Kuidas tõsta ettevõttepraktikalt tulija tuju?

18. apr. 2019 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit
Koolituse läbijad koos õpetajatega Pärnus. Foto: Tartu kutsehariduskeskus

Kutsehariduse lahutamatu osa on praktika ettevõttes. Et kõik sujuks ning õpilane läheks praktikale ja tuleks sealt ka tagasi hea tujuga, on vaja kooli- ja ettevõttepoolse juhendaja koostööd. Oma oskuste täiendamiseks ongi paarsada juhendajat läbinud rahvusvahelise projekti raames koolituse.

Kolme Balti riiki hõlmanud rahvusvahelise projekti „Testing New Approaches to Training VET and Workplace Tutors for Work Based Learning – TTT4WBL“ kutsus ellu Läti. Eestis, Lätis ja Leedus korraldatigi kahe aasta vältel sarnase sisuga koolitusi. Uuringute tegijana on kaasatud ka Soome.

Tegemist on uute poliitikate arendamise projektiga – selle tulemusi kasutatakse kutseõppe uute prioriteetide seadmisel. Tartu kutsehariduskeskus osaleb projektis haridus- ja teadusministeeriumi volitusel.

„Projekti eesmärk oli tuua ühise koolituslaua taha juhendajad ettevõtetest ja kutsekoolidest ning käsitleda teemasid ühes võtmes, et mõlemad pooled teaksid, kuidas protsess käib,“ selgitas Tartu kutsehariduskeskuse koolitusjuht Ülle Antson. „Juhendamine on juhtide üks pädevusi, kuid ettevõtete töötajaid pole selleks ette valmistatud. Seetõttu ootavad ettevõtted, et kool tuleks neile appi. Meie kahepäevasest koolitusest saadi kindlasti oskusi juurde. Projekti vastu oli väga suur huvi.“

Koolituse esimesel päeval paluti osalejail kirjeldada kitsaskohti praktika juhendamisel.

„Motivatsioon on olnud läbiv teema kõigis gruppides,“ räägib Tartu kutsehariduskeskuse õpetaja Vilve Pohla, üks koolituse läbiviijaist. Kümne aasta taguse uuringuga võrreldes võib öelda, et praktika juhendamise kitsaskohad pole eriti muutunud. Noortel jääb endiselt vajaka enesejuhtimise ja aja planeerimise oskusest, suhtlemisjulgusest. Vaid töövahendid ja tehniline baas asutustes on nüüd parem.

Koolitusel tutvustati osalejaile Eestis välja töötatud juhendamise minimudelit: milliste sammudega on soovitav protsessi läbi viia. Nagu näitab tagasiside, on sellest edasiseks tööks suur abi.

Nõuandeid sai ka tagasiside andmiseks ja hindamiseks. Arutleti sedagi, kuidas anda konstruktiivset tagasisidet juhendatavale siis, kui ta pole olnud just väga edukas, ja mil moel teha seda nii, et õpilasel ei kaoks motivatsioon asjaga edasi tegelda.

„Programm on ülevaatlik ja tundub, et on õnnestunud olulisimad oskused edasi anda,“ lausub koolitaja Ene Raid. Mõistagi saab igas osas minna veel palju põhjalikumaks ja ehk leiab igaüks fookuse, et seada oma sihti edasi.

„Oli neid, kes ütlesid pärast koolitust, et saavad nüüd aru, et ei sobi selleks tööks just kõige paremini,“ sõnab Ene Raid. Aga oli neidki, kes ütlesid, et on vanemaks saades leidnud endas kutsumuse jagada oma kompetentsust.

Juhendajad kogevad üha enam, et noortel, eriti põhihariduse baasil õppijail, on ehmatav minna praktikale. Ollakse harjunud olema turvalises keskkonnas, napib julgust ja algatusvõimet, kardetakse eksida. Eriti tehniliste alade puhul on vaja kasutada loovust, mitte arvata alahoidlikult, et kui ma ei oska, siis parem ei teegi.

„Oleks hea, kui õpilastel tekiks juba enne praktikat mingi pilt, kuidas ettevõtted toimivad,“ ütleb Vilve Pohla ja tuletab meelde Davosi majandusfoorumil sõnastatud kümmet tulevikuoskust. Esirinnas on probleemilahendusoskus, raamist välja lähenemine ja kompleksmõtlemine. Kõik see, mis nõuab loovust.

Mida saaks juba üldhariduskoolis teisiti teha?

„Kasvamas on põlvkond, kel läheb järjest raskemaks näost näkku suhelda, vaid sotsiaalmeedias ollakse julged,“ märgib Ene Raid. „Tööelus on kartus üksteise poole pöörduda aga takistus. Nii juhtubki, et info ei liigu. Koolides õpitakse praegu liiga vähe grupis, mis looks harjumuse ise pöörduda, juhtida ja initsiatiivi võtta. Alles kutsekoolis või ülikoolis hakatakse sellega tõsisemalt tegelema.“

Vilve Pohla soovitab igati soodustada loovat mõtlemist. Mitte ainult kunstiainetes, vaid matemaatikaski. Et noored julgeks mõelda, et elevant võib olla ka sinine, ei pea olema hall.

„Maast madalast tuleks lastele õpetada sedagi, kuidas võtta vastu tagasisidet,“ ütleb Pohla. „Õppija ei oska oma tööd hinnata. Kui küsid, kuidas läks, kuuled vastuseks, et normaalselt. Ei osata välja tuua, kuidas koolis õpitu aitas töö tegemisel kaasa ja mida teha järgmine kord teisiti. Enesehindamise oskust on vaja põhikoolis arendada.“

„Kui inimene saab aru, et ta natukegi areneb, saab ta eduelamuse. Kui seda pole, siis motivatsiooni ei tule,“ ütleb Ene Raid. „Tuleb osata analüüsida, et olen midagi juurde õppinud, ja õppida andma ülevaadet sellest, mida juba oskad. Pole mõtet öelda, et sul on mingis aines viied. Mida see tööandjale ütleb? Teda huvitab, kas oskad joonist või graafikuid lugeda. Tööelus on olulised teised asjad.“


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!