Esimesed matemaatikaõpetajate päevad 1974. aastal

Andres Haavasalu.

19. ja 20. oktoobril 2018. a toimusid Viljandis XLV Eesti matemaatikaõpetajate päevad. Esimesi matemaatikaõpetajate päevi peeti peaaegu 45 aastat tagasi. Miks hakati neid korraldama? Selle mõistmiseks läheme ajas sajandi võrra tagasi ning püüame reastada tolle aja matemaatikaõpetajate organiseeritud tegevusi.

Matemaatika-, füüsika- ja kosmograafiaõpetajate kongressid 1917‒1939

Tähtsamaid matemaatika õpetamise probleeme arutati matemaatika-, füüsika- ja kosmograafiaõpetajate kongressidel aastatel 1917, 1921, 1922, 1924, 1927, 1937 ja 1939. Esimene matemaatikakongressi kutsus kokku Eesti Kirjameeste Selts Tartus 1917. a. Peamiseks initsiaatoriks oli hilisem Tartu ülikooli matemaatikaprofessor Jaan Sarv. Kongressi põhieesmärgiks seati eestikeelsete matemaatika ja füüsika oskussõnade väljatöötamine ja õppekavade koostamine, mis oli vajalik tingimus eesti õppekeelele üleminekuks. Neljandal kongressil (1924. a) valiti Matemaatika Õpetamise Komisjon ning komisjoni esimeheks professor Gerhard Rägo [1].

Matemaatikaõpetajate päevad Viljandis 1929. a

Aastaks 1929 olid valminud uued matemaatika õppekava projektid ning ilmunud esimesed matemaatika tööraamatud. Uuenduste propageerimiseks ja uute õpikute analüüsimiseks korraldati matemaatikaõpetajate päevad Viljandis [7]. Käesoleva ajani ei olnud selle sündmuse kohta materjali leitud. Kui tegemist on olulise sündmusega, siis ajakirjandus kindlasti kirjutab sellest. Nii ka seekord. Ajalehed Sakala ja Waba Maa avaldasid sel teemal artikli. Füüsikaõpetaja ja ajaloohuviline Heiki Raudla leidis need üles. Ajaleht Sakala nimetas päevi üleriiklikeks matemaatika päevadeks, Waba Maa aga Eesti esimesteks matemaatikute päevadeks. Selgus, et päevad korraldas Matemaatika Õpetamise Komisjon koos Akadeemilise Matemaatika Seltsiga. Viljandi poolt oli korraldaja matemaatikaõpetaja Mihkel Usai. Artiklitest saame teada ettekannete teemad ja esinejad.

Esimene päev, 19. mai

1. 20 aastat tunnetusvõitlust matemaatika alustes. A. Tudeberg.
2. Praktilisest matemaatikast. J. Sütt.
3. Neljavärviprobleemi lahendamise katsetest. J. Nuut.

Pärast ettekandeid tutvuti Viljandi linna ning lossivaremetega.

Teine päev, 20. mai

1. G. Rägo, „Algebra tööraamat“. F. Laarens.
2. Psühholoogiast matemaatika õpetamise alal. G. Kapp.
3. Uudiseid matemaatika metoodika kirjanduses ühenduses matemaatika õpetajate edasiharimise küsimustega. E. Limberg.

Päevad lõppesid ühise õhtusöögi ning tantsimisega [10], [11].

Järgmised matemaatikaõpetajate päevad toimusid 1930. a Tartus.

Tartu ülikooli professor Olaf Prinits on kirjutanud, et matemaatikaõpetajate päevade traditsioon sai Eestis alguse 1929. a [8].

Matemaatika konverentsid

Pärast 1930. a matemaatikaõpetajate päevi järgnes pikem paus. Uus tõus koolimatemaatikas tuli viiekümnendate aastate lõpus, mil Eesti NSV-s hakati üleliidulistelt matemaatika programmidelt üle minema matemaatika ainekomisjoni väljatöötatutele ning koostama originaalõpikuid. Tekkinud probleeme püüti esialgu lahendada teaduslik-pedagoogilistel konverentsidel [8].

1959. a toimus Eesti loodusuurijate seltsi täppisteaduste sektsiooni algatatud matemaatikute ja füüsikute teaduslik-pedagoogiline konverents. Neid peeti kokku kuuel korral, viimane 1975. a [8]. Koolimatemaatika küsimuste osakaalu vähenemine ning süvenev teaduslik kallak muutsid need konverentsid õpetajaskonnale väheköitvaks.

Tekkis vajadus otseselt õpetajatele suunatud metoodilist laadi konverentside järele. Esimene taoline toimus 1972. a Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika õpetamise metoodika kateedri juhataja Olaf Prinitsa initsiatiivil ja kandis nime „Tartu Ülikool ja koolimatemaatika areng“. Konverents leidis positiivset vastukaja.

Soodne aeg matemaatikaõpetajate päevade algatamiseks

Koolides oli hoogustunud matemaatikaalane tegevus. Eestis oli kasutusele võetud originaalõpikud ning õpetajad käisid regulaarselt täienduskursustel. Õpilasi valmistati ette olümpiaadideks. Eestis avati matemaatikaklasse, esimene neist 1961. a Tartus. 1965. a loodi TRÜ matemaatika õpetamise metoodika kateeder. Organiseeriti koolide võistlusi, näiteks viie kooli võistlus algatati 1965. a.

Matemaatikaõpetajate üle-eestilise ühistegevuse taasalustamise initsiaatoriks sai professor Olaf Prinits. Ta on kirjutanud, et seitsmekümnendate aastate algul matemaatika koolikursusesse juurutatud hulgateooria ja aksiomaatika elemendid kutsusid esile eriarvamusi. Uuriti ka koolimatemaatika ajalugu. Nimetatud motiivid ning mitmed eelnenud koolimatemaatikat puudutavad ettevõtmised saidki matemaatikaõpetajate päevade korraldamise aluseks. Erinevalt varasematest üritustest otsustati päevi korraldada võimalikult väljaspool Tallinna ja Tartut ning tõmmata kaasa matemaatikaõpetajaid vabariigi kõigist rajoonidest [4].

Esimesed matemaatikaõpetajate päevad

Esimesed matemaatikaõpetajate päevad toimusid 14. ja 15. detsembril 1974. a. Need olid pühendatud saja aasta möödumisele esimese eestikeelse matemaatika õpetamise metoodika raamatu ilmumisest. Rudolf Gottfried Kallase õpperaamat „Mõistlik rehkendaja“ oli ilmunud 1874. a. Ürituse toimumise kohaks sai Olaf Prinitsa otsustusel C. R. Jakobsoni nimeline Viljandi 1. keskkool. Peeti kolm istungit, esimesel päeval kaks ja teisel päeval üks. Eraldi tuleb nimetada, et kavas oli ka kolm õpilaste ettekannet. Päevade avamisel tervitasid osavõtjaid Viljandi 1. keskkooli direktor Evald Laprik, TRÜ matemaatikateaduskonna dekaan professor Ülo Lumiste, haridusosakonna inspektor ning õpilaste esindaja. Osavõtjateks olid peamiselt Viljandi rajooni matemaatikaõpetajad ja Viljandi 1. keskkooli õpilased. Esindatud olid kõrgkoolid Tartust ja Tallinnast ning rajoonide ja linnade matemaatikaõpetajad [9]. Kuulati 15 ettekannet.

Esimene istung

1. Eestikeelne matemaatika õpetamise metoodika alane kirjandus 100-aastane. TRÜ dotsent Olaf Prinits.
2. Matemaatikaõpetajate ettevalmistamise süsteemi arengust. TRÜ assistent Lea Lepmann.
3. Matemaatika õpetamise probleeme kodanliku Eesti koolis. TRÜ vanemõpetaja Aita Vassil.
4. Matemaatika õpetamisest Viljandi 1. keskkoolis. Viljandi 1. keskkooli õpetaja Endel Meidla.
5. Ruut- ja murdvõrratustest. 9. klassi õpilane Aarne Saluveer (juhendaja õp Jaak Tamm).
6. Funktsiooni pidevus. 10. klassi õpilane Kalev Kase (juhendaja õp Andres Haavasalu).
7. Kuldlõikest. 11. klassi õpilane Kaido Kama (juhendaja õp Endel Meidla).

Istungite vaheajal oli osavõtjail võimalus tutvuda õpilaste matemaatikateemaliste tööde ja referaatidega.

Teine istung

1. Viljandi rajoonist pärinevatest matemaatikutest. TRÜ dotsent Olaf Prinits.
2. Professor Hermann Jaaksoni elust ja tegevusest. TRÜ professor Gunnar Kangro.
3. Professor Jaan Depmani elust ja tegevusest. TRÜ professor Ülo Lumiste.
4. Dotsent Alma Ruubeli elust ja tegevusest. EPA dotsent Sinaida Riives.

Esimese päeva õhtu nael oli ENSV õpetajate meeskoori kontsert, samuti Viljandi 1. keskkooli naiskoori esinemine. Sellele järgnes meeleolukas koosviibimine kooli aulas.

Kolmas istung (teisel päeval)

1. Aksiomaatilise meetodi käsitlemisest koolis. TRÜ vanemõpetaja Karl Ariva.
2. Matemaatilise loogika elemendid koolis. TRÜ vanemõpetaja Evi Mitt.
3. Professor Gerhard Rägo tõekspidamisi õpilaste mõtlemise arendamisel. TRÜ dotsent Olaf Prinits.
4. Matemaatika õpetamise tulemustest vabariigi koolides. ENSV haridusministeeriumi inspektor Helle Saarsoo.

Järgnenud läbirääkimistel oli põhiline vaidlusküsimus aksiomaatilise meetodi kasutamine koolis, aga ka töövihikute ja õpikute kvaliteet. Pärast istungite lõppu käidi kalmistul austamas endiste Viljandi matemaatikaõpetajate Boris Henrichsoni ja Helene Vilja mälestust [8].

Esimestel matemaatikaõpetajate päevadel tsiteeriti R. G. Kallase raamatut „Mõistlik rehkendaja“. See oli kirjutatud eelkõige õpetajate õpetamiseks. Raamatus on 340 lk ning see koosneb kahest jaost. Olgu siinkohal toodud mõned mõtted sellest raamatust:

• rehkendamine olgu mõtlemine;
• mõistlik rehkendaja teab alati, miks ta seda nii teeb, mida ta teeb;
• koolmeister olgu kärmem kiitma kui laitma;
• mõtlemise arendamise takistus: õpetaja lahendab laste eest ülesanded ära; 
• lapsed ei õpi kõnelema, kui koolmeister vait olla ei mõista.

Kirjandus

1. Ülemaalised matemaatika, füüsika ja kosmograafia õpetajate kongressid Eestis 1917‒1927. Füüsika õpetamise komisjoni toimetised nr 4. Füüsika õpetamise komisjoni kirjastus. Tartu, 1928.
2. Prinits, O. Matemaatikaõpetajate päevad 1974–1988. Koolimatemaatika XVI. Tartu, 1989, lk 51–78.
3. Prinits, O. Eesti koolimatemaatika ajalugu. Teine osa. Tartu, 1993.
4. Prinits, O. Kakskümmend aastat Eesti matemaatikaõpetajate päevi. Koolimatemaatika XX. Tartu, 1993, lk 3–8.
5. Prinits, O. Matemaatikaõpetajate päevad. Koolimatemaatika XXV. Tartu, 1998, lk 79–97.
6. Afanasjev, J. Kolmkümmend aastat Eesti matemaatikaõpetajate päevi. Koolimatemaatika XXX. Tartu, 2003, lk 4–9.
7. Lepmann, L. Meenutusi matemaatikaõpetajate päevadest läbi nelja aastakümne. Koolimatemaatika XL. Tartu, 2013, lk 69–73.
8. Prinits, O. Matemaatikaõpetajate päevad Eestis. Eesti Matemaatika Selts. Aastaraamat 1988. Tartu, 1993, lk 104–128.
9. Viljandi matemaatikaõpetajate päevadest. Matemaatika ja kaasaeg XXI. Tartu, 1978, lk 78–79.
10. Sakala nr 61, 23. mai 1929.
11. Waba Maa nr 118, 25. mai 1929.