KULTUUR

Vastvalminud metoodika aitab koolil ettevõtlusõpet juurutada ja arendada

18. jaan. 2019 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis arendatakse ettevõtlikkust läbi kogu koolielu. Tihti on õpilaste ees külalisõpetajad – inimesed, kes on oma elu teadlikult kujundanud. USA suursaadikule tegid õpilased keemiakatseid. Vastutasuks kutsus suursaadik õpilased USA sõjalaevaga tutvuma. Foto: Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium

 

 

Marge Täks. Foto: erakogu

Eesti haridussüsteemi hüvanguks on ära tehtud suur töö – valminud on ettevõtlusõppe metoodika, mis hõlmab haridustasemeid algklassidest ülikoolini. Kas koolidel läheb nüüd ettevõtlike noorte kasvatamine kergemaks? Selgitusi jagab Marge Täks, ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ sisujuht aastail 2016–2018.

 

Milliste asutuste koostöös metoodika valmis ja miks seda vaja on?

Marge Täks: Hakkasime ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ tegevusi ellu rakendama 2016. aastal koostöös kaheksa kõrgkooli (TÜ, TTÜ, TLÜ, EKA, EMTA, EMÜ, EBS, Mainor), Innove, Junior Achievement Eesti, „Ettevõtliku kooli“ võrgustiku, ettevõtjate organisatsioonide esindajate ning üld- ja kutsehariduse spetsialistidega.

Õppijate ettevalmistamine tööturule sisenemiseks ja kiirelt muutuva keskkonnaga toimetulekuks on aina olulisem. Seda toetab ettevõtlusõppe rakendamine ja ettevõtluspädevuse arendamine.

Ehkki ettevõtlusõpe on muutunud varasemast olulisemaks, on seda hariduse eri astmetel pakutud väga ebaühtlaselt. Kuna pädevuste arendamine on pikaajaline protsess, on oluline, et ettevõtlusõpe on kättesaadav kõigile haridustasemetele ja -liikidele ning arvestab õppija arengut kogu haridustee jooksul. Eelnimetatust olemegi ettevõtlusõppe metoodika väljatöötamisel lähtunud.

Millel on metoodikas peatähelepanu?

Haridustasemeid, kutse- ja õpetajaharidust läbiv süsteemne ettevõtlusõppe metoodika toetab ettevõtlusega seotud pädevuste arendamist ning ettevõtliku hoiaku kujundamist pikaajalises perspektiivis. Teisisõnu toetab see ettevõtlike ja ennast juhtivate kodanike kujundamist kogu haridustee jooksul.

Tähelepanu on pööratud mitmesugustele vajadustele, mis tuvastati ettevõtlusõppes osalevate spetsialistide abiga. Töötati välja ettevõtluspädevuse mudel, mis kirjeldab tööelus ja ettevõtluses toimetulekuks olulisi pädevusi.

Et õpetajad ja õppejõud mõistaksid paremini, kuidas ettevõtlusega seotud pädevusi arendada ja mis haridustasemel millele tähelepanu pöörata, sõnastasid töögruppide spetsialistid õpiväljundid kõikidele haridustasemetele. Lisaks töötati välja mitmeid ettevõtluskursusi, millele loodi e-tugi, mida õpetajad saavad kasutada.

Juhendmaterjalides on ka näiteid, kuidas ettevõtlikkust toetavaid pädevusi läbivalt aineõppesse lõimida. Väljatöötatud materjalide süsteemseks rakendamiseks pakutakse täiendkoolitusi. Ikka selleks, et ettevõtlusõppe põhimõtteid rakendataks läbivalt ja süsteemselt.

Koolid võivad valminud materjale kasutama hakata, ei pea enam ise jalgratast leiutama. Mida tuleb neil teha?

Soovitan külastada programmi „Edu ja tegu“ kodulehte ettevõtlusõpe.ee, kus on kõik materjalid ja olulised lingid e-keskkonda.

Kodulehelt leiate ka programmis osalevate spetsialistide kontaktid, kellele on võimalik saata täiendavaid soove või kommentaare materjalide kohta.

 


Ettevõtlus­pädevuse mudeli struktuur.

 

Ettevõtlusõppega seotud materjalid ja juhendid, mis on perioodil 2016–2018 programmis „Edu ja tegu“ välja töötatud ning kodulehel kättesaadavad

 

  • Dokument „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine Eestis“ annab ülevaate ettevõtlusõppe suundadest, käsitustest, pädevusmudelist ja sellega seotud õpiväljunditest, ettevõtlusõppe moodulitest, hindamisest jpm.
  • Ettevõtluse pädevusmudeli info annab ülevaate kõikidest ettevõtluspädevuse alapädevustest (enesejuhtimine, sotsiaalsete olukordade lahendamine, äriideede elluviimine, väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine).
  • Õpiväljundid eri haridustasemetele ja kutseharidusele selgitavad haridustasemeti, milline on pädevuse oodatav tase, ning aitavad mõista, kuidas lõimida alapädevusi ka erialaainetesse.
  • Ülevaade väljatöötatud ettevõtlusõppe moodulitest, lisaks oleme loonud kõikide moodulite e-toe, millele soovijad pääsevad ligi HITSA Moodle’is. Juhendid e-toe täpsema asukoha ja paroolidega leiab programmi kodulehelt.
  • Tehtud uuringute raportid.
  • Dokumendi ja pädevusmudeli juurde kuuluvad ettevõtlusõppe videod leiab nii kodulehelt kui Youtube’ist. Videod on tehtud iga pädevuse juurde ja mõeldud nii õpetajate kui ka õppijate inspireerimiseks. Videotel selgitavad ettevõtjad ja eksperdid, miks on ettevõtluspädevuse arendamine oluline ning kuidas see ettevõtlustegevuses väljendub, ning seda oma kogemuste kaudu. Videod on mõeldud ühtlasi kasutamiseks väljatöötatud moodulite rakendamisel õppes.
  • Koolituskalender.
  • Kõik ettevõtlusõppe materjalid on kättesaadavad kodulehel www.ettevõtlusõpe.ee/metoodika.

 

 

Millel on pearõhk eri haridustasemete ettevõtlusõppe moodulitel?

 

Üldharidus. Erika Veide (SA Innove):

Lisaks teoreetilisele mudelile, mis koondab uurimused nii hariduspsühholoogia kui ka ettevõtluse vallast, valmisid uued ettevõtlusõppe valik-ainekavad gümnaasiumile ja põhikoolile. Ainekavad on ka vene ja inglise keeles. Uute ainekavade koostamisel on võetud aluseks ettevõtluspädevuse mudel; nii õppesisu kui ka tegevused on väga läbimõeldult ja seostatult kirjeldatud. Ainekavades antakse teadmised ja oskused ettevõtluskeskkonnas toimetulekuks ja ettevõtlusega alustamiseks, kuid alapädevuste kaudu toetatakse eelkõige õpilase algatusvõime ja ettevõtliku hoiaku kujunemist, eeldades, et need oskused aitavad oma mõtteid ellu rakendada mitte ainult ärikontekstis, vaid kõigis eluvaldkondades. Uusi ainekavu on võimalik lõimida ja ettevõtlikkust kujundada integreeritult ka kõigi teiste õppeainetega.

Üldpädevuse tervikliku kujunemise lihtsustamiseks vajaminevad elemendid on koondatud 11 aine õppeprotsessi kirjeldusse.

Ainekavade rakendamiseks on õpetajale loodud mitmesugused õpiülesanded ning koondatud need veebikeskkonda Moodle.

Jaanuaris alustab ettevõtlusõppe akadeemia ABC (baastase) alustavale õpetajale, rühm koosneb üldharidus- ja kutsekooliõpetajatest. Akadeemia läbinud õpetaja on valmis hakkama ettevõtlusõpet läbi viima. Koolitus kestab pool aastat. Juba töötavatele ettevõtlus- ja majandusõpetajatele on avatud meistriklass, kuhu saab registreerida veebruarist. Juba töötavatele õpetajatele plaanime uute õppekavade tutvustamiseks koolituspäevi enne uut õppeaastat.

Ettevõtlusõpe teostub parimal moel koostöös kohalike ettevõtjatega ning praktiliste projektide abil. Koostöö ja lõiming õpetajate ja õppeainete vahel ei ole ettevõtlikkuse kujundamise juures lihtsalt sõna, vaid ülioluline komponent.

 

Kutseharidus. Katrin Kivisild (SA Innove):

Ettevõtlusõppe moodulid kutseõppe 2.–5. tasemel toetavad otseselt ettevõtlusõppe eesmärke ja sõltuvad nii kutseõppe tasemest kui ka konkreetsete õppijate eesmärkidest ettevõtluspädevuse omandamisel. Ettevõtlusõppe eesmärk 2. ja 3. tasemel on toetada õppijate motivatsiooni ja uskumust nende isikliku võimekuse ja loovuse arenguks ning arendada mõtlemis- ja sotsiaalseid oskusi. Samad pädevused on olulised ka 4. ja 5. taseme puhul, kuid ettevõtlusprotsess läbitakse sügavamalt, kinnistades ettevõtlikku mõtteviisi ja käitumist ning süvendades ettevõtlusteadmiste ja -oskuste omandamist.

Baasmoodul annab üldised teadmised ja oskused ettevõtlikuks tegutsemiseks, kuid ei keskendu konkreetselt ühelegi ettevõtlusvaldkonnale. Et õppurid saaksid omandada ettevõtluspädevuse juba konkreetsel erialal, on välja töötatud spetsialiseerumismoodulid, mis määratlevad kitsamalt ettevõtluspädevuse fookuse. Sõltuvalt erialast on erinev ettevõtlusprotsessi käsitlus, teemad, õppe- ja hindamismetoodika, ressursside vajadus ja muud aspektid. Baasmooduli läbimine ei välista ega takista spetsialiseerumismooduli läbimist ning võimaldab suurendada õpitulemuste sügavust ja ulatust.

Ettevõtlusõppe mooduleid välja töötades oleme moodulite süsteemsuse ja loogilise hierarhia tagamisel lähtunud Eesti kvalifikatsiooniraamistikust.

Samuti oleme lähtunud põhimõttest, et mooduleid võib iga kutsekool rakendada vastavalt oma eesmärkidele. Seega võib moodulit rakendada õppekavas oleva kohustusliku moodulina; õppekavasse lõimitud õppena, mille raames ettevõtlusõppe õpiväljundid omandatakse eri õppeainetes; õppekavas oleva valikmoodulina; õppekavavälise vabatahtliku õppena.

 

Kõrgharidus. Marge Täks:

Kõrghariduse jaoks väljatöötatud kursused on suunatud eelkõige nende pädevuste arendamiseks, mis toetavad ettevõtlustegevusega seotud pädevuste arendamist, näiteks ärivõimaluste avastamine, hindamine ja ellurakendamine, ettevõtluskeskkonna teadlikkuse tõstmine ja finantstarkus jms. Muuhulgas toetab kursuste rakendamine enesejuhtimisega seotud, sotsiaalsete pädevuste ja mõtlemisoskusi arendavate pädevute arendamist. Viimane loob eelduse, et pakutavad kursused arvestavad ettevõtlusprotsessi ning valitud õppemetoodika toetab seda praktiliselt lõimituna teadmistest, mis on vajalikud edukaks ettevõtlustegevuseks. Lisaks on töötatud välja mitu kursust neile, kel on juba algteadmised, kuid kes soovivad oma teadmisi konkreetses suunas, näiteks rahvusvahelistumises või teaduse kommertsialiseerimises, täiendada.

 


Kuidas ettevõtlusõppe rakendamine edeneb?

 

Urmas Persidski, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi majandusõpetaja:

Meie kool katsetas programmis „Edu ja tegu“ välja töötatud gümnaasiumi valikkursust „Ettevõtlusõpetus“. Isiklikult tundsin suurt huvi sellega kaasas käinud võimaluse vastu osaleda täiendkoolituskursustel, mida pakkusid Tallinna ja Tartu ülikool ning Innove. Sain tänuväärset teadmis- ja metoodika-alast täiendust, et oma ainetunde atraktiivsemaks muuta.

Valikkursust katsetasin 10. klassis. Kursus jagunes enam-vähem võrdselt nelja õppeteema – ettevõtluskeskkond, ettevõtte alustamine, turg ja turundus ning finantsid – vahel. Kursuse soovituslik pikkus oli 35 tundi. Kaasnes soovituslik tööriistakast: metoodilised võtted ja soovitused teemade läbimiseks. Üsna pea sai selgeks, et 35 tundi ei ole piisav. Selle aja jooksul saab teemad läbida väga pealiskaudselt. Väga vähe aega jääb auditooriumivälisteks tundideks (ettevõtete külastamine, turu-uuringute korraldamine, intervjuud ettevõtjatega, kodukoha ettevõtetest ülevaate loomine jne). Kursuse minimaalne maht peaks olema 70 tundi. Koolidel on võimalik mahtu suurendada ja meie koolis oligi see võimalus. Lisaks on meie õpilastel võimalik kinnistada oma 10. klassis saadud teoreetilisi teadmisi õpilasfirma loomisega 11. klassis.

Soovitasin lisada neljale teemale veel viienda: ettevõtte alustamine ja juhtimine. Alateemadeks võiks olla organisatsiooni juhtimine, strateegiline juhtimine, missioon, visioon, eesmärkide püstitamine ja saavutamine. Olen õpilasfirmade juhendamisel sageli täheldanud, et firma suudetakse asutada üsna lihtsasti, kuid probleem on meeskonnatöö ja juhtimisega. Selle tõttu paljud õpilasfirmad ka ebaõnnestuvad. Juhtimisprobleemid on õpilasfirmade liikmed ka ise suurima probleemina välja toonud. Ei osata eesmärke püstitada ja saavutada, puudub aja- ja iseenda juhtimise oskus, rääkimata organisatsiooni juhtimisest ja otsuste langetamise oskusest.

Katsetamise kogemus oli väga hea. „Edu ja tegu“ läbiviijate toetus oli tuntav ja arvestatav. Sain koolitustelt palju teadmisi ja oskusi, suur abi oli metoodilistest soovitustest. Loodan, et suutsin muuta oma tunnid õpilaste jaoks huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Vähemalt kajastus see tagasi-sides. Kavatsen seda kõike edaspidigi aktiivselt rakendada.

 

Merike Kaste, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor:

Püüame kogu õppekavaga õpilasi ettevõtlikumaks muuta. Seda ei saa vaadata ühe kursusena, vaid kogu koolielu läbiva põhimõttena. Näiteks käib meil palju külalisõpetajaid. Just näitamaks õpilastele, kuidas nad oma elu on kujundanud – ise kujundanud, mitte lasknud kujundada.

Uurimis- ja praktilise tööna teevad õpilased kooliüritusi, näiteks jõulupeo, spordivõistlusi. Ikka selleks, et ettevõtlikkust arendada. Meie eesmärk on, et õpilased osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus, õppekäikudel, võtaksid osa kogukonnapraktikast, õpiksid organiseerima üritusi ja saaksid laiendada oma maailmapilti. Koos sellega avardame oma õppekava.

Ettevõtlikkust on vaja ka järelevastamisel. Meil toimuvad nn mihklipäevad, õpilased panevad õpetaja juures kirja, millise töö tahavad nad järele teha. Kindlal kuupäeval on suures auditooriumis vastamine. Sisse saab nii palju, kui kohti on. Perioodi lõpus võib näha ka järjekordi.

 


Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!