Kuidas edendada õpilaste rahatarkust?

Meie õpilased on OECD riikide võrdluses finantsteadmiste poolest esirinnas. Kui aga vaadata kogu elanikkonna oskust rahaga ümber käia, siis oleme paradoksaalselt viimaste seas. Miks see nii on ja kuidas olukorda parandada, arutlesime Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juhi Kati Voometsaga.

Rahatarkus ehk finantskirjaoskus on tänapäeval sama vajalik kui kirjutamine, arvutamine, oskus iseseisvalt riidesse panna ja elementaarselt suhelda. Rahatarkus on teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis tagab rahaasjades arukate otsuste tegemise. Rahatarkus on näiteks oskus koostada pere eelarvet, teadmised investeerimise põhitõdedest ning säästev ja vastutustundlik hoiak raha suhtes. Laste kontekstis tähendab rahatarkus näiteks otsustamist, kas kulutada taskuraha kohe meelepärase peale või lükata tarbimine edasi ja hoopis säästa. Või vastupidi, otsustada tarbida tulevaste sissetulekute arvelt ehk raha laenata.

Kati Voomets, olete rahaasjade teabekeskuse juures juba kaks aastat selle teemaga tegelenud. Miks ei vasta Eesti inimeste käitumine teoreetilistele teadmistele?

Uuringud näitavad, et finantskäitumise parandamine on keerukas ülesanne ja ainuüksi teoreetiliste teadmiste jagamisest ei piisa. Et inimeste käitumine hakkaks väljendama olemasolevaid teadmisi ja oskusi, on vaja teadmised paremini siduda reaalse elu ja praktikaga. Lisaks mängivad suurt rolli inimese isikuomadused ja motivatsioon.

Kui vaadata statistikat, siis eestlaste säästud ja investeeringud on madalal tasemel (nt fondiosakuid ja väärtpabereid omab vaid ligikaudu 6% leibkondadest) ja selleks on mitmeid põhjusi. Üks kõige suuremaid on seotud meie ajalooga. Tallinna börs loodi 1920. aastal, 1941 see likvideeriti ning käivitati taas alles 1991. Seega polnud meil terve põlvkonna jagu võimalik investeerimisega tegelda ja seda kultuuri arendada.

Kuidas te ise seda näete: kuidas seda teha ajal, kui enamikus koolitundides puudub isegi teoreetiline majandusõpe? Mida riik selleks tegema peab?

Riik on finantskirjaoskusega üsna aktiivselt tegelnud. Meil on riiklik strateegia ja programm elanike finantskirjaoskuse edendamiseks, kuhu on kaasatud partnerid nii avalikust kui ka erasektorist. Näiteks hiljuti jagati raamatukogudele üle Eesti ligikaudu 500 rahatarkuse raamatut, mida saavad kasutada nii täiskasvanud kui ka koolilapsed.

Kui vaadata koolide õppekavasid, siis sinna on nüüdsest juba interdistsiplinaarselt rahatarkus sisse põimitud, kuid minu arvates ei ole see piisav ning vaja on eraldi rahatarkuse tunde. Värskemad uuringud näitavad, et just noorteni tuleks üha enam rahatarkust viia, sest nemad kasvavad üles keskkonnas, kus poes saab maksta mobiiliga ja vaid ühe nupuvajutusega võtta laenu või teha muid finantstoiminguid.

Mainisid ettevõtteid, kes saavad samuti panustada. Ja küsin kohe otse: mida teie suurima pangana teete, et inimesed oskaksid oma rahaasjadega paremini toime tulla?

Meie ise panustame iga päev sellesse, et Eesti inimeste rahatarkus kasvaks. Näiteks toetame „Tagasi kooli“ ettevõtmist, mille üks osa on külalisõpetajate koolidesse saatmine. Külalisõpetajate tunnid vahendavad õpilastele praktilisi teadmisi ja kogemusi eri eluvaldkondadest, aidates kaasa hariduse mitmekesistumisele.

Lisaks korraldame seminare, loome praktilisi abivahendeid, koostame analüüse ja uuringuid ning edendame rahatarkust sotsiaalmeedia kanalite (nt Facebooki grupi #Kogumispäevik) kaudu.

Noortele lähenemiseks tuleb otsida pidevalt uusi ja huvitavaid võimalusi. Juba teist korda korraldame klassiekskursioonide konkurssi #MeieReis, mille eesmärk on viia rahatarkuse õppetund teooriast praktikasse. Kui tavaliselt on klassiekskursiooni korraldamine õpetaja õlul, siis sel aastal võiks selle kogemuse anda õpilastele.

Mida see tähendab? Kuidas see õpilaste rahatarkust edasi võiks viia?

Konkursi peamine eesmärk on edendada kooliõpilaste rahatarkust ning anda neile eelarve planeerimise, meeskonnana töötamise ja projekti koostamise kogemus.

Ekskursiooni korraldamine arendab mõtteviisi ise midagi algusest lõpuni korraldada ning parema tunnetuse raha väärtusest (nt kui palju maksab bussisõit). Ekskursiooni korraldamise üks olulisim osa on raha kõige efektiivsem planeerimine ja kasutus. Nii puutuvad õpilased kokku eelarve koostamise ja otsuste langetamisega, millel on rahaline mõõde (nt kas valida kallim lõunasöögikoht või võtta ise võileivad kaasa ja minna sama raha eest veel muuseumi). Lisaks saab ekskursiooni planeerimise käigus rääkida säästmisest ja lisaraha teenimise võimalustest.

Kes on oodatud konkursist osa võtma?

Konkursist on oodatud osa võtma kõik üldhariduskoolide klassid üle Eesti. Et konkurss oleks tasavägisem, selgitatakse võitjad välja igas kooliastmes (1.–3., 4.–6., 7.–9., 10.–12. klass).

Mida peab osalemiseks tegema ja mis on konkursi tähtaeg?

Osalemiseks pole vaja teha muud, kui täita ühes klassikaaslaste ja klassijuhatajaga reisi projekt veebileheküljel
kukkur.swedbank.ee/meiereis ja filmida üles klassi tutvustav video.

Konkursi tähtaeg on 30. aprill. Esitatud projekte hindab žürii, kes selgitab igas kooliastmes välja kõige terviklikuma projekti. Peaauhindadeks on parimate reiside maksumuse tasumine, publiku lemmikule on eriauhind Eesti Rahva Muuseumilt. Eriauhinnad on välja pannud ka Eesti Terviserajad, TalTech Mektory tehnoloogiakool, Energia Avastuskeskus, Vudila mängumaa, Nõmme seikluspark, Kiviõli seiklusturismi keskus, Eesti Pank, Tervise Paradiis ja Lõunakeskuse seikluspark.

Kas lisaks sellele oskate tuua veel näiteid, kuidas õpilasteni rahatarkust viia?

Mul on hea meel näha, et on väga palju võimalusi, kuidas seda teha. Näiteks pakub põnevaid haridusprogramme ja ekskursioone tasuta Eesti Panga muuseum, kus algklassidele õpetatakse raha ajalugu ja seda, kuidas on tark rahaga ümber käia, ning vanematele õpilastele raha rolli majanduses.

„Tagasi kooli“ programmi kaudu on võimalik tundidesse kutsuda külalisõpetajaid. Programmist saab valida mitmeid rahatarkuse teemalisi tunde, mis mitmekesistavad tavapärast õppekava. Lisaks valmis eelmisel aastal EV 100 raames sada e-külalistundi koos tunnikavadega, millest osa on keskendunud rahatarkusele.

Konguta klass võitis reisivideo, mis aitab kooli mainet kujundada

Eelmisel aastal klassiga osalenud ja 4.–6. klassi arvestuses võitnud Konguta kooli juhataja Liina Tamme sõnul pani neid konkursist osa võtma just võimalus ühendada õpilaste teoreetilised teadmised praktiliste oskustega. Lisaks kannustas võimalus sõita oma unelmate reisile.

Tamme sõnul innustus osalemisest esmalt tema ise ja hiljem ka õpilased. „Üsna kohe oli selge, et minu innustus imereisist kandus edasi õpilastele. Tekkisid põnevad ja emotsionaalsed diskussioonid, sest umbes sama palju, kui oli klassis õpilasi, oli ka reisi unelmate sihtkohti,“ avaldas Tamm, kelle sõnul erinesid poiste ideed tüdrukute omadest. Meeskondadeks jagati õpilased loosiratta abil. Seejärel jagasid õpilased omavahelised rollid meeskondades. „Meil tekkis viis tiimi ja õpetajana olin rahul, et igale õpilasele jagus rühmas ülesanne ja keegi ei jäänud passiivseks kõrvaltvaatajaks. Üsna pea oli selge, et aega kulub tunduvalt rohkem, kui meil oli võimalik sellise projektitöö peale kulutada. See tingis ühiste kirjutamisvahendite kasutuselevõtu ja lapsevanemate kaasamise (videod, nõuanded, eelarve, kirjavahetus),“ kirjeldas Tamm.

Tema sõnul tekitas idee ise reis planeerida (ja kindlasti ka võita) õpilastes elevust ja hasarti. „Nagu lapsed pärast reisi rõõmsalt ütlesid: „On, mida vanaduses meenutada!““

Ent mis oli teie klassi/kooli edu saladus ja mida soovitaksid teistele, et olla konkursil edukas?

„Usun, et edu alus oli tulemusrikas meeskonnatöö. Võistluslikkus ja soov ISE midagi teha. Meie klassi õpilased ei leppinud ju ühe reisiga, vaid kavandasid ja planeerisid lausa viis unelmate klassireisi!“ vastas Tamm.

Klassiekskursioonile mindi Rummu karjääri, kus kanuutati, prooviti aerusurfi ja tehti ekskursioon aherainemägedesse.

„See oli üks väga-väga oluline emotsioon ja väärtuslik kogemus. Lapsevanemad olid väga rahul ja arvasid, et tänapäeval võikski just taoliste projektide abil õppida. Nad nägid õpiõhinat ja see rõõmustas nii neid kui mindki,“ avaldas ta ja kutsus kõiki konkursil osalema.

„Konkursist osa võttes kogesin, kui andekad on meie lapsed, kui neid miski emotsionaalselt kõnetab! Seda üliägedat tunnet soovitan kõikidel õpetajatel kogeda. Koolijuhina olen väga rahul Swedbanki toel valminud kauni reisivideoga – see osutus väga heaks võimaluseks kujundada kooli mainet!“