Teeme õpetajast superstaari

12. apr. 2019 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Mõttehommiku sissejuhatuseks pakuti kuuma kohvi ja räägiti uussisserändajate õpetamisest keelekümbluse meetodil.
Fotod: Raivo Juurak

Kultuuriministeerium on käivitanud jätkustrateegia „Lõimuv Eesti 2030“ koostamise. Strateegia peab valmima 2019. aasta lõpuks.

9. aprillil korraldas kultuuriministeerium sellega seoses Tallinnas arhitektuurimuuseumis, Rotermanni soolalaos, mõttehommiku, kus keskenduti üldhariduse ja lõimumise ühisosale. Kohale oli kutsutud inimesi HTM-ist, Innovest, Integratsiooni Sihtasutusest, siseministeeriumist jm. Lisaks osales arutelus koolijuhte ja õpetajaid kümmekonnast Tallinna ja Narva koolist, kus on lõimimisega edukamalt hakkama saadud.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Olga Sõtnik märkis sissejuhatuseks, et toimuv mõttehommik hariduse ja lõimumise teemal on vaid üks tervet nädalat täitnud viiest arutelust. Eelmisel päeval toimus kultuuriministeeriumi mõttehommik sealsamas soolalaos alushariduse inimestega, järgmistel hommikutel aga kutse- ja kõrghariduse ning spordiinimestega. Kõigi käest küsiti, mis võimalusi nad näevad ühiskonna sidusust suurendada.

Lõimumise kuus aspekti

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman sedastas, et tavaliselt seostub inimestel lõiming eesti keele õppega, justkui see olekski kogu lõimumine. Küsimus on palju laiem. Ta tõi välja lõimumise kuus olulist aspekti.

  • Kas teistest rahvustest inimesed usaldavad meie riigi institutsioone?
  • Kas teistest rahvustest inimesed elavad meiega ühes infoväljas?
  • Kas nad õpivad meiega koos või meist eraldi?
  • Kas eri rahvuste esindajatel on kogukondade tasandil omavahel kontakte näiteks spordi ja kultuuri alal jne?
  • Kas teistest rahvustest inimesed elavad Eestis meiega võrdväärsetes sotsiaalmajanduslikes tingimustes? Kas nad tunnevad ennast meiega võrdselt turvaliselt?
  • Ja lõpuks on väga tähtis küsimus ikkagi ka see, kui hästi nad oskavad eesti keelt.

Piret Hartman andis põhjalikud vastused nendele küsimustele LE30 avaseminaril 8. jaanuaril Telliskivi loomelinnakus. Lugeda saab tema ettekannet lingilt https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/piret_hartman.pdf.

Noppeid mõttehommikult

Pärast sissejuhatust jagunesid inimesed rühmadesse ja hakati ideid välja pakkuma. Enamik rühmi pidas suurimaks probleemiks eesti keele õpetajate ja õppeaineid eesti keeles õpetavate õpetajate nappust. Sealt edasi keskendutigi peamiselt sellele, kuidas saada rohkem inimesi õpetajaks õppima ja koolis õpetama. Mõned näited.

  • On vaja algatada riiklik programm „Noored vene kooli“. Ühtlasi toetada TÜ programmi „Kogenud kooli“, et selle kaudugi vene kooli eesti õpetajaid saada.
  • Valmistada ülikooli õpetajakoolituse tudengeid ette keelekümbluseks, et nad suudaksid oma ainet õpetada nii eesti kui ka vene koolis.
  • Korraldada televisioonis õpetaja kui superstaari saade. Näidata, kuidas superõpetajad töötavad ka vene koolis.
  • Koolitada välja uus põlvkond vene koolide direktoreid, kes siiralt sooviksid, et nende õpilased saaksid eesti keele selgeks.
  • Kehtestada Ida-Virumaa koolidele lisakoefitsient, et oleks võimalik sealsetele õpetajatele kõrgemat palka maksta.
  • Avada keelekümblusklasse ka eesti õppekeelega koolides, et vene lasteaias eesti keelt õppinud lapsed saaksid seal eesti keeles edasi õppida. Eesti koolis asuvaid keelekümblusklasse on vaja ka välismaalt tagasi tulnud eesti perekondade, samuti uussisserändajate lastele, keda meil on iga aastaga üha rohkem.

HTM-i üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane toonitas, et vene õppekeelega kooli on vaja Hirvo Surva sündroomiga inimesi. Kui see muusikamees läheb kuhugi külla, laulab mõne aja pärast kogu küla. Ida-Virumaale on vaja õpetajaid, kelle saabudes räägib kogu kool mõne aja pärast eesti keeles.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!