KULTUUR

Kunst nähtavaks! Ka pimedatele

8. veebr. 2019 Heiki Raudla peatoimetaja - Kommenteeri artiklit

Projekti „Kunst „nähtavaks“!“ eestvedaja Liisi Selg toonitab, et pimedatele ja vaegnägijatele kunsti kogemiseks loodud vahendite väljatöötamisse on panustanud paljud. Projekti elluviimist toetas hasartmängumaksu nõukogu. Fotod: Raivo Juurak

 

Pimedad ja vaegnägijad saavad järjest rohkem osa Eesti kunstipärandist. Nüüd ei saa enam öelda, et kunst on ainult vaatamiseks.

Eesti Kunstimuuseumi filiaal Adamson-Ericu muuseum pälvis seekordsel Eesti muuseumide aastaauhindade galal aasta muuseumihariduse edendaja tiitli projektiga „Kunst „nähtavaks“!“.

„Kunst „nähtavaks“!“ võimaldab vaegnägijatel ning pimedatel kogeda kunstnik Adamson-Ericu loomepärandit. Ettevõtmise käigus loodud materjali kasutades saavad nägemispuudega inimesed kuulmis- ja kompimismeele abil tutvuda kunstniku teoste ja isikumuuseumiga. Oktoobris 2018 tunnustas Eesti pimedate liit projekti tiitliga aasta tegu.

„Kunst „nähtavaks“!“ tutvustab Adamson-Ericu loomingu paremikku muuseumi püsinäitusel. Kunstniku teosed ja sellega ka tükike eesti kultuuri on nägemispuudega inimestele lähemale toodud helindatud kirjandustõlgete, reljeefsete kunstiteoseid edasi andvate jooniste ja kombatavaks muudetud figuuride vahendusel. Valminud materjal võimaldab tutvuda meistri loominguga eri eluperioodidel ning tajuda teoste valmimisel kasutatud kunstitehnikaid.

Pimedad ja vaegnägijad saavad muuseumi püsinäitusel tutvuda järgmiste Adamson-Ericu teostega: „Serenaad“ (1924, õli, lõuend); „Viiul ja vest“ (1933, õli, lõuend); vaip (1937, vill, lina, flossa, koopia originaalkavandi järgi 1992); mööblikomplekt (1938, puit, intarsia); dekoratiivmaal kohvikule Tallinn (1967–1968, õli, puitkiudplaat). 1938. aastal loodud söögitoalaua intarsiatehnikas mustri ainetel on valminud ka kombitavad reljeefsed figuurid. Spetsiaalne haridusprogramm nägemispuudega lastele valmis eelmisel aastal.

Muuseumi ajendas projekti algatama soov pakkuda nägemispuudega inimestele võimalust tutvuda heal tasemel eesti kunstiga. Spetsiaalselt pimedatele ja vaegnägijatele kunsti kogemiseks loodud vahendite väljatöötamisse on panustanud erialaspetsialistid ja partnerid.

Adamson-Ericu muuseumi haridustöö kuraator Liisi Selg möönab, et vaegnägijatele mõeldud eksponaatide idee ei ole selles mõttes originaalne, et mujal maailmas sarnaseid eksponaate juba on. „Paljud head ideed saavad alguse mitmes peas üheaegselt ja siis võimenduvad,“ meenutab ta projekti saamislugu. „Mõte tekkis 2009. aastal, kui MTÜ Kakora korraldas Kumus esimese kirjeldustõlget tutvustava koolituse Eestis. Sellel tutvustati võimalusi, kuidas rääkida pimedatele kunstiteostest. See avas mu silmad ja tekkis mõte luua ligipääs ka meie kunstile.“

Liisi Selg tunnistab, et Adamson-Ericu loomingu tõlkimine pimedate keelde oli paras väljakutse ja seda ei olnud kirjeldustõlgil kerge kirjeldada. „Lihtsam on võtta mõni realistlik, jutustava süžeega pilt. Adamson-Eric oli mänguline kunstnik, tema stiil muutus elu jooksul. Tema mängulised kujundid on kohati abstraktsed ja vahel ei saa nägijadki täpselt aru, mida nendel kujutatud on.“

Kuraator möönab, et pilt, mis pimeda peas taiest kogedes tekib, ei pea olema sama, mis on muuseumi seinal – oluline on kunstielamus, mille inimene saab.

Jõudumööda mõtlevad muuseumid välja võimalusi, kuidas puuetega inimesed kunstist elamust saaksid, muuseumid on hakanud üha enam teadvustama vaegnägijate olemasolu ja vajadust neile infot jagada. Algselt täiskasvanud üksikkülastajatele mõeldud ekspositsioonist arenes välja õpilastele mõeldud haridusprogramm. Läinud aasta mais käis ekspositsiooniga tutvumas Tallinna Heleni kool. Kui seni olid lapsed tutvunud peamiselt makettide ja punktkirjas infolehtedega, siis seal avanes nende ees Adamson-Ericu motiividega laud.

„Suur aitäh, Liisi Selg, hariva, meeldiva ja hästi korraldatud vastuvõtu eest!“ seisab kooli Facebooki-seinal.

„Sellised projektid annavad õpetajatele lisavõimaluse viia lapsed koolimajast välja ja võimaldada neile huvitavaid külaskäike,“ nendib Tallinna Heleni kooli direktor Erki Korp. „Pime laps ei käi ju väljas omapead uitamas. Me oleme nõus muuseumidega ka edaspidi koostööd tegema ja neile oma kogemusi jagama.“


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!