KULTUUR

Fotomuuseumis saab teada, kuidas pildistati enne digifotograafiat

8. veebr. 2019 Fotomuuseum - Kommenteeri artiklit

Camera Obscura valmistamine. Fotod: Anneli Jalava

 

Fotomuuseumi muuseumitundides lõimitakse füüsikat-keemiat ajaloo ja kunstiga. Tutvustame muuseumi ekspositsiooni käed-külge-avastusõppe meetoditega. Tundides osalejad saavad teada, kuidas pildistati enne digi­fotograafia ajastut.

Teisele ja kolmandale kooliastmele, aga ka gümnaasiumile suunatud muuseumitunnis „Camera obscura“ tutvustame lähemalt inimestele juba tuhandeid aastaid teadaolevat optilist fenomeni, millel põhinevad kõik fotokaamerad kuni tänapäeva digikaamerateni välja.

Tsüanotüüpiatunnis, mis sobib kõikidele vanuseastmetele, saavad osalejad oma silmaga näha, kuidas otsekui võluväel ilmub paberile fotograafiline kujutis.

Gümnaasiumile on mõeldud „Põnevad pildimasinad Camera Obscurast iPhone’ini“, kus fototehnika arengu kaudu räägitakse fotoajaloo tähtsamatest uuendustest.

Lisaks fotograafia alustalade tutvustamisele räägime lähemalt Tallinna ajaloost tunnis „Kas raevanglas kummitab?“. Põhjuseks on tõsiasi, et fotomuuseum asub peaaegu 700 aastat vanas endises raevangla hoones, otse raekoja selja taga. Mänguline otsimismäng on suunatud teisele ja kolmandale kooliastmele.

Sügisel avatud uuel aastanäitusel „STODOM. Tähekombinatsioon, mis muutis Eesti fotograafiat“ põhineb kõige uuem muuseumitund „Fotod raudse eesriide tagant“, kus käsitletakse 1960.–1970. aastate tuntud kunst­fotograafia rühmituse tööde ja tegemiste põhjal fotograafide ja kunstnike elu Nõukogude Eestis.

Lisaks kutsume kõiki fotograafia-, ajaloo- ja arhitektuurihuvilisi õpetajaid kuulama fotomuuseumi arhitektuuriaasta loengusarja loenguid: 31.01 Merilis Roosalu, „Arhitektuurifotograafia fotomuuseumi kogudes“, 07.02 Kaido Haagen, „Arhitektuurifoto“, 21.03 Tõnu Tunnel, „Arhitektuurifoto“, 11.04 Anneli Porri, „Arhitektuur fotograafias kui reaalsus, ideaalsus ja fantaasia“, 25.04 Eve Kiiler, „Arhitektuur ja foto“, 09.05 Kaupo Kalda, „Droonifotograafia“, 16.05 Vahur Puik „Refotograafia Ajapaik.ee ühisloomeplatvormi näitel“.

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!