Häälestume etendusteks

1. veebr. 2019 Peep Ehasalu NUKU kommunikatsioonijuht - Kommenteeri artiklit

Märtsis esietendub NUKU-s „Apelsinitüdruk“ (isa – Taavi Tõnisson, Apelsinitüdruk – Kaisa Selde). Foto: Siim Vahur

Teatrietendus on näitlejate ja publiku suhe, mis sünnib ning elab siin ja praegu. Teatriime saab sündida ainult lava ja saali pühendumisest igale etendusele.

Näitleja õpib täielikku kohalolekut ning valmistub ja keskendub igaks etteasteks. Ka vaatajal tasub ennast enne etendust häälestada. Riiete vahetus pole kõige olulisem, tähtsam on see, et ei tormataks saali otse tänavalt – meeled vajavad rahunemist, ümberlülitust teatrilainele ja keskendumist etendusele. Võtke see viis või kümme minutit, häälestage ennast ja aidake niimoodi ka lapsel saada teatrielamus.

Kevadhooaja elamused

Teatriimeks vajaliku suhte saab proovile panna nii kevadhooaja uuslavastusi kui ka varasemalt repertuaaris olevaid lavastusi vaadates. Esimese uudisena jõuab märtsis lavale Sander Puki „Apelsinitüdruk“, mis räägib viieteistaastasest Georgist, kelle elus paistab olevat kõik tavaline: tal on ema ja kasuisa ja väike õde, koolis läheb hästi ja erilist huvi pakub astronoomia. Ühel täiesti tavalisel päeval saab aga Georg kirja minevikust, oma isalt, kellest poisil pole ainsatki mälestust. Kirjas jutustab isa loo salapärasest Apelsinitüdrukust ja esitab Georgile küsimuse, mis noormehe elu põhjalikult sassi lööb. Georg seisab silmitsi suhete ja mälestustega, millest tavaliselt ei räägita. Romaani autor on tunnustatud norra laste- ja noortekirjanik Jostein Gaarder, 2003. aastal kirjutatud „Apelsinitüdruk“ on tõlgitud enam kui 40 keelde.

Mait Joorits toob lavale „Momo“, mis põhineb saksa laste- ja noortekirjaniku Michael Ende samanimelisel muinasjutt-romaanil. Linnakese serval elab Momo-nimeline tüdruk, kellel on eriline võime: ta oskab väga hästi kuulata. Kui temaga kõneleda, siis lahenevad mured ja tülid ning lendu tõuseb piiritu fantaasia. Ühel päeval ilmuvad linnakesse hallid härrad, kes teevad linnaelanikele ettepaneku hakata aega kokku hoidma. Inimesed, kes hoiavad aega kokku, peaksid olema õnnelikumad ja edukamad. Kas tõesti? See kummaline lugu ajavarastest ja lapsest, kes inimestele varastatud aja tagasi tõi, ilmus 1973. aastal, kuid teemad on muutunud aja jooksul ainult aktuaalsemaks.

Kolmas uuslavastus on Anne Türnpu ja Eva Kolditsa lavastus „Dr Seussi maailm“ mänguline ja kaasahaarav kollaaž Ameerika autori Theodor Seuss Geiseli lugudest koolieelikutele.

Avastamist ootavad kirjandusklassikasse kuuluvad „Timm Thaler ehk müüdud naer“, „Väike prints“ ja „Pollyanna“, varjuteatrilavastus „Vari“ H. C. Anderseni muinasjutu järgi, mida mängitakse kordamööda eesti ja vene keeles, ning noortelavastus „Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal“. Väikelastele on mõeldud „Tsuhh, tsuhh, tsuhh …“, tervele perele sobib lustakas loomasõprade seiklus „Miisu“ või emakeelest sõltumatu, sõnatu mustkunstitrikkidega lavastus „Võlupood“. Raugematut publikumenu naudivad „Noored hinged“ A. H. Tammsaare jutustuse põhjal ja Franz Kafka „Protsess“ ning suvelavastus „Gulliveri reisid“ Viinistul. Midagi täiesti erilist – meenutuslikku ja unenäolist – tõi repertuaari jaanuaris esietendunud lastelavastus täiskasvanutele „Ikaaria mängud“, kus laval on 50 aastat nukuteatrit teinud Helle Laas ja avangardse etenduskunstnikuna tuntud Kaja Kann.

NUKU teatris tasub ennast häälestada ja pühenduda igale etendusele – siis sünnibki teatriime.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!