KULTUUR

Tähistati rahvusvahelist holokausti mälestuspäeva

1. veebr. 2019 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit

Hetk holokausti mälestuspäeva tähistamiselt Tallinnas Rahumäe juudi kalmistul 28. jaanuaril. Foto: Raivo Juurak

 

Rahvusvahelise holokausti mälestuspäeva puhul korraldas haridus- ja teadusministeerium koostöös Eesti juudi kogukonnaga 28. jaanuaril Tallinnas Rahumäe juudi kalmistul riikliku mälestustseremoonia.

Tseremoonial kõnelesid haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Eesti juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson, diplomaatilise korpuse vanem ja Saksamaa suursaadik Christoph Eichhorn ning Iiraeli suursaadik Dov Segev-Steinberg. Palve pidas Eesti pearabi Shmuel Kot.

Minister Mailis Reps märkis, et holokausti kogu õudust pole tänapäeva noortel võimalik mõista, kuid „Anne Franki päevik“, „Schindleri nimekiri“ ja Raoul Wallenbergi lugu aitavad neil mõista ja mäletada ajaloo seda etappi kogu selle valus. „Täna mälestame ohvreid ja mõtlema sellele, et maailm on meile kõigile üks ja ainus paik elamiseks,“ toonitas minister. Ta lisas, et noorte jaoks on oluline tunda ajalugu ja mõista inimõigusi. On kirjandust ja muuseumides talletatut, kust saada õppematerjali selle kohta. Eesti haridussüsteemis on sellel oluline roll. Iga-aastane holokausti mälestusüritus on väärikas näide ajaloolise mälu säilitamisest Eestis.

Diplomaatilise korpuse vanem ja Saksamaa suursaadik Christoph Eichhorn ütles, et me anname endale aru sellest eluaegsest valust, mida holokausti üle elanud on pidanud kannatama. Ta selgitas, et esimest korda tähistati holokaustipäeva Saksamaal 1996. aasta 27. jaanuaril. See oli kuupäev, mil Punaarmee vabastas 1945. aastal Poolas Auschwitzi koonduslaagri. Suursaadik ütles, et holokausti päeva peab tähistama igavesti, sest mäletamata ei oska me eristada head ja kurja ning vaikimine ei tee kuritegusid olematuks ega võimalda neid ära hoida. Mälestuspäevad toovad ühiskonnad kokku, et mõelda meie moraalsele kohustusele kaitsta iga inimese elu, vabadust ja õigusriiki. Eichhorn ütles, et peame olema tundlikud ja valvsad, me peame ütlema ei neile, kes vaatavad läbi sõrmede või kiidavad isegi avalikult heaks vägivalda „teistsuguste“ vastu. Mistahes antisemitismi ei tohi aktsepteerida. Mistahes agressiooni moslemite vastu ei tohi aktsepteerida, toonitas Eichhorn. Üheski ühiskonnas ei tohi olla kohta inimeste ebakindluse ja hirmu ärakasutamisele, vihakõnele ja vägivallale. See on meie kohustus, mille peame üle andma oma lastele ja järgmistele põlvkondadele.

Iisraeli suursaadik Dov Segev-Steinberg meenutas, et natsirežiim mõrvas tema mõlemad vanaisad, isapoolse vanaema, viis onu ja tädi. Tema vanemad elasid selle deemonliku aja üle teismelistena. Pärast sõda läkid nad vastloodud Iisrae-li riiki, kus tundsid end turvaliselt, seal abiellusid ja algas nende uus elu. See on üks holokaustiga seotud lugu, ütles Iisraeli suursaadik, aga üldse kaotas holokausti tõttu oma elu kuus miljonit juuti. „Nemad ei saa enam oma lugu rääkida ja meie peame rääkima nende lugusid nende eest. Ei iial enam! Seda sõnumit tuleb aktiivselt ellu viia eelkõige noort põlvkonda õpetades,“ ütles Dov Segev-Steinberg.

Eesti juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson meenutas, et selliste külmade talveilmadega, nagu meil tänavu, olid tuhanded inimese koonduslaagrites. Nad ei teadnud oma saatust, nad ei teadnud, kus on nende lapsed ja kus on nende vanemad, nad olid näljas ja külmetasid. Nad mõrvati, sest nad olid juudid. Alla Jakobson meenutas, et Saksa okupatsiooni ajal Eestis juute polnud, kuid praegu on siin tugev juudi kogukond, mis tunneb end Eestis turvaliselt. Kuid holokausti ei tohi unustada.

 


Tunnustati holokaustist mõtisklenud õpilasi

22. jaanuaril tunnustati Vabamus holokaustiohvrite mälestusürituse raames õpilaste kirjandivõistluse „Holokausti kajastus tänases päevas – mida me oleme sellest õppinud“ parimate tööde autoreid ja nende juhendajaid. Kirjandivõistlusel tunnistati parimateks Viktoria Antipova Tallinna juudi koolist, Eliis Mätas (juhendaja Kristi Põdra) Väike-Maarja gümnaasiumist ja Johanna Uuemäe (juhendaja Ruth Maal) Nõo reaalgümnaasiumist.

Mälestusüritusel kõnelesid Eesti juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson, Kanada suursaatkonna nõunik Jude Pecora, Kanada inimõiguste muuseumi esindaja Clint Curle ning Läti endine peaminister Māris Gailis. Kirjandivõistlust ja mälestusüritust korraldas haridus- ja teadusministeerium koostöös holokausti mälestamise rahvusvahelise ühenduse Eesti delegatsiooni, Eesti Mälu Instituudi ning Vabamuga.

Eestis tähistatakse rahvusvahelist holokausti mälestuspäeva alates 2003. aastast. Varem on riiklikku mälestustseremooniat peetud ka Kloogal, kus 2013. aastal avati Eesti ajaloomuuseumi väliekspositsioonina memoriaalkompleks.

Sten Otsmaa, HTM-i kommunikatsiooniosakond


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!