse probleemide eesti keeles mõtestamine arvestab siinset ajaloolist ja kultuuritausta, aitab kaasa uute hariduslike ideede tekkimisele ning kasvatab praegusi ja tulevasi üliõpilasi ning õpetajaid. Tulevikku silmas pidades on asjakohane mõelda edaspidigi eestikeelsete kõrgkooliõpikute ja teadusraamatute eelispublitseerimisele. Teisalt on kindlasti vaja avaldada ka teiste maade tipptasemel haridusteadlaste kasvatusteaduslikke tekste eesti keeles.

Professor Äli Leijen tõi kultuuri ja hariduse kongressil välja, et ühest küljest tasub kasvatus- ja haridusteaduses teadvustada rahvusvahelistumise ohukohti, teisest küljest tuleb aga meie kasvatusteaduse head rahvusvahelist taset ära kasutada ehk motiveerida kasvatusteadlasi avaldama oma uuringute tulemusi/kokkuvõtteid ka eesti keeles.

TÜ professor Martin Ehala on kutsunud teadlasi, õppejõude ja kooliõpetajad üles looma ühist tugevat organisatsiooni, et siis Eesti haridusteaduse nimel kollektiivselt tegutseda (vt PM, 27.11.2018). Selle organisatsiooni üks missioon võiks olla meie ja ka teiste maade parimate haridusteaduslike uuringute toomine eesti keeles eesti lugejani.

 

Mõningaid juhusliku valikuga näiteid rahvusvahelise kandepinnaga teadusajakirjadest, kus on ilmunud ka Eesti teadlaste artikleid.

  • International Journal of Educational Research avaldas 2014. aastal artikli „Novice Teachers’ Perceptions of School Climate and Self-Efficacy“. Autorid on Merilyn Meristo ja Eve Eisenschmidt.
  • British Journal of Educational Psychology avaldas 2016. aastal artikli „Calculation and word problem solving skills in primary grades – impact of cognitive abilities and longitudinal interrelations with task-persistent behavior“. Autorid on Anna-Liisa Jõgi ja Eve Kikas.
  • Early Child Development and Care on avaldanud 2018. aastal Eesti teadlaste artikli „The relationship between quality of pre-school child care institutions and teachers’ teaching approach“. Artikli autorid on Tiia Õun, Maire Tuul, Signe Tera, Kelli Sagen, Helena Mägi.
  • European Journal of Teacher Education avaldas 2012. aastal artikli „Implementing a Technology-Supported Model for Cross-Organizational Learning and Knowledge Building for Teachers“. Autorid on Kairit Tammets, Kai Pata ja Mart Laanpere.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!