Jalgratta leiutamise asemel laena see parem naabrilt

Programmi „Edu ja tegu“ vedajad käivad maakondades külakorda ja kohtuvad hariduse võtmeisikutega, et ühiselt arutleda võimaluste üle, kuidas ettevõtlusõpet ja ettevõtlikkust arendada.

Kohtumised võimaldavad koolidel enne suve uueks õppeaastaks ettevalmistusi teha, programmi kujundajad saavad aga ideid, mida teha teisiti ning kuidas õpetajaid ja koole veelgi enam toetada.

Mitmes maakonnas on kohtumised juba aset leidnud ja kevadel on kalendris veel külastusi.

7. märtsil toimunud Tartu linna ja maakonna hariduse võtmeisikute seminari moto oli: kuidas laduda noorte konkurentsivõimele vundamenti. 2018. aasta ettevõtlusõppe edendajaks valitud Põlva gümnaasiumi direktor Alo Savi oli tulnud jagama Tartu kolleegidele soovitusi, kuidas ettevõtlusõpet ja ettevõtlikkust arendada. Retsept on pealtnäha lihtne: tuleb leida eestvedajaks õige inimene ja vingumise asemel teda toetada.

„Meil on õige inimene olemas – ettevõtlusõpetaja Kaia Tamm,“ sõnas Savi. „Meie õpilasfirmad on edukad ka üle Eesti. 70 õpilasest 44 on firmades. Aastas käib meil kogemusi jagamas sadakond esinejat. Koolis tasub teha asju, mille kasu on suurem kui sinna panustatav energia ja kus saab ka nalja. Kui õppused tehakse liiga raskeks, pole lahinguks enam jaksu.“ Savi rõhutas ka koolijuhi toetuse ja tugivõrgustiku tähtsust.

Kuidas hoogu uuesti üles saada?

Tartu Variku koolis on majandusõpe juba 1994. aastast, kui tegutseti veel kunstikallakuga gümnaasiumina ja tekkis vajadus leida teisele paralleelklassile rakendust. Toona langes valik Junior Achievementi programmi kasuks. Pika aja jooksul on olnud mitu tugevat majandusõpetajat. Direktor Peeter Kikas arutleski, mida teha, kui eestvedaja läheb ära. Nii juhtus mõne aasta eest, kui kunstigümnaasiumist sai põhikool ja töölt lahkus majandusõpetaja Karmo Kurvits. Tema eestvõttel olid edukalt käima läinud õpilasfirmad, mis paistsid silma nii Eestis kui ka välismaal. Eelmisel aastal saadi õnneks kaubale Tartu ärinõuandla töötaja Janeli Virnasega, kes on ettevõtluse õppimisele praktilise tegevuse kaudu taas hoogu andmas. Suund on võetud minifirmadele.

7. klassis saab 35 tundi majandusõpet ja pannakse alus, et 8. klassis jõutaks minifirma loomiseni, seda võib siduda ka loovtööga. 9. klassi tundides ja klassivälises tegevuses kinnistatakse õpitut.

„Tänavu on meil muudatus: majandusõpet saavad ka kunstisuuna õpilased,“ rääkis Virnas. Ta tõi välja ka probleeme. Kui käid vaid korra nädalas tunde andmas, on algul raske öelda õpetajaile, et teeme koostööd. Kuid olukord muutus, kui tekkis oma võrgustik – seltskond õpetajaid, kes tuli kaasa.

Miina Härma gümnaasiumis on nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis ettevõtlusõppe süsteem. Põhikoolis on kaheksandale klassile rahvusvaheline miniõpilasfirmade programm Digi Youth. Pooleteise aasta jooksul tegelevad õpilased idee- ja tootearendusega, teevad prototüüpe. Katseprogrammi veab TÜ haridusuuenduskeskus.

„Oleme ainus kool, mis on sellega liitunud,“ lausus õppejuht Terje Hallik. Järgmisel aastal laieneb programm gümnaasiumi, et saaks pakkuda valikainena disainmõtlemist.

Gümnaasiumis on Junior Achievementi õpilasfirmade programm. Kui algul oli sotsiaalsuuna õpilastel kaks kursust – ettevõtlusõpetus ja majandusõpetus –, siis sellest aastast on kaks ettevõtluskursust. „Õpilasfirmasid on meil olnud igal aastal, neid pole palju, aga kui luuakse, siis teevad ägedaid asju,“ rääkis direktor Ene Tannberg ja tõi näiteks puidust kellade tootja Woochi.

Ettevõtlusõppesse panustab lisaks ettevõtlusõpetajale ka majandusjuhataja ja mitmed aineõpetajad. Oluline on juhtkonna toetus.

Julge küsida

Hugo Treffneri gümnaasiumis kehtib põhimõte: ükski õpilane ei lähe majast välja võistlema, ilma et teda poleks koolis ette valmistatud. „Õpilased tahavad saada ju eduelamust,“ lausus direktor Ott Ojaveer. „Meil on väga pikaajaline traditsioon, et lapsed esinevad edukalt olümpiaadidel ja ainevõistlustel, meie fookus on seal, toetame õpilast tema haridusteel. Õpilane võib soovida teha ka õpilasfirmat, siis toetame samuti ja tänu õpetajaile on õpilasfirmad edukad olnud. Õpilasfirmasid ei tõsta me liiga palju esile, aga see on üks olulistest tegevustest. Õpilased tahavad tänapäeval sellega tegelda.“

Jaan Poska gümnaasiumis ei seisa ettevõtlusõpe omaette, vaid on kogu kooli teema. Direktor Helmer Jõgi sõnul on siht õpetada õpilasi mõtlema ja julgustada küsimusi esitama, et neil poleks hirmu valesti küsida. Ei tohi karta ka läbi kukkuda.

„Arvan, et meil asi edeneb,“ sõnas Jõgi. „Oleme Junior Achievementiga liitunud, teeme koostööd Tartu ärinõuandlaga, on mentorklubide süsteem. Kutsume palju inimesi väljastpoolt maja noortega rääkima. Kooli sisekliima ja kultuur toetab laste loovust ja ettevõtlikkust. Õpilased on juba rahvusvahelisi õpilasfirmasid teinud. Ühest õpilasfirmast on kasvanud välja firma, mis toetab annetustega vilistlasfondi.

Kooli infojuht Vahur Lell jõuab ettevõtlusele lisaks õpetada robootikat ja õpilasfirmad liiguvadki tehnoloogia arendamise suunas.

Puhja koolis veab ettevõtlikkuse teemat loovjuht Ülle Närska. Direktor Päivi Märjamaa sõnul oleks ideaalne, kui ettevõtlikkus oleks integreeritud kooli õppekavasse nii, et mingeid ekstra tegevusi ei olekski vaja eraldi välja tuua. Korraldusega saabki initsiatiivi igati toetada, kuid sädeinimeseta on asju keeruline läbi viia.

Puhjas on vaba tunniressursi arvelt õppekavasse toodud ettevõtlikkuse tunnid, milles omandatakse teoreetilisi teadmisi ja tehakse projektitöid.

„Päris tavaline on, et tunni käigus võetakse ette midagi kogukonna jaoks kasulikku, laotakse riita koguduse talvepuud, korrastatakse surnuaial mälestusmärke või koristatakse pargis langenud lehti,“ tõi Märjamaa näiteid. Pika traditsiooniga on õpilasesinduse kohvikud ja viiendate klasside tervisekohvikud, uuematest algatustest kadrilaat.

„Õpilased saavad aasta tööplaani koostamisel oma tegevustega kaasa rääkida,“ lausus Märjamaa. „Ka ebaõnnestunud üritus on kogemus, kuigi me seda ei eelda. Põhikoolis vajavad õpilased suunamist ja toetust rohkem kui gümnaasiumis, aga initsiatiivi alleshoidmiseks tuleb mõtteid toetada.“

Õpilaste jõustamiseks tahetakse anda õpilasesindusele võimalus osaleda igal aastal koolitusel. Kõik klassid saavad külastada Tartu ettevõtlusküla. Viiendat aastat toimunud karjääripäeva korraldamisega pälvis Puhja kool Elva valla tunnustuse – 2018. aasta tegija tiitli.

„Võib-olla saavad lapsed just karjääripäevadel teada, et kõige olulisem töö tegemise juures on kirg. Karjääripäev on kogukonnaüritus. Meie ümber elab ja toimetab uskumatult palju inimesi, kellel on noortele palju õpetada, ja mis peamine – nad on nõus seda tegema,“ rääkis Märjamaa.

Hoovõtjad

Karlova koolis veel mõtiskletakse, et leida oma tee, kuidas ettevõtlikkust arendada. Teist aastat korraldatakse juunis õppeperioodi viimasel nädalal projektinädalat, mis on seotud ettevõtlikkusega. Üksikuid fragmente saab arendada loovtööde raames. On olnud pikem ettevõtlikkusprojekt, kus lahati mõisteid ja taustu. Õppejuhi Karmen Sarapuu sõnul tuuakse üldtööplaani kohad, kus ettevõtlikkust toetada. Kuid tervikpilti veel pole, märksõnaks peaks olema süsteemsus.

Direktor Heidi Kiuru sõnul on vaja leida õige inimene, kel on jõudu, jaksu ja sära silmis ja kes oleks nii vedaja kui ka meeskonna moodustaja.

„Siis selguks, kas valime „Ettevõtliku kooli“ või midagi muud. Tulime seminarile kuulama ja ideid koguma,“ rääkis Kiuru. „Eestvedaja meil oli, aga vahetas elukohta. Täna saime juurde julgust vaadata ka majast väljapoole. Tavaliselt on need, kel sära silmis, juba rakendatud. Kuskil on igaühe jõudluse piir, aga tasub vaadata oma majas ringi ja tööülesanded vajadusel ümber jaotada.“

Mart Reiniku koolis on direktor Enn Ööpiku sõnul ettevõtlikkus õppetöösse integreeritud veidi juhuslikult ja suur programm praegu puudub.

„See on arendamise koht. Mõtted liiguvad, aga jagub ka kõhklusi ja kahtlusi,“ rääkis Ööpik. „Põhikooli tasandil näen, et ettevõtlikkuse arendamine on ainetesse integreeritud. Esialgu ei näe, et oleks eraldi õppeaine. Selleks seminarile tulingi, et kuulda teiste põhikoolide kogemusi. Kui on entusiastlik inimene, kes suudab teisi kaasata, võib koolis juhtuda palju.“

Programmi „Edu ja tegu“ juhi Kristi Ploomi sõnul on maakondlike kohtumiste otsest mõju näha. Põhjalikum info ja mitmesuguste lähenemistega tutvumine, võimalus küsimustele vastused saada ning teemat kolleegidega arutada on tekitanud soovi ettevõtlust õpetama hakata. Kasuks on ka teiste kogemused – kuidas on koolides ettevõtlust õpetama hakatud ja õppekavasse lõimitud.

„Sageli nähti teiste kogemuste põhjal uut võimalust või vajadust olemasolevat edasi arendada,“ märkis Ploom. „Vahel ollakse teadlikud vaid ühest lähenemisest ja leiutatakse jalgratast.“

Tähelepanuväärne on seegi, et „Edu ja tegu“ koolitusprogrammid täitusid ülikiiresti nende maakondade õpetajatega, kus koolijuhid võtsid aja teemaga tutvuda. Kuna väljajäänutest tekkis ootenimekiri, proovitakse sügisel pakkuda täiendavat koolitusprogrammi.

„On arusaadav, et kool peab infotulvas, programmide rägastikus ning piiratud aja-, raha- ja inimressursiga valima,“ lisas Ploom. „Maakondliku kohtumise boonus on, et kohaliku hariduselu edendajad on ühtses inforuumis, jagavad kogemusi, aga ka muresid, kõhklusi, kitsaskohti ja leiavad neile koos lahendusi. Nad mõtlevad uusi ja ka ühiseid tegevusi just oma kogukonnas. Seda oma seminaride toel saavutada tahamegi.“

Kui mõnes maakonnas või ühenduses on kevadel huvi ettevõtlusõppe võimalustega tutvuda, võib julgesti ühendust võtta kristi.ploom@hm.ee.

Koostöö praktikate kogumik annab ideid!

Valminud on ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik, mis sisaldab näiteid koolide ja ettevõtete koostöövormidest kõigilt haridustasemetelt ning on mõeldud nii üldharidus-, kutse- kui ka kõrgkoolidele. Koostöös sünnivad tuleviku tegijad – ettevõtjaid kaasates on nii õppimine kui ka õpetamine huvitav, eluline ja praktiline. Kindlasti tasub üldhariduskoolidel uurida ka kõrg- ja kutsekoolide tegemisi ning vastupidi, sest kõiki ideid saab vastavalt vajadusele kohandada, täiendada, lõimida, omavahel siduda. Kogumik sündis ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ ning Eesti kaubandus-tööstuskoja koostöös. Rahastaja oli Euroopa sotsiaalfond.

Kogumikku saab lugeda ja alla laadida https://ettevõtlusõpe.ee/ettevotete-ja-koolide-koostoo-heade-praktikate-kogumik

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.