Maret Alango: „Laulupeo traditsiooni kannavad edasi lapsed“

Mudilas-ja lastekoorid toovad laulupeole palju rõõmu ja elevust ning ilma nendeta ei kujutakski laulupidu ette, tõdeb XXVII üldlaulupeo mudilaskooride liigijuht Maret Alango.

Kui palju mudilaskoore juubelilaulupeole tuleb?

Lõplik arv selgub lähiajal. Kaks aastat tagasi laulis noorte laulupeol mudilaskoorides ligi 11 000 mudilast, tänavuse üldlaulupeo valikmudilaskooridesse on registreerunud ligi 8000 lauljat. Üldlaulupidudel on mudilaskooride osakaal tavaliselt väiksem.

Üldlaulupeol osalesid mudilaskoorid esmakordselt alles 1999. aastal, nii et see traditsioon pole kuigi pikk. On suur rõõm, et ka kõige nooremad lauljad laulupeol osalevad, nende päikseline energia annab peole palju juurde. 2069. aastal, kui tähistame 200 aasta möödumist esimesest laulupeost, on just nemad see põlvkond, kes meie laulupeotraditsiooni veavad. Kui lapsed saavad laulupisiku juba noores eas, ei saa laulupeotraditsioon mitte kunagi hääbuda.

Kuidas eelproovid läksid, kas lapsed pabistasid ka?

Eelproovid läksid hästi. Eks enne esinemist ikka närveeritakse – see aitab end ka paremini kokku võtta. Laulud on üldiselt kenasti õpitud, suur tänu kõikidele koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele! Kui noortepeol osalesid ka ühehäälsed mudilaskoorid, siis üldlaulupeol laulavad kõik mudilaskoorid kahehäälselt, mis on noorematele lauljatele suur väljakutse. Eelproovides olid lapsed väga avatud ja suhtlemisaltid. Nad rääkisid Eesti ilusast loodusest, oma kodust, õpetajatest – tore oli laste siiraid mõtteid kuulata.

Muusikaõpetajad teevad koolides väga head tööd. Näitena võiks tuua ühe väikese maakooli, kus õpib 28 last. Kooris laulavad kõik kooli õpilased. Õpetaja on suutnud panna kõik lapsed laulma, sealjuures väga hästi.

Eelproovides näitasid end eriti tugevast küljest Ida-Virumaa lauljad. See, et vene lapsed laulsid nii hästi eesti keeles ja tegid seda kogu südamest, läks hinge. Mis võiks olla veel parem integratsioonipoliitika!

Veel kord tõdesime, et kõik algab õpetajast: paljud õpetajad teevad lastega imelist tööd. Seepärast ongi mul väga hea meel, et laulupeo esimene kontsert 6. juulil on pühendatud õpetajatele.

Milline mõju on sellel, et muusikatunnid on meie lastel juba lasteaias?

Mida varasemas eas laulutundidega alustatakse, seda kindlamalt inimene viisi pidama hakkab, seetõttu on väga oluline tegelda muusikaõpetusega juba lasteaias. Inimese esimene instrument on hääl. Paraku ei leia kõik inimesed oma lauluhäält ilma abita üles. Selleks on muusikaõpetaja, kes aitab ja juhendab. Tihtilugu kasutavad lapsed lauldes ainult rinnahäält ega ole harjunud oma peahäält kasutama – see on otseselt seotud viisipidamisega.

Muusikaga tegelemine pakub inimesele emotsionaalselt asendamatult palju. Tänapäeva materialistlikus maailmas on oluline suhestuda millegagi, mis suudab puudutada hinge.

Kes on olnud teie kõige tähtsamad õpetajad?

See nimekiri on väga pikk. Õpetaja juures on minu jaoks alati esikohal olnud inimene, mitte konkreetne õppeaine. Tähtsad õpetajad on need, kes on erilised isiksused või kellega olen saanud õppides väga hea kontakti. Minu esimene koorijuhtimise eriala õpetaja Tallinna muusikakeskkoolis oli Anneli Mäeots, kellelt sain väga tugeva põhja, et dirigenditeel edasi minna. Eesti muusika- ja teatriakadeemias oli minu õpetaja professor Ants Üleoja, kes on praeguseni mulle suur eeskuju. Imetlen tema erakordset jõudu ja energiat, millesarnast ei ole paljudel dirigentidel.

Tänavune XXVII üldlaulupidu on teie jaoks esimene laulupidu liigijuhina.

Jah, minu laulupeodebüüt oli 2017. aastal, kui juhatasin esimest korda noortelaulupeol poistekoore. Sellele peole oli kutsutud juhatama palju noori dirigente, see oli meie kõigi jaoks suurepärane võimalus.

Sel laulupeol olen esimest korda liigijuhi rollis. Olen laulupeo kunstilistele juhtidele Peeter Perensile ja Siim Selisele väga tänulik usalduse eest mind laulupeo meeskonda kaasata.

Mis tunne on dirigendipuldist koori juhatada?

See on väga eriline tunne! Dirigendipulti tõustes oli närv päris suur, aga kui nägin poiste säravaid silmi laulukaare alt vastu vaatamas ja laul algas, siis hirm kadus. Huvitav, et kuigi poisse oli laulukaare all väga palju, suutsin neist igaühte eristada. Jõudsin luua ka seoseid paikadega: need poisid on Pärnust ja need Võrumaalt.

Lastekooride dirigendi suurim mure on, et noored lauljad sind jälgiksid. Juba eelproovides tuleb sellele tähelepanu juhtida. Laulukaare all võib juhtuda, et päike paistab silma või tekib tahtmine emale lehvitada – see kõik segab hea kontakti saavutamist dirigendiga. Mäletan, et Hirvo Surva ütles viimasel laulupeol poistele, et tal on kaabu all peidus üks asi, mis laulu lõpus välja tuleb. Poisid jälgisid teda üksisilmi. Kui laul lõppes, tõstiski ta kaabu üles ja ütles: „Näete, muusika tuli välja!“ Vahel on vaja väikesi kavalaid nippe, kuidas laste tähelepanu pälvida. Peamine on saavutada nendega hea kontakt.

Mida mudilaskoorid sel laulupeol laulavad?

Mudilaskoorid astuvad üles 7. juulil ja laulavad neli laulu. Alustame Riho Pätsi ja Riho Esko Maimetsa rahvaluule tekstile loodud „Rõõmulauluga“, mida juhatan mina. Laul on hoogne, helge ja vahva. Kogu laulu vältel ka liigutakse, liikumise on loonud tantsupeo üldjuht Vaike Rajaste.

Veel on kavas Olav Ehala / Juhan Viidingu „Buratino laul“, mida juhatab Jaanika Kuusik; Helin Mari Arderi „Naerulohkudega maailm“, mida juhatab Vilve Maide. Lõpetame lauluga „Ilus oled isamaa“, mida dirigeerib Annelii Traks. Mudilaskoorid lõpetavad oma esinemise Mihkel Veske sõnadega: „… ja siis hüüdke taeva poole, ilus oled isamaa“ – tehes sellega justkui kummarduse meie esivanemate pärandile.

Olen kuulnud, et nii lastele kui ka õpetajatele valitud laulud meeldivad. Ühendkoorides mudilased sel peol kaasa ei laula.

Kui paljusid tänavuse laulupeo laule oskate peast kaasa laulda?

Kuna juhatan Püha Miikaeli koolis nii mudilas- kui ka lastekoori ning olen rahvusooper Estonia poistekoori juures koormeister, on mul enamasti nende liikide laulud peas. Samuti juhatan kammerkoori Virmalised, mistõttu olen tuttav ka segakooride repertuaariga.

On teil kooriliikide seas mõni lemmik?

Mudilaskooride liigijuhina on minu suured lemmikud mudilased, kuid mu süda kuulub ka poistekooridele. Teades, kui keeruline on töö poistega, on rõõm seda suurem, kui kuulen poisse laulmas. Poisid kipuvad koorist ära kaduma siis, kui neil tekib häälemurre. Lisaks on tänapäeval noortel palju võimalusi oma aega sisustada, mistõttu tuleb neid just murdeeas püüda koorilaulu juures hoida.

Mis on teie kolm lemmiklaulu sellel laulupeol?

Sellel laulupeol on lisaks mudilaskooride repertuaarile minu lemmikteosteks kujunenud Kadri Hundi „Mere kutse“ poiste- ja meeskooridele, Leelo Tungla tekstile. Lastekooride kavast on mulle südamelähedane Sakarias Leppiku „Maarja kuld“, mille tekst pärineb Kihnu rahvaluulest. Mind on väga puudutanud ka Pärt Uusbergi „Igaviku tuules“, mis kindlasti kujuneb selle laulupeo üheks tähtteoseks. Arvan, et see Kristjan Jaak Petersoni, Juhan Liivi ja eesti rahvaluule värssidel põhinev laul on juba praegu kujunemas Eesti koorimuusika klassikaks. Loomulikult on mulle südamelähedased ka need laulud, mis on meie rahvuslikku DNA-sse sisse kodeeritud: „Ta lendab mesipuu poole“, „Mu isamaa on minu arm“.

Sel peol on palju uut repertuaari, mille üle on mul väga hea meel, see näitab, et meie muusika- ja koorikultuur areneb pidevalt.

Mis ajast teie enda laulupeomälestused algavad?

Vanemad on rääkinud, et olin nendega esimest korda laulupeol kaasas juba lapsevankris. Minu ema on samuti koorijuht ja isa koorilaulja, ka vanavanemad on laulupidudel käinud, nii et see traditsioon on meie pere saatnud pikka aega. Muusikakeskkooli ning muusika-ja teatriakadeemia õpingute ajal osalesin samuti laulupeokooris.

Hästi on meelde jäänud üks hetk laulupeol kümme aastat tagasi. Nägin väljakul rahva seas üht väikest eksinud poissi, kes oli oma koorikaaslased ära kaotanud. Võtsin ta käekõrvale ja tahtsin viia infopunkti, aga avalaul „Koit“ oli juba algamas. Kuna ta oli poistekoori poiss, ütlesin, et laulame selle laulu siinsamas kahekesi koos ära ja pärast seda otsime koorikaaslased üles. Talle see variant sobis ja nii me seal kahekesi „Koitu“ laulsime – poisil veel silmis pisarad, kuid hääl oli julge ja kõlav.

Kas laulupidu tuleks nautida kohapeal?

Televisioon ja raadio annavad toimuvast kahtlemata väga hea ülevaate, kuid ma usun, et eriline tunne tekib siiski kohapeal ja koos teistega meile nii olulisi laule lauldes. Väga eriline on hetk, kui süttib laulupeotuli ja kõlavad avalaulu „Koit“ esimesed read: „Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal“, usun, et need hetked ei jäta kedagi külmaks. Mina soovitan kõigil, kel võimalik, laulupeole tulla ja saada osa meie väikese rahva ühisest suurest peost.