Lasteaednikud panid aluse Käisi õpikogukonnale

17. mai 2019 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit
Johannes Käisi eestvedamisel korraldati Tartus aastatel 1938–1940 Eesti õpetajate liidu kolmeaastased õpetajate täienduskursused, millest võttis osa ligi 700 pedagoogi.
Võru õpetajate seminari direktor Johannes Käis 1925. aastal õpetajate ja õpilastega. Et Käis pidas oluliseks teooria ja praktika ühitamist, said õpetajaks õppijad harjutuskoolis kohe ka kätt proovida. Sama põhimõtet tasub rakendada ka tänapäeval.

11. aprillil kohtusid Pärnus 16 lasteaiajuhti ja õpetajat üle Eesti, et panna alus lasteaednike õpikogukonnale, mis keskendub Johannes Käisi pedagoogilise pärandi tutvustamisele ja rakendamisele. Koosoleku kutsusid kokku Johannes Käisi selts ja Eesti alushariduse juhtide ühendus.

Alustuseks andis Johannes Käisi seltsi juhatuse esimees, Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm ülevaate, mida selts on Johannes Käisi pedagoogilise pärandi tutvustamiseks ja levitamiseks teinud. Pärnu linnavalitsuse haridusosakonna peaspetsialist Marga Napp rääkis üldõpetusliku õppeviisi rakendamisest Pärnu lasteaedades alates 1980. aastatest ning MTÜ Avastusõppe Liidu koolituskeskuse koordinaator Halliki Tammiste uurimusliku avastusõppe rakendamisest Pärnu lasteaedades, samuti koolitusvõimalustest. Järgneva elava arutelu käigus selgus, et vajadus ja huvi koos õppimise vastu on suur.

Heda Kala: „Lapsest lähtuvast õpikäsitusest rääkis juba Käis“

Eesti alushariduse juhtide ühenduse esimees Heda Kala ütleb, et kuulates visioonikonverentsil „Tark ja tegus Eesti 2035“ sisukaid, sütitavaid ning kohati ka murelikke sõnavõtte hariduse eesmärkidest, tabas ta end mõttelt, et suure osa neist on sõnastanud ja kirja pannud sada aastat tagasi meie enda pedagoogika suurkuju Johannes Käis. „Õpikogukonna loomise üks oluline põhjus ongi, et me oma suurkuju vääriliselt hindaks,“ tõdes Heda Kala. „Samuti muutub Käisi põhimõtete valguses selgemaks ja mõistetavamaks lapsest lähtuv õpikäsitus, mis viidi 2008. aastal jõustunud koolieelse lasteasutuse riiklikusse õppekavasse just tema õpetusest lähtudes. Nii et kõik riiklikku õppekava järgivad lasteaiad lähtuvad oma töös Käisi metoodikast, kuigi ei pruugi seda teadvustada.“

Heda Kala kinnitab, et uus õpikäsitus ei tähenda pelgalt töökorralduse ja töövõtete muutust, vaid eeskätt peab muutuma õpetaja õppimisviis. „Ajal, mil pikaajaline ühes lasteaias töötamine ei ole enam reegel, ei pruugi olla tõhusate, kuid kulukate meeskonnakoolituste korraldamine tööpere ühendamiseks parim variant. Samuti ei ole kasu töötajate ühekaupa saatmisest lühiajalistele kursustele, välja arvatud juhul, kui kursusel omandatu on just see puuduv tükk puslest, mis rikastab mitte ainult selle ühe töötaja, vaid kogu kollektiivi teadmisi. Üha suurem vajadus on selle järele, et kogu lasteaiameeskond õpiks koos.“

Kõige parema tulemuse annab Heda Kala hinnangul kogemusõpe ehk omavahel parimate kogemuste jagamine ja üksteiselt õppimine, mida saabki tulemuslikult teha just õpikogukondades, mis põhinevad ühisel huvil. Häid kogemusi ei pea tema sõnul koondama ja levitama üksnes haridusministeerium, selle eest saavad hoolt kanda ka lasteaiajuhid, õpetajad, samuti lapsevanemad ise, kusjuures kogemuste jagamine õpetajalt õpetajale, juhilt juhile ei maksa enamasti midagi.

„Õpigruppe saab luua nii ühe lasteaia sees kui ka lasteaedade vahel, samuti rahvusvaheliselt, nagu see toimus ajavahemikul 2016–2018 Eesti alushariduse juhtide ühenduse juhitud koostööprojektis „Quality – 3C Child (Cheerful, courageous, creative child)?“, mille tulemusel vahetati kaasava hariduse kogemusi ja töötati välja ühtne õppeprotsessi hindamise vahend. Selgus, et üldõpetuslik, lapsest lähtuv õppeviis ja looduse kaudu õppimine on omane ja loomulik õppeviis ka projekti partnerriikide lasteaedades,“ räägib Heda Kala.

„Õppetööd ei saa kavandada jäigalt, lähtudes esmajoones õpetaja püstitatud eesmärkidest ja lapse arengu eeldatavatest tulemustest, vaid tuleb arvestada, et iga lapse areng kulgeb individuaalset teed pidi ja põhineb eelkõige lapse huvil, mida rõhutas ka Johannes Käis. Lapse huvi tekib ja püsib vaid siis, kui täiskasvanu ka ise asja vastu huvi tunneb. Et õpetajal oleks huvitav, peab ta olema nii teemade kui ka õpiviiside valikus vaba. Ehk nagu kirjutas Käis 1944. aastal oma teoses „Õpetuse alused ja teed“: „Üldkehtivat, ainuõiget õppeviisi pole olemas, sest et paljud teed võivad viia õpetuse eesmärgile ja õpetaja isiksusel on otsustav tähtsus iga meetodi rakendamisel.“

Tiina Trees: „Õpetajate ootus õpikogukonnale on vahetada kogemusi“

Soinaste Laululinnu lasteaia direktor Tiina Trees jagas Pärnus kokkusaamisel oma lasteaia kogemust Käisi põhimõteteni jõudmisel.

Ta meenutab, et kui lasteaed 2013. aastal avati, hakati kogu kollektiiviga uurima, millised põhimõtted õpetajatele õppe- ja kasvatustegevuseks kõige sobivamad tunduvad. „Tegelesime sellega kogu esimese aasta. Lõpuks korraldasime seminari, kus iga rühma meeskond tutvustas teistele üht kasutatavat metoodikat, mida ta oli eelnevalt põhjalikult uurinud,“ räägib Tiina Trees. „Üksmeelne valik oli Johannes Käisi metoodika. Üldine arvamus oli, et miks võtta kasutusele kauge ja võõras, kui meil endal on hea pedagoogika olemas. Seda enam, et mujalt Eestisse toodud õpetustes on palju Käisiga kattuvat. Tore, et see otsus kasvas välja sisulisest analüüsist ning õpetajad, kes sellega tööle hakkasid, ise selle valiku tegid.“

Tiina Trees kinnitab, et õpetajaid köidab Käisi metoodika puhul selle elulähedus: laps saab ise avastada, katsetada, kogeda ning seeläbi uue teadmiseni jõuda. „Õpetaja on keskkonna looja ning lapse saatja ja juhendaja. Kõige aluseks on lapse huvi. Laululinnu lasteaed töötab kahes majas: üks asub Soinaste külas Kambja vallas ja teine Õssu külas ning meil on vedanud, et mõlema maja kõrval asub park. Soinaste maja kõrval noor dendropark, mis kasvab koos meiega, Õssul vanem park, kus on loodusõppeks samuti hästi soodne keskkond.“

Pärnus käivitatud Käisi õpikogukonna puhul peab Tiina Trees kõige tähtsamaks omavahelist info ja kogemuste vahetamist. „Õpetajad soovivad näha, mida ja kuidas teised teevad, samas teistega oma kogemust jagada. See ongi esmane, mida meie ootame.“

„Sel õppeaastal viidi Laululinnu lasteaias läbi projekt „Professionaalse õpikogukonna käivitamine J. Käisi põhimõtete rakendamiseks ja ühtse oskusteabe loomiseks Laululinnu lasteaias“,“ räägib direktor. „Moodustasime õpetajate ja õpetaja abide töörühmad, kes tegid teoreetilise uurimuse valitud teemal, käisid vaatlemas tegevusi teistes majades, osalesid koolitustel ning praktiseerisid uusi teadmisi ja oskusi rühmades. Kevadisel seminaril andsid grupid tehtust tagasisidet. Iga õpetaja ja õpetaja abi tõi välja tema rühma ja iseenda jaoks kõige olulisema ning selle, mida ta projektist õppis. Üks eesmärkidest oli soodustada ühtsustunde tekkimist kahe maja õpetajate vahel. “

Aina Alunurm: „Huvi Käisi õpetuse vastu lasteaedades kasvab“

Johannes Käisi seltsi juhatuse esimehel, Jänesselja lasteaia direktoril Aina Alunurmel on hea meel, et lasteaednikud tunnevad Käisi metoodika vastu üha enam huvi. „Kui mingil ajal suunati lasteaedu oma nägu otsima, siis tänapäeval soovib iga lasteaed ise, et tal oleks mingi omapära või „rosin“, ja sageli jõutakse Käisini. Olen käinud paljudes lasteaedades üle Eesti rääkimas sellest, kuidas Käisi pedagoogikat lasteaia õppekavaga lõimida. Mai alguses olin Ida-Virumaal, kus osales kuulajatena pea 20 inimest. Teema pakub huvi ja enamasti jõutakse pärast loengut selleni, et paljusid asju tehakse, kuid ei teadvustata, et see on Käisilt.“

Aina Alunurm räägib, et neli-viis aastat tagasi võrdles tema lasteaedade osas ja Pille Liblik haridusministeeriumist koolide osas Käisi põhimõtteid riikliku õppekavaga. Mõlemad jõudsid arusaamiseni, et nii alushariduse kui ka üldhariduse õppekava on väga käisilik.

„Kuigi Johannes Käis oli koolimees, annab lasteaiaelu väga hästi sobitada tema põhimõtete raamidesse, kuna need on nii universaalsed,“ leiab Aina Alunurm. „Alushariduse õppekavasse on toodud üldõpetuse mõiste, mis on puhtalt Käisi teema. Käisi mõistes on üldõpetus küll natuke avaram, lasteaednikena räägime üldõpetuse kontekstis rohkem tegevuste lõimimisest. Looduskasvatus ja kodulugu, elulähedus ja vahetus keskkonnas õppimine, rahvakultuuri tundmaõppimine, lapsepärasus ja individuaalne tööviis – need teemad kõnetavad lasteaedu kõige rohkem.“

Pärnusse õpikogukonna loomise koosolekule olid üle Eesti kokku tulnud need lasteaiad, kes on huvitatud Johannes Käisi pedagoogika rakendamisest.

„Selle kokkusaamise oluline märksõna oli teadlikkus,“ leiab Aina Alunurm. „Oli neid, kes teadlikult Käisi põhimõtteid rakendavad – Soinaste Laululinnu lasteaia õppealajuhataja Vieno Rjabova ütleski välja mõtte, et Käisi metoodika järgimine on eluviis. Oli neid, kes tunnistasid, et kasutavad Käisi põhimõtteid, aga iga päev sellele ei mõtle. Oli neid, kes tahavad Käisist rohkem teada, et hakata tema õpetust rohkem kasutama.“

Aina Alunurme sõnul korraldab Käisi selts alates eelmisest aastast piirkondlikke koolitusi ja õpitube. „Nii jõuab inimestele lähemale ja osaletakse elavamalt. Ka seekord oli osaleda soovijaid rohkem, kui Pärnusse kohale tulla sai. Oleme mõelnud, et ehk võikski hakata korraldama kokkusaamisi piirkonniti või kohtuda iga kord eri lasteaias.

Küsimuse, kuidas edasi minna, viskasimegi praegu õhku. Kõige olulisem on, et esimene samm sai tehtud.“


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!