Muutunud õpikäsitus 8: Õppetund, kust kõik tahavad põgeneda

Selles rubriigis tutvustame uudseid töövahendeid, mis aitavad õpetamist lihtsamaks, huvitavamaks ja tõhusamaks muuta.

Illustratsioon: Toomas Mitt

Luise Tiks „Ajujahil“. Tema meeskonna projekt EduScape valiti Eesti suurimal äriideede konkursil „Ajujaht“ 341 idee seast 30 parima sekka. „Ajujahi“ hooaja võitja selgub 23. mail „Ajujahi“ TV3 otsesaates.
Foto: Carl-Ruuben Soolep

Noorteadlased usuvad, et mõrvamüsteeriumi lahendamise, kosmoselaeva parandamise või teaduslaborist põgenemise kaudu muutuvad loodusteadused juba koolikeskkonnas lastele põnevamaks. Nii hakkavad selle aasta sügisest õpetama bioloogiat, keemiat ja füüsikat mitmed Eesti koolide õpetajad.

„Meil on vaja, et Eesti noored vaataksid rohkem teaduse poole,“ räägib uue „Ajujahi“ tänavuse hooaja arenguprogrammis osaleva tiimi EduScape eestvedaja, Tallinna inglise kolledži loodusainete õpetaja ja „Rakett 69“ vilistlane Luise Tiks. Möödunud aastal Brüsselis osaletud konverentsilt saadud inspiratsiooni ja teadmiste põhjal usub ta, et loodusteaduste haaravamaks muutmise võtmesõna on mängustamine. Seda EduScape’i taga seisvad teadlased proovivadki.

„Ehkki PISA testide tulemused muutuvad aasta-aastalt paremaks ja loodusteadused pakuvad õpilastele huvi, ei tee nad selles suunas edasiõppimise või karjäärivalikuid,“ räägib Tiks probleemist ja EduScape’i missioonist loodusteaduste populariseerimisel.

EduScape on põgenemistoa formaati järgiv mäng ainetundidesse, mida õpetaja eestvedamisel koolis omandatu kinnistamiseks kasutada saab. „EduScape annab õpetajale vahendid mängude läbiviimiseks. Õpetaja roll on mängu juhendada ning toetada ja vaadelda, kuidas õpilased oma teadmistega probleemide lahendamisel toime tulevad,“ selgitab Tiks mängu formaati.

„Iga mäng näeb ette 45 minuti jooksul mõistatuste, ülesannete lahendamist ja vihjete otsimist klassiruumist, kuhu õpetaja need eelnevalt peitnud on. Ülesandeid lahendatakse meeskonnatööna ja kui kõik on lahendatud, avaneb karp, millesse on peidetud klassi võti ning võistkonnad pääsevad klassiruumist välja.“

Põgenemismäng ei asenda õppetööd klassis, vaid annab täiendava tööriista õpetajatele teadmiste kinnistamiseks ja nende kontrolliks. Mängukomplekti kuuluvad vihjekaardid, ülesanded ja vajalikud vahendid ülesannete lahendamiseks. Näiteks vereproovid ja veregrupi määramiseks vajalikud reaktiivid.

Tiksi sõnul on mängu oluline osa veebilahendus, mis annab täiendavaid vihjeid ja mõõdab ülesannete lahendamiseks kulunud aega ning mille tulemusi õpetaja hiljem näha saab. „Näiteks saavad õpilased QR-koodi abil avada telefonis mõistatuse või küsimused, mis aitavad klassis toimuvat müsteeriumi lahendada.“

Idee mängu loomiseks sai Tiks möödunud sügisel Brüsselis haridusteemaliselt konverentsilt, kus astus üles Iisraelist pärit haridusteadlane ja valdkonna uurija Ran Peleg. „Ta rääkis, kuidas disainida koolikeskkonda mõeldud mängulisi lahendusi, mis aitaksid õppeprotsessi õpilaste jaoks kaasahaaravamaks muuta. Sihtgrupp oli just üldhariduskoolide õpetajad,“ räägib Tiks.

Tiksi sõnul on Peleg oma uurimistöö tulemusena jõudnud tõdemuseni, et mängustamise abil saab õpetaja õppimist haaravamaks muuta. „Tal on uurimusi, mis näitavad, et mänguline kogemus kinnistab alternatiividest rohkem. Ta rääkis ka, et põgenemismängu formaat loob õpilastele seda kogemust, kuna tekitab nii-öelda flow-momendi, kus õpilased on ülesandest täielikult haaratud.“

Põgenemismänge on EduScape arendanud möödunud sügisest. „Praeguseks oleme jõudnud lõpule esimeste katsetustega, mille tegime Tallinna inglise kolledžis ja Tallinna reaalkoolis,“ räägib Tiks ja lisab, et õpetajad võtsid katsetused hästi vastu. Esimestest katsetustest ei osanud tiim otseselt midagi oodata, kuid tagasiside oli ootamatult positiivne. Katsetustelt saadud tagasiside põhjal arendatakse mänge edasi.

Praegu keskendub tiim eelkõige loodusainete õpetamiseks mõeldud mängude loomisele, kuna Luise ja meeskonna liige Kaarel peavad end kirglikeks teaduse entusiastideks. Põgenemistubades lahendatavad ülesanded ja probleemid mõtlevad tiimiliikmed välja ise. „Oleme mõlemad loodusteaduste taustaga ja mina pean ka õpetajaametit, seega teame teemasid, mis enim raskusi valmistavad,“ räägib Tiks.

Olulisemana näevad noored, et mäng lahendab suuremat probleemi Eestis. „Meil on vaja, et noored läheksid praegusest rohkem loodus- ja täppisteadusi õppima,“ räägib Luise missioonist mängude taga. Tulevikus näeb meeskond võimalust laiendada formaati ka teistele õppeainetele, näiteks eesti või inglise keelele.

Mängud on arendamisel ja testimisel. Kõigil õpetajatel ja koolidel on võimalik oma huvist märku anda Facebookis, veebilehe www.eduscape.ee või Hooandja kaudu. Mängud valmivad uueks õppeaastaks.