Mis teeb õpetajale muret?

8. märts 2019 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit

Tööfüsioterapeut Leila Ilisson kõneleb Käärikul metsaülikoolis sellest, mis toimub kehas. Foto: erakogu

Tööfüsioterapeudid on kursis elukutsest tulenevate tervisemuredega. Õpetajatelgi võivad esineda oma töö spetsiifikast tingitud mured: sundasend, luu-lihaskonna vaevused jm, millest tekivad tervisehädad. Nõu annab tööfüsioterapeut LEILA ILISSON.

Terapeudi poole pöörduvaid õpetajaid vaevavad põhiliselt kaela-õlavöötme pingetest tulenevad tervisehädad. „Töö spetsiifikast lähtuvalt on see kahjuks tavapärane probleem,“ ütleb Ilisson.

Kaela-õlavöötme probleemide põhjuseid võib olla palju, näiteks liiga pikalt ühes asendis viibimine, kaela painutus koos sissepööratud ja tõstetud õlgadega. Sageli ei tule õpetajad selle peale, et närvivalu kätes võib olla tingitud kaelast. Õlavöötme pingetest võivad tekkida ka pingepeavalud, mille algpõhjus on psüühiline pinge.

Õpetajatel võivad tekkida alaseljaprobleemid toolil ebamugavalt istumisest, kui nad ei saa selga toetada, istuvad ebamääraselt, keharaskus on rohkem ühel küljel, et näha paremini kogu klassi. See tekitab ühes kehapooles üle-, teises alapinget ja seda asendit tuleks muuta. Pikalt seismine ühesuguses asendis koormab liigselt alaselga, mis võib samuti tekitada alaseljavalu. Üks stampprobleeme on pinges rinnalihased, mis on ka istumise ja kirjutamisega seotud. Selle vastu aitavad hästi õlavöödet mobiliseerivad harjutused, nagu näiteks teemandiharjutus.

Lasteaiaõpetajatel on alaseljaprobleemid tingitud ka sellest, et lapsed on madalate laudade taga, õpetajad kükitavad ja küürutavad tihti. Kui neil on ka põlvede või puusadega probleeme, tekivad alaseljahädad. Sageli pöörduvad lasteaiaõpetajad füsioterapeudi poole just selliste muredega. Neil on ka palju peenmotoorset tegevust: tuleb paelu kinni siduda, sokke jalga aidata. Randme-, küünarliigese- ja õlavaludega jõuavad füsioterapeudi juurde enamasti 50. aastates lasteaiaõpetajad.

Massaaž ja venitused

Ka massaažidest on abi. Väga edukalt saab endale teha massaaži tennisepalliga, kui panna pall selja ja seina vahele ja masseerida selga – see on väga hea meetod õlavöötmepinge leevendamiseks. On teraapiarulle, millega saab ennast masseerida, heites selili rullile ja rullides õlavöötme lihaskonda. Peavalude puhul aitavad samuti massaažid, jõuharjutused, venitused.

Iga päev tuleb teha venitusharjutusi kaelale, nagu ühelt ja teiselt poolt üle õla vaatamine, peapainutused paremale ja vasemale. Kõige paremaid tulemus lihaskorseti treenimisel annavad jõuharjutused: näiteks kummilindiga jõuharjutused kätele. Internetist leiab kummilindiga harjutusi õlavöötme tugevdamiseks. Kummilinte on saada sporditarvete kauplustest ning neid on eri raskusastmega. Igaüks saab valida endale sobiva raskusastmega (värvusega) lindi.

Parim on järgmine asend

Ilisson rõhutab sundasendi kahjulikkust. Tähtis on liikuda, mitte olla sundasendis. Üks tööfüsioteraapia n-ö lööklauseid kõlab: parim asend on järgmine asend. Õpetajate puhul on see kergesti praktiseeritav, sest nemad ei ole sunnitud istuma tunde ekraani taga nagu kontoriinimesed. Õpetajad saavad töö ajal liikuda. Seistes tuleks jaotada keharaskust parema ja vasaku jala vahel võrdselt ja seista ei tohi põlved lukus, vaid kergelt n-ö flekseeritult, sest siis on kehaasend tunduvalt aktiivsem ja koormus läheb pigem lihastele, mitte liigestele.

Viimastele teadusuuringtele toetudes soovitatakse sundasendi vastu jõutreeningut. Jutt pole mitte jõusaalitreeningust, vaid tavalisest lihtsast jõutreeningust, mida teha iga päev vähemalt kaks minutit. Näiteks lihtsad harjutused kummilindiga. See leevendab kaela-õlavöötme pinget, juhul kui treening on regulaarne ja tervisehäda pole krooniline. Kaela- ja õlapiirkonna jõutreening tugevdab lihaseid ja vähendab valu. Kõige suurem efekt saavutataksegi siis, kui inimesel on lihasvalu ja ta hakkab jõutreeningut tegema. Jõutreeningul on ka ennetav toime, seega, mida varem alustada, seda parem. Venitusi võib, aga jõutreeningut tuleb teha.

Kuid alati tasub minna oma murega füsioterapeudi juurde, kes teeb lihastestid ja selgitab välja, millised lihased on ülepinges, millised liiga nõrgad, ja annab vastavalt sellele harjutuste kava.

Tööfüsioterapeudid tegutsevad üle Eesti kõigis piirkondades ning korraldavad koolitusi. Ilisson toob näiteks Paikuse lasteaia Pärnumaal, kus tööfüsioteraapia koolitus korraldati kogu personalile kolmes rühmas vastavalt töö iseloomule.

Ennetus on olulisim

Kõige olulisem on ennetus, et probleeme ei tekikski. Ilisson soovitab mõelda läbi oma igapäevane liikumine pärast tööd ja olla aktiivne. Leida meelepärane treening ujulas või jõusaalis vm, mida regulaarselt ja pidevalt teha. „Kõige olulisem on saada liikumisest hea emotsioon ja liikuda regulaarselt,“ ütleb Ilisson. Ta soovitab pärast tunde minna välja ja tunda rõõmu värskes õhus liikumisest.

Liikumiseks sobivad tervisejooks ja kõndimine. Viimasest tõhusam on kepikõnd, mis töötleb rohkem kaela-õlavöödet ja mille käigus liiguvad käed paremini kaasa kui tavalise kõnni puhul. Peaasi et endale meeldib, siis on tegevus jätkusuutlik ja sellest on kõige rohkem kasu.

 

Teemandiharjutus

Seisad selg vastu seina, jalad kergelt põlvest painutatud. Käed on täies ulatuses vastu seina ja küünarliigesest painutatud 90 kraadi kogu harjutuse jooksul. Hakkad viima käsi mööda seina pea kohale kokku ja tood küünarnukid altpoolt vastu keha, kogu harjutus soorita rahulikus tempos.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!