ERM kuulutab kevadet!

12. apr. 2019 Kaari Siemer ERM-i hariduskeskuse juhataja - Kommenteeri artiklit
Koolilapsed uudistavad eesti püsinäituse eksponaati „Nutivoodi“. Foto: Anu Ansu (ERM).

Kevad särab akna taga ning kooliaasta on lõpusirgel – käes on parim aeg muuseumikülastuseks! Muuseumis saab klassis õpitu selgemaks ning raamatutarkused leiavad esemete ja lugude abil elulise sisu. Lisaks harivale kogemusele pakub muuseum elamust ning inspiratsiooni nii õpilasele kui ka õpetajale.

Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskus pakub üle 30 muuseumitunni ning töötoa õpilastele eelkooliealistest gümnasistideni. Programmide pikkus on 60–120 minutit ning neid on võimalik kohandada vastavalt õpetaja soovidele. Tunni läbiviimise metoodika on valitud õpilaste vanust arvestades.

Meie haridusprogrammid järgivad riiklikku õppekava. Muuseumitunnid on teemade järgi jaotatud nelja suuremasse gruppi.

  • Muuseum – tutvume muuseumitöö ning -spetsialistide igapäevaeluga.
  • Keel, kultuur, keskkond – programmid eesti keelest, rahvakultuurist ning loodusest.
  • Eesti ajalugu – käsitleme teemasid kiviajast tänapäevani.
  • Soome-ugri näitusel tutvume meie keelesugulaste kultuuride ning asualadega.

Nooremale koolieale on äsja valminud uus muuseumitund „Kiri teele!“, kus räägitakse postiteenuse ajaloost, uuritakse, kuidas kirjad-pakid liiguvad ja sihtkohta jõuavad, ning harjutatakse kirja ja aadressi kirjutamist. Lisaks sobivad väiksematele külalistele programmid „Rahvakalendri aastaring“ ja „Minu esimesed triibulised“ või „Jüri ja Mari muuseumimatkad“ meie püsinäitustel.

1. juunil süüdatakse ERM-i juures laulupeotuli. Juubelilaulupeo lainele kannavad meid ka kaks muuseumitundi. Esimese üldlaulupeo ning laulva revolutsiooniga – kahe olulise sündmusega eesti rahvustunde äratamisel – saab tutvust teha meie uues muuseumitunnis „Kuidas eestlased end vabaks laulsid“. Ülevaate eesti muusika arenguloost ja selle kultuuriloolisest taustast annab programm „Regilaulust popini. Eesti muusika läbi aegade“. Lisaks muuseumitundidele saab tellida eesti püsinäitusel ekskursiooni laulupeo radadel.

Laulupeo eel on paslik lahti mõtestada eestlase olemust ja mõttelaadi ning tunda ja tunnetada ilusat emakeelt. Selleks sobivad programmid „Vaimsed teetähised“, „Mis eesti keel on?“ ning „Kes või mis on eestlane?“.

Vahetuv näitus „Ise tehtud Eesti“ viib tagasi tormilistesse 1990. aastatesse. Kuidas olla noor ja ennast väljendada? Kuidas hankida Ford Sierra? Kuidas saada eurooplaseks? Kuidas teha oma firma? Kuidas pääseda välismaale parema elu peale? Kuidas saada pintsaklipslaseks? Kust hankida kodu kaitsmiseks relv? Eelkõige gümnasistidele mõeldud muuseumitunnis „Banaanivabariigi kartulikoored“ räägimegi sellest pöördelisest kümnendist Eesti ajaloos.

Elamusprogramm „Uurali kaja – kannel käes, laul südames“ soome-ugri emanda ja isanda juhtimisel on täis laule, tantse ja rõõmsaid kohtumisi. Üheskoos lauldakse ümbritsevast loodusest ja inimese elu olulistest verstapostidest, selga passitakse rahvarõivaid ning tuletatakse meelde rahvatarkused elust ja selle väärtustest. Programm on suurepärane elamus muuseumikülastuseks ka õpetajatele!

7.–12. klassile mõeldud ajalooline seiklusmäng „Tarbatu on hädaohus!“ muuseumi välialal viib mängijad tagasi aastasse 1030, mil Tarbatu linnuse lähistel on aset leidmas ärevad sündmused. Mängijad panevad proovile oma tarkuse, leidlikkuse ja võitlusvaimu, samuti omandavad mitmesuguseid teadmisi viikingiaja eluolu kohta.

Hea võimalus tutvuda ERM-iga iseseisvalt ning ühe teema kaudu on kasutada marsruudikaarte „Mere teekond“, „Avasta arheoloogiat“, „Avastusretk keelesugulaste juurde“ ja „Keelekatel kutsub“. Marsruudikaardid sobivad teadmiste täiendamiseks pärast ekskursiooni muuseumis.

Infot kõigi pakutavate programmide kohta leiab aadressil www.erm.ee/et/haridus. Lisainfot saab küsida ja muuseumikülastust tellida e-postil hariduskeskus@erm.ee.

Kohtumiseni kevadises ERM-is!


Foto: Auli Paljak

Tagurpidi prillid pööravad tagurpidi maja tagurpidi

Prillid, mis pööravad maailma pea peale, mängivad inimeste tajudega jõhkrat vingerpussi.

Kujutage ette inimest, kes paneb pähe kummalise kujuga prillide moodi asja ja hakkab käituma täiesti imelikult – astub kümne sentimeetri haaval, midagi võttes sirutab käe täiesti vales suunas ja paistab üldse omadega päris segaduses.

Küllap teavad Tartus Raadil, Eesti Rahva Muuseumi naabruses olevat tagurpidi maja ka enam-vähem kõik need, kes ise sinna sattunud pole. Ikka on mõni tuttav Facebookis või Instagramis jaganud pilti endast või oma lastest maja ees või sees, kus mööbel ripub laest ja inimesed käivad mööda põrandat, mis tegelikult on lagi. Või kuidas see nüüd täpselt ongi.

Nüüd on selles majas pakkuda täiendav atraktsioon – nii-öelda tagurpidi prillid, mis keeravad maja kogu sisuga õigetpidi, ülejäänud maailma pööravad aga pea peale. Katsetused on näidanud, et inimeste pea ajavad need päris korralikult segamini.

Inimesed nimelt näevadki maailma tagurpidi – meie silma võrkkestal olevale kollatähnile tekib ümberpööratud kujutis sellest, mida näeme. Ajus pööratakse pilt siis uuesti õigeks. Lapsed harjutavad hulk aastaid, enne kui ümbritseva maailma suhtes enam-vähem korraliku koordinatsiooni saavutavad. Arvata võib, et kui see kõik ühtäkki veel kord pea peale keerata, on elamus päris terav.

Päris esimesed tagurpidi prillid olla leiutanud ülemöödunud sajandi lõpukümnendil Ameerika psühholoog George Malcolm Stratton (1865–1957), kes Leipzigi ja California ülikoolis Berkeleys katsetas enda peal päevade kaupa, kuidas kohaneb inimene, kellel on segamini nii parem-vasak kui ka all-ülal.

Tagurpidi prillidega saab igaüks omal nahal tunda, milline on olla päris väike laps. Kõik liigutused, mida muidu teeme automaatselt, nõuavad põhjalikku läbimõtlemist. Aga mõne tunni pärast olevat asjad juba paremini ja paari nädalaga pidavat inimene uue olukorraga kohanema. Kuidas see kõik targurpidi majas toimib, võib seal igaüks ise proovida.

Erik Aru


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!