Haridusuudiseid välismaalt
Kooliümbrused autovabaks
Glasgow’ algkoolid Šotimaal katsetavad pilootprojektina koolide ümbruses autovabu tsoone, vahendab BBC. Seitse algkooli proovivad õpilaste turvalisuse huvides 18 kuu jooksul võimalikult autovabaks jääda. Piirkonnas keelatakse roolikeeramine ainult teatud kellaaegadel, kui õpilased lähevad kooli ja tulevad sealt. Projekti ajend on kaebused, mille kohaselt sõidetakse koolide lähedal ohtlikult ja autode hooletu parkimine takistab tihti teiste liiklemist. Projekti alguskuupäeva ei ole veel avaldatud.
Maailmapäästjad teevad poppi
Ülemaailmse Schools 4 Climate Action liikumise käigus teevad õpilased tundidest poppi, et juhtida tähelepanu kliimaprobleemidele. Liikumine algas, kui 15-aastane rootslane Greta Thunberg istus septembris koolipingi asemel valitsuse hoone ees ja süüdistas riiki Pariisi kliimakokkuleppe rikkumises. Pärast järgisid ta eeskuju noored Belgiast, Saksamaalt, Rootsist, Šveitsist ja Austraaliast. Peagi tulevad õpilased 30 Ühendkuningriigi linnas samal põhjusel koolipäeval tänavatele marssima, vahendab BBC.
Saksa levinuim akadeemik on Hans
Saksamaal korraldati 2018. aastal uurimus kõrgkooli akadeemikute nimede kohta. Arvesse võeti nii korralisi õppejõude, lektoreid, professoreid kui ka külalis- ja audoktoreid. 62 000 eesnime uurimisel selgus, et meesakadeemikute hulgas on esikohal Hans – esines 2109 korral, järgnevad Klaus ja Peter. Arvesse võeti ka topeltnimesid, näiteks Hans-Dieter või Hans-Peter. Naiste seas on 212 korraga esikohal Susanne (nimede üldjärjestuses 62. kohal), järgnevad Sabine ja Claudia, vahendab Der Spiegel.
Mida teha arvutimängusõltlasega?
Ajalehes Der Spiegel annab ekspert nõu, mida teha, kui korterikaaslasest üliõpilane koolis käimise asemel arvutimänge mängib. Näitena on toodud tudeng, kes mängib kuni 16 tundi ööpäevas ja käib väljas ainult jõusaalis. Ekspert ütleb, et sõltlane teab ise, et on sõltlane, ja ei ole mõtet korrutada, et ta raiskab oma aega. Ka ei tohiks ühendust võtta ta vanematega. Pigem aitab, kui uurida, millist nõustamist oleks sõltlasel võimalik saada, ja anda talle psühholoogi visiitkaart või kabineti aadress.
Ikka need nutiseadmed!
Nutitelefonid on muutunud igapäevaseks tarbeesemeks. Suurbritannias arutleti, kas õpilased peaksid nutitelefonid koolipäevaks koju jätma, vahendab BBC. Minister Nick Gibb arvab, et nutitelefonide koht ei ole koolis. Paljud inimesed arvavad vastukaaluks, et lastele peab õpetama, kuidas nutiseadmeid vastutustundlikult kasutada. Peter Freethi arvates on nutiseadmete keelamisega hiljaks jäädud, seega peaks neid õppetöösse integreerima. Inglise keele õpetaja Astrid Natley kasutab seadmeid edukalt õppetöös.
Kanada loodab Trumpi poliitikast kasu lõigata
Kanada lõikab kasu Brexitist ja Trumpi müürist, nimelt loodavad riigi ülikoolid rahvusvaheliste üliõpilaste arvu kasvu, vahendab BBC. Toronto ülikooli president Meric Gertleri sõnul ei ehita nad müüre, vaid eemaldavad takistusi. Prognoositakse 20% rohkem välisüliõpilasi. Alates 2010. aastast on rahvusvaheliste üliõpilaste arv juba üle kahe korra suurenenud. Erinevalt nii mõnestki riigist ei ole Kanada jaoks probleem ka fakt, et pooled välisüliõpilastest taotlevad luba riiki tööle ja elama jääda.
Koolipäeva algus kell kümme
Suurbritannias toimub parlamendiliikmete debatt teemal „Kas teismeliste tunnid peaksid algama praegusest hiljem?“. Debati põhjuseks on petitsioon, milles soovitakse alustada tundidega kell 10, sest „teismelised on enne liiga väsinud“, vahendab BBC. Hannah Kidneri algatatud palvekirjale andis allkirja üle 179 000 inimese. Suurbritannias peab parlament arutama teemasid, mis on saanud petitsioonides vähemalt 100 000 allkirja. 2015. aastal väitsid riigi teadlased, et hilisem tundide algus on teismelistele bioloogiliselt kasulik.
USA-s tabati libatudengid
The Washington Post kirjutab, et USA agendid tabasid libaülikooli illegaalsed immigrandid. Nn Farmingtoni ülikool reklaamis end uuendusmeelsena, pakkudes maailmamajanduses konkurentsivõimelist haridust, paindlikke tunniplaane, nelja keelt, milles haridust võimalik omandada, ja muud ahvatlevat. 2015. aastal loodud libaülikooli õppureid peeti kinni, sest nad olid algselt riiki nn õppeviisaga sisenenud, aga teadsid, et ülikool ei eksisteeri. Ei ole teada, kui paljud neist pettuse eest riigist välja saadetakse.
Kogunud ÕIE TÄHTLA