Ühenda liikumine tunniülesandega ja laste silmad säravadki!

Pirgit Palm.

Pirgit Palm on Tartu Descartesi kooli õpetaja, kelle tundides on tavapärane, et õpilased saavad liikuda. Vajab aga mainimist, et Palm õpetab matemaatikat – ainet, mida traditsiooniliselt peetakse segamatut süvenemist nõudvaks. Kuidas mahutada matemaatikatundi liikumine?

Kui inimestele tutvustada tunnis liikumist, öeldakse sageli, et igasse tundi liikumist lisada ei saa. Eriti tihti kuuleb väidet, et liikumine ei sobi matemaatikatundi. Teie aga õpetate 4.–8. klassidele just matemaatikat. Miks suunate õpilasi liikuma ja mis endale selle juures kõige rohkem meeldib?

Esiteks, lapsed väsivad istudes ära. Kui tunni alguses suudavad õpilased istuda rahulikult, siis hiljemalt 20 minuti pärast võib märgata nihelemist, justkui otsiksid nad asendit, milles end mugavamalt tunda. Teine põhjus on teadmine, et Eesti lapsed liiguvad vähe. Olen võtnud enda kohustuseks seda pisutki muuta. Ka pakuvad liikumistegevused mulle õpetajana vaheldust.

Kõige rohkem inspireerivad mind laste säravad silmad. Samuti on tore jälgida, kui lapsed ise ei saa arugi, et lahendavad keerulist matemaatikaülesannet, sest see on peidetud mängulisse liikumistegevusse. Tihti lahendatakse selliseid ülesandeid rühmas või paaris ja nii on lisaks matemaatikaoskuste arendamisele võimalik õppida koostööd tegema ning oma mõtteid arusaadavalt väljendama. Mõnikord lisandub ka võistlusmoment, siis on õpilased eriti haaratud. Nii on liikumisülesannetel mitmeid kasutegureid.

Kuidas viite aktiivseid matemaatikatunde läbi?

On väga palju tegevusi, aga kui peaksin nimetama enda lemmiku, on selleks ülesannete lahenduste paigutamine klassiruumi nii, et õpilased peavad lahenduste kontrollimiseks ringi liikuma. Vastused ja lahendused võib paigutada klassi seintele, tühjale lauale või isegi klassiruumi ukse taha. Õpetajale pole see tunni ettevalmistamisel suur lisakoormus, samuti ei võta selline liikumine tunnist palju aega. Pluss on seegi, et õpilased saavad lahendada ülesandeid endale sobivas tempos. Ma isegi ei nimeta seda eraldi liikumistegevuseks, see on lihtsalt meie matemaatikatundide üks osa.

Kasutan ka „Liikuma kutsuva kooli“ seminaridelt saadud ideid. Nii mulle kui ka õpilastele meeldib väga pärlimängu või korgibingot mängida. Viimast kasutame peastarvutamise harjutamiseks. Enamasti püsime küll klassiruumis, aga kui väljas on soe, käime ka õues. Väljas on palju võimalusi ülesannete lahendamiseks.

Kasutate tundides ka digivahendeid. Kuidas kaks valdkonda ühendate?

Viimasel ajal olen kõige enam kasutanud Quizleti keskkonda. Just Quizlet Live annab võimaluse toolilt tõusta. Ülesandeid lahendatakse rühmas, mille keskkond ise valib. Nii liiguvad õpilased oma rühmakaaslaste juurde, mängivad koos ühe mängu. Järgmiseks mänguks genereerib keskkond juba uued rühmad, kuhu õpilased peavad taas kord liikuma. Olen märganud, et õpilased ei istu ka mängu mängimise ajaks laua taha, vaid seisavad püsti.

Lisaks rakendame digivahendeid õues orienteerudes ja ülesandeid lahendades. Kasutame keskkonda Loquiz. Sellistes tundides on õpilased läbinud tunni jooksul lausa üle kahe kilomeetri. Tuleb aga tõdeda, et digivahenditega tundides liigume üldjuhul vähem kui tavatunnis.

Ainetundides õpilaste liikuma panemiseks leiab mõtteid TÜ liikumislabori ideepangast. Fotod: TÜ liikumislabor

Kuidas õpilased liikumisse suhtuvad? Milline tegevus neile enim meeldib?

Olen tähele pannud, et minu õpilastele meeldib kõige rohkem tegevus, mis on pikem kui paariminutiline liikumispaus ja seotud mõne konkreetse ülesande lahendamisega. Mida nooremad õpilased, seda rõõmsamalt teevad nad kaasa lühikesi liikumispause. Ka ei oota nad, et paus oleks seotud õpitava teemaga. Kolmanda kooliastme õpilased on aga öelnud, et eelistavad liikumispausile tunnitöö jätkamist, st ülesannete lahendamist. Kui lihtsalt liikumispaus tundub neile igav, siis peangi kavalamalt lähenema ja liitma ülesande liikumistegevusega.

Kuigi noorematele õpilastele meeldib igasugune liikumine, olen ka nende puhul täheldanud, et kui liikumise ajal lahendada mingisugust ülesannet, tekib nende silmi elevus. Mulle on jäänud mulje, et just selline integreeritud liikumistegevus meeldib igas vanuseastmes õpilastele. Põhjus võib olla ka selles, et mulle endale meeldib sellist tegevust rohkem kasutada.

Kust leiate uusi ideid?

Praegu elan suures osas vana rasva peal ja vahepeal hangin Pinterestist uusi mõtteid. Nii palju ideid on veel kasutamata, et ma ei olegi eraldi uusi ideid otsinud. Mõnikord lihtsan juhtun kuulma või nägema head ideed, mida kohe proovida tahan. Tean, et „Liikuma kutsuva kooli“ lehel on selline koht nagu ideepank ja kindlasti kasutan seda tulevikus, kuid seni ei ole mul olnud vaja sinna vaadata. Kasutan põhiliselt tegevusi, mis olen juba välja töötanud ja toimivad.

Kui palju liikuva ainetunni ettevalmistamine aega võtab?

Ettevalmistusaeg oleneb tegevusest ja sellest, kas kasutan seda esmakordselt. Mõnikord on tarvis näiteks koostada kaarte või ülesandeid, need lamineerida ja välja lõigata, see võtab omajagu aega. Samas ei ütleks ma, et ükski ettevalmistus on olnud niivõrd aeganõudev, et selle tõttu midagi olulist tegemata oleks jäänud. Järgmisel korral samu materjale kasutades ei võta ettevalmistus üldse aega. Püüangi materjalid teha nii, et oleks soov ja võimalus neid edaspidigi kasutada.

Kas tiheda ainekavaga jaksate ikka sammu pidada?

Vahepeal olen küll hädas, et ei jõua teemadega soovitud tempos edasi minna. Siis tuleb võtta periood, kus aeganõudvaid meetodeid ei kasuta. Kui mul ei oleks vaja kevadeks olla kindlas punktis, poleks aeg nii suur probleem. Saaksin ise planeerida, kuidas ja mis tempos õpetan. Aga õppeaasta lõpus teevad õpilased tasemetöö või eksami ning selleks ajaks peab ainekava olema läbitud.

Kas on ka tagasilööke olnud?

Mõnikord ikka, näiteks vahel mõtlen enda arvates tohutult ägeda liikumismängu välja, kuid seda mängides selgub, et olen aega valesti arvestanud ja õpilased ei jõua etteantud ajaga valmis. Vahel saavad nad valmis aga arvestatust kiiremini, see on väga hea. Kui jääme ajahätta ega jõua tegevust lõpuni viia, siis on kahju küll. Jääb ju selles tunnis kokkuvõte tegemata või tagasiside saamata. Nii tuleb vahel järgmises tunnis tegevust jätkata. Lisaks ei toimi üks tegevus iga klassi puhul samamoodi ja mõne mänguga võib klassis hoopis töömeeleolu ära kaduda. Palju oleneb sellest, kui hästi õpilased omavahel koostööd teevad.

Samas ei ole mõtet tagasilöökide pärast pead norgu lasta, püüan neist õppida ja järgmisel korral paremini teha.

Millised on kolm soovitust aktiivsete ainetundidega alustavale õpetajale?

Esiteks, julge proovida ja katsetada! Ei tasu karta, et liikumispausiga hakid tunni ära. Kui parasjagu teemaga seotud liikumistegevuste ideid pole, siis võibki õppimisse pausi teha ja võimaldada õpilastel asendada mõttetöö liikumisega. Nad saavad sellest pausist energiat ja töötavad tunni teise poole efektiivsemalt.

Soovitan kõigil katsetada meetodit, kus vajalikud vahendid või ülesanded on õpilastest kaugemal ning nad peavad nende kättesaamiseks püsti tõusma ja end liigutama. See on lihtne ja efektiivne viis panna nad liikuma. Kindlasti leiab häid ideid ideepangast, mis asub „Liikuma kutsuva kooli“ lehel.

Teiseks, kutsu õpilased appi. Arvesta nende liikumissoovidega. Tunnis võib teha ühele õpilasele ülesandeks anda õpetajale märku, kui on aeg liikumispaus teha.

Kolmandaks, kasuta julgelt Tartu ülikooli liikumislabori tähe- või liikumisplakatit ja numbrikaarte, sest need toimivad alati. Nii jääb õpetajale rohkem aega õppetööle keskenduda.

Õpetajad saavad õpetust liikuvateks ainetundideks

Ode Maria Punamäe, TÜ ajakirjandustudeng:

Et suurendada koolilaste liikumisaktiivsust, õpetavad Tartu ülikooli liikumislabori teadlased õpetajaid ligi 40 põhikoolist oma ainetunnis lapsi liikuma panema.

Tallinna ülikooli uuringu kohaselt liiguvad Eesti õpilased nädalas keskmiselt neli tundi. Ehkki teadlased soovitavad lapsel päevas vähemalt ühe tunni aktiivselt värskes õhus liikuda, teeb uuringute järgi seda vaid kümnendik Eesti lastest.

Aktiivsete ainetundide osaks peavad Tartu ülikooli liikumislabori teadlased nii õuesõpet, aine sisuga seotud liikuvaid ülesandeid kui ka 3–5-minutisi liikumispause, mis ei pea olema tunni teemaga seotud.

Liikumislabori doktorant Maarja Kalma selgitas, et lühikeste liikumispauside eesmärk pole niivõrd aktiivne liikumine, vaid just sundasendis istumisaja katkestamine. Istumist on nimetatud tänapäeva suitsetamiseks, lisas Kalma.

Liikumislabori teaduri Kerli Moosese doktoritööst selgus, et keskmiselt jääb aktiivse liikumise aeg ühes 45-minutises õppetunnis alla 2,2 minuti, mis on kahjulik nii õpilaste tervisele kui ka akadeemilisele edukusele.

Uuringud näitavad, et tänu ainetunnis liikumisele paraneb õpilaste tähelepanuvõime, samuti arendavad rühmaülesanded ja -mängud õpilaste sotsiaalseid oskuseid.

Kalma sõnul on liikumislabori koolitustel osalejate seas mitmesuguste põhimõtete ning meetoditega õpetajaid. „Meie pakume õpetajale teadmisi ja näiteid harjutustest ning mängudest, kuid on iga õpetaja enda teha, kuidas ta neid kasutab,“ sõnas Kalma.

Tartu Kivilinna kooli algklassi- ja vene keele õpetaja Anne Orav on juba kaks aastat oma tundides mitmesugust liikumist kasutanud. „Meil on näiteks keskusepäevad, kus õpilased liiguvad väiksemates rühmades mööda keskuseid, kus on mitmesugused ülesanded,“ rääkis õpetaja. Samuti teeb ta lastega koridoritunde, kus klassiruumis ei istutagi.

Teadur Kerli Mooses leidis oma uurimistöös, et mida vanemaks õpilased saavad, seda pikem on nende istuv aeg päeva jooksul.

Ka Anne Orav tunnistas, et vanemates klassides ei saa teha samu aktiivsus-tegevusi nagu algklassidega. Samas töötab nendega see, kui nad peavad ülesande vastuste leidmiseks või esitamiseks oma pingist võimalikult kaugele minema.

Maarja Kalma sõnul ei ole igas tunnis tingimata vaja mängulist vahepala või minna õue õppima – peaasi et õpilane ei peaks kogu tunni sundasendis istuma. Näiteks tuleb noore tervisele kasuks, kui ta peab oma tööle õpetaja laua juurde järgi minema või vastamiseks püsti tõusma.

Nagu muudatused ja uuendused ikka, nõuab ka tundidesse liikumise toomine õpetajalt motivatsiooni ning pühendumist. Anne Orava sõnul on kõige raskem ja aeganõudvam pool mõelda läbi, kuidas haakida liikumine õppimisega.