Läti parim maakool asub Kuramaal

22. märts 2019 Hannes Korjus tõlkija - Kommenteeri artiklit
Druva keskkool asub omaaegses Salduse rajoonis, koolihoone ehitasid kunagise Druva kolhoosi ehitajad, tollesama kolhoosi laste jaoks.

Kunagi kolhoositöötajate laste jaoks ehitatud Druva keskkoolil pole põhjust pealinna koolide ees silmi maha lüüa: koolide pingereas ollakse juba teist aastat järjest Läti parim maakool. hea maine on toonud juurde uusi õpilasi. Tähelepanuväärne on meesõpetajate suur osakaal.

Lätis Kuramaal Salduse (endine rajoonikeskus) linna naabruses asuv Druva keskkool on mitut puhku olnud Läti ajakirjanduse teravdatud tähelepanu all: 2017. aasta sügisel kuulutas Läti rahvusringhääling isegi teatud imestusega, et väheldane Druva keskkool on üllatuslikult Läti üks paremaid maakoole: 2018. aastal toimunud Euroopa Liidu noorte tõlkijate võistluse Juvenes Translatores laureaat on Druva keskkooli õpilaneElvis Groskops. Sedastati, et Elvise tõlge oli kõige täpsem, ladusam ja loovamalt tehtud. Elvis Groskops pole ainus Druva keskkooli kasvandik, kes on ülalnimetatud Euroopa Liidu noorte tõlkijate võistlusel tulemuslikult esinenud.

2017. aasta sügisel esitles Läti haridus- ja teadusministeerium koolivõrgustiku korrastamiseks kaasatud ekspertgrupi uuringu „Läti üldhariduskoolide optimaalse võrgu loomine“ lõpparuannet, milles tõsteti esile kahte Salduse piirkonna keskkooli: Salduses endas asuvat Salduse keskkooli, mille riigieksamite indeks oli 59,6%, ja Saldusest viie kilomeetri kaugusel asuvat Druva keskkooli, mille indeks oli 61,9%.

Druva keskkool on kunagisse kolhoosikeskusesse ehitatud kool. Selliseid on Lätimaal mõistagi teisigi. Ühtedel läheb kenasti, teistel niivõrd-kuivõrd. Neile, kes 1970-ndatel eesti keelde tõlgitud läti kirjanduse vastu huvi tundsid, tuleb Druva nimi tuttav ette läti kirjaniku Imants Ziedonise raamatust „Minu Kuramaa“ (eesti keeles 1977), mille kohta on öeldud, et see on kõige rohkem kõneainet pakkunud teos läti kirjanduses sõjajärgseil aastail. Imants Ziedonis kirjutas oma Kuramaa-raamatu 1970-ndate alguses. Ta alustas kunagise Salduse rajooni kirjeldamist nõnda: „Tuleb peale hakata Saldusest. Maanteed mööda sõites tundub see kõige ilmetuma rajoonina – võpsikud, tasandikud, savi. Ning sel sügisel sajab vahetpidamata vihma, kogu aeg. Kuidas inimesed pori sees elavad? Kas on ikka nii, et „maal sure või igavuse kätte“?“

Tolles raamatus on Druva tõusujoonel. Taasiseseisvumise eelõhtul, 1988. aastal, oli Druvas valmimas uus keskkoolihoone, kool ehitati individuaalprojekti järgi ning oli tolle aja kohta ebatüüpiliselt mugav ja kaunis. Kooli juurde kuulus õpetajate maja.

Stressist vabaks

Druva keskkooli direktor Sergejs Belkevics on olnud kooli juht algusest peale. Esimesel õppeaastal õppis koolis 302 õpilast – pea kõik kohalikud lapsed. Kool kogus populaarsust ja 2000/2001. õppeaastal õppis seal juba 581 õpilast (see on senine maksimum). Edasi algas eestlastelegi tuntud suurematesse linnadesse kolimine ning 2013/2014. õppeaastal vähenes õpilaste arv senise miinimumini (279), ent miinus kompenseeriti lähematest ja kaugematest valdadest pärit õpilastega. Praeguse seisuga on pärisdruvalasi saja ümber, ülejäänud 370 sõidavad kohale lähemast ja kaugemast ümbrusest.

Õpilaskodus elab 30 õpilast. Koolis töötavad 18 õpetajat (neist seitse mehed), kes on õpetanud alates kõige esimesest tegevusaastast.

Kooli direktor Sergejs Belkevics: „Senini mäletavad õpetajad esimest kohtumist 1989. aasta alguses, veel ehitusjärgus olevas koolis, kui õpetajad said aastavahetusel kätte oma uute kodude võtmed. Need õpetajad on loonud ning hoidnud meie kooli väärtusi.“

Sergejs Belkevics möönab, et ülalmainitud koolivõrgu korrastamise väljatöötamiseks koostatud uuringu „Läti üldhariduskoolide optimaalse võrgu loomine“ lõpparuanne mõjutas Druva keskkooli tuntavalt. „Muidugi oli koolile austav ja innustav, et uuringus nimetati meie kooli Läti üheks paremaks maakooliks,“ möönab ta. „Seda enam, et hinnangu andis mitte siseringi esindaja, vaid piirkonna hariduspoliitikaga mitte seotud hindaja – koolide karmi konkurentsi tingimustes oleks igasugune kohalik arvamus kõlanud otsekui reklaam, poliitiline lobimine või enese üles upitamine. Pälvitud hinnang veenis kooli kollektiivi, et oma töö tehakse tulemuslikult, kõigele lisaks vabaneti ehk asjatust stressist.“

Stressiteema ei ole sugugi laest võetud. Väikesemate kohtade keskkoolid on suuremal või vähemal määral tundnud, kuidas koolivõrgu optimeerijad neile kuklasse hingavad. Mingeid poliitilisi garantiisid pole druvalased veel saanud, ent tulevik terendab tunduvalt turvalisemalt, sestap pole tarvis panustada mainekujundusele, vaid võidakse keskenduda oma otseste tööülesannete täitmisele andmaks paremat haridust.

Druva keskkooli puhul võib veel tõdeda, et koolide pingereas ollakse kaks aastat järjest Läti parim maakool, see päädis Läti ajakirjanduse kõrgendatud huviga, nõnda tehti koolile tasuta riiklikku reklaami. Kool sai endale pea sada uut õpilast (ühtekokku õpib Druva keskkoolis nüüd 467 õpilast). Muidugi ei saa jätta mainimata, et osa õpilasi valis Druva keskkooli põhjusel, et kodukoha väikese põhikooli perspektiiv ei tundu eriti helge.

Ringiga tagasi

Druva keskkooli direktor Sergejs Belkevics on kinnitanud, et nende ambitsioon on saada riigigümnaasiumiks.

Kummatigi võib tõdeda, et Läti käesolevate koolireformide sihte ning neid tingivaid ja mõjutavaid murepunkte teadvustati juba möödunud sajandi 80-ndatel. Õppesisu, koolivõrk, õpetajate koolitamine. Kuueaastaste kooliminek. „Demograafiline vetsupott“. Haldusjaotus. Teedevõrk. Mõistagi oli venekeelne haridus toona püha lehma staatuses.

Kauaaegse Läti haridusjuhi Aldonis Builise (1929–2001, 1960–1973 Läti NSV haridusministeeriumi kooli- ja lasteasutuste valitsuse juhataja, 1973–1984 Läti NSV haridusministri asetäitja, 1984–1990 minister) raamatus „Keskhariduse probleemid“ (1975) on 1990-ndate demograafiline auk probleemina ära mainitud. Kui Builise juhitud haridusministeeriumi delegatsioon 1983. aastal Eestis käis, luges Builis ette kõik Läti hariduse kitsaskohad, mida järjekordselt, nüüd juba 21. sajandi koolireformidega ravima hakatakse. Builise sulest ilmus 1985. aastal isegi raamat „Nüüdiskool“, kus koolireformide tehnika suisa puust ette tehti ja punaseks värviti.

Läti provintsikoolide perspektiive silmas pidades on seoses kavandatava järjekordse haldusreformiga räägitud „targast koomaletõmbamisest“. Läti omavalitsuste liidu nõunik Māris Pūķis on välja öelnud, et ametnikkond paneb ette targalt koomale tõmbuda, loobuda kogu riigi ühtlasest väljaarendamisest ning panustada tõmbekeskustele. Ent sellise signaali saamine valitsuselt tähendab, et pangad ei anna enam suure osa Läti territooriumi jaoks laenu kodude ostmiseks ja ettevõtete rajamiseks.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!