Õppigem, nagu Maurus soovitas

24. mai 2019 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit
Oskuste öö, mil kutsekoolid oma uksed avasid, tõi kõikjale kokku palju huvilisi. Nii oli ka Viljandi kutseõppekeskuses. Foto: Karoliine Vesso

Inimeste osavõtt elukestvast õppest, olgu täiendkoolituse, taseme- või töötukassa kaudu ümberõppes või hoopis mitteformaalses õppes, liigub Eestis tõusuteel. Ent edasiminekust on jäänud kõrvale kesk- ja põhihariduseta inimesed, keda on üha rohkem.

„Õppige nagu hullud,“ soovitas Maurus oma kooli poistele. Tema soovitus pole ununenud, vaid tundub, et tuleb üha rohkem meelde. 2005. aastal osales Eestis elukestvas õppes 6% täiskasvanutest. Samal aastal koostatud elukestva õppe strateegia kavandati kolmeks aastaks ning selle aja jooksul toimus tubli edasiminek. Kolme aasta pärast osales peaaegu 10% Eesti inimestest elukestvas õppes.

Järgmist täiskasvanuhariduse arengukava kirjutati HTM-is masu haripunkti ajal. Ministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna programmi peaspetsialisti Aino Halleri jutu järgi kujunes masu tõttu selles kavas väga oluliseks õppimisvõimaluste loomine. Hakati ellu rakendama riiklikku koolitustellimust kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides, mis võimaldas inimestel õppida erialaoskusi tasuta kursustel.

Ka vabaharidusliidu toel tehti mitmesuguseid üldhariduslikke tasuta kursusi. „Aeg oli selline, kus inimestel ega ettevõtetel polnud julgust ega raha õppida,“ ütles Haller. Kuid õppida oli väga vaja, sest majanduses tehti palju ümberkorraldusi, tuli leida uusi töökohti, ettevõtetel uusi tegevusharusid ja õppimisvõimaluste loomine oli äärmiselt oluline. Õppes osalemine kasvas 2012/23013. õppeaastaks 12,6%-ni elanikest.

Edukas hariduskava

2014. aastast algas praegu käimasolev elukestva õppe strateegia (EÕS 2020) täiskasvanuhariduse programm, milles on mitmekesiseid suundi täiskasvanuhariduse edasiviimiseks. Tähelepanu on pööratud tasemeõppele, koolituse kvaliteedile, nõustamisele ja on püütud ühtlustada täiskasvanukoolitusele esitatavaid nõudmisi. Esmakordselt on strateegias igale tegevusele ka raha planeeritud. Plaanitud meetmete ellurakendamisel kasvas elukestvas õppes osalenute hulk 2018. a lõpuks 19,7%-ni. „Strateegiad, tundub, on edukalt toiminud,“ nentis Haller. Järgmine strateegia viib meid visiooniga aastani 2035.

Euroopa Liidus on täiskasvanuõppe kohta käibel nimetus Life Long Learning (LLL). Selles võrdluses on meil põhjust uhkust tunda: kui aastal 2005 oli Eestis elukestvas õppes osalejaid 5,9% elanikest ja Euroopa Liidus 9,6%, siis aastal 2018 oli Eestis osalus tõusnud 18,9%-ni. Euroopa Liidus vaid 11,2%-ni.

Hästi on meil edenenud vanemaealiste täiskasvanute õppimine kutsekoolis. Peaaegu 40% kõigist kutsekoolides õppijatest on 25-aastased ja vanemad. (Rahvusvaheliselt hinnatakse täiskasvanuõppeks vanust alates 25. eluaastast.) Kõrgkoolides on peaaegu 30% õppijaist 30-aastased ja vanemad – kõrgkoolides arvestatakse täiskasvanueaks 30. eluaastast alates.

Kui vaatame oma statistikas eestlaste ja mitte-eestlaste õppes osalemist, siis paistab silma, et eestlased õpivad aktiivsemalt kui muukeelne rahvas. Meeste ja naiste elukestvas õppes osalemisel on kaalukauss naiste kasuks.

„Kõige rohkem teeb muret see 7,3%, kellel on põhiharidus või pole sedagi,“ lausus Haller. Murekohaks nimetas hariduse peaspetsialist ka seda, et just nooremate hulgas on rohkem neid, kel pole keskharidust. Tõsiasi on, et kui noor saab 17-aastaseks ja enam koolis ei käi, pole kellelgi kohustust temaga tegelda. Üle Eesti on kokku 81 000 keskhariduseta inimest. Halleri sõnul pingutavad kõik koolid, et neid pooliku haridusega inimesi leida ja kooli tagasi tuua.

Korrastatakse koolitusturgu

Kokku on Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud täienduskoolituse pakkujaid 1106. Ilmselt on neid rohkemgi, sest kõik pole infosüsteemis kirjas. Kõige suuremad täienduskoolitajad on ülikoolid, palju on õppureid ka koolitusasutustel, kes tegelevad n-ö kohustuslike koolitustega, nagu töötervishoid, toiduhügieen, tuleohutus jm.

Kutse- ja ülikoolid ning rakenduskõrgkoolid moodustavad kokku vaid umbes 10% kõigist Eestis tegutsevatest täienduskoolitajatest. Ülejäänud on erakoolitusasutused. Üle poole neist pakub töökoolitusi. Kõige rohkem on täienduskoolitajaid Tallinnas, palju on ka Tartumaal.

„On väga tore, et palju õpitakse, aga hea oleks, kui õpitaks õigeid asju,“ lausus Haller. Enam kui 1100 tegutseja koolituse kvaliteet on Halleri sõnul nii ja naa. HTM teeb praegu koostööd SA Archimedese kvaliteediagentuuriga, et korrastada koolitajate turgu. Kvaliteediagentuur sai ülesande uurida olukorda täienduskoolitusasutustes, et teha nähtu põhjal esimesed kokkuvõtted ja pakkuda süsteemi, kuidas täiendkoolitusasutuste töö kvaliteeti paremini hinnata. „Selle põhjal hakkame sõeluma ja vaatama, mida edasi teha,“ sõnas Haller.

Töötukassa toetab

Eelmisel aastal tehtud karjääriteenuste reformi järel kuuluvad Rajaleidja karjäärinõustajad töötukassa juurde. Reformi eesmärk oli tegevust ühtlustada, kulusid kokku hoida ja dubleerimist vältida. Karjäärinõustaja Evelin Peerna Pärnumaa töötukassast ütles, et koolinoortel on nüüd parem ülevaade tööturust ja selgem arusaam sellest, mis sõltub nende valikutest.

Töötukassa toetab täiskasvanuharidust mitmel moel: töötavad inimesed saavad õppimisel rahatoetust tööturukoolitustel osalemiseks. Töötukassa hüvitab kvalifikatsiooni tõstmise kulutusi ja toetab tööandjaid töötajate koolitamisel. Neile, kes soovivad oma oskusi täiendada ja kvalifikatsiooni tõsta, on võimalused olemas, rõhutas Peerna.

Tähtis on motivatsioon

2011. aastal osales Eesti esmakordselt ülemaailmses oskuste uuringus, mis annab rahvusvaheliselt võrreldava pildi meie inimeste oskustest. Kui üldiselt on Eesti selles uuringus nii keele- kui ka matemaatikaoskuste poolest esimese viie riigi seas, siis IT-oskuste rakendamisega olime Halleri sõnul kesises seisus. Taas planeeritakse selles uuringus osaleda, et vaadata, kas ja kuidas oleme edenenud.

Halleri sõnul on oluline mõelda, et terve elu võiks õppida ja peakski seda tegema. Selleni jõudmiseks on vaja teavitust, täiskasvanuhariduse populariseerimist, nagu on täiskasvanud õppija nädal TÕN, ja ka piirkondlikku koostööd nii suurte partneritega nagu töötukassa ja väikestega nagu näiteks külaseltsid.

„Kõige tähtsam on, kas ja kuidas suudame hoida täiskasvanutel motivatsiooni, tahet ja huvi õppida,“ lausus Haller. Kui rahvusvaheline uuring näitab, et eestlane tahab ja on valmis õppima, siis tuleks seda valmidust hoida, anda nõu ja teha kõigile võimalikuks ligipääs õppimisele.

Andras ja HTM korraldasid Euroopa sotsiaalfondi projektis „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ maakondlikke koostööseminare, kus osalesid nii koolitajad kui ka omavalitsuste esindajad.


Täiskasvanud õppija nädal 2019

Täiskasvanud õppija nädal (TÕN) toimub tänavu 11.–18. oktoobrini. Kui varasemalt algas TÕN avaüritusega, kus sõideti üle Eesti kokku üleriigilisele tunnustamisüritusele, siis seekord algab nädal üle-eestilise avatud õpitunniga. 11. oktoobril kl 11–12 õpib kogu Eesti. Andrase projektikoordinaator Monica Marfeldt ütles, et õpitunni eesmärk on tõmmata tähelepanu õppimisele ja teadvustada inimestele, et see, mida me mingil hetkel omandame, ongi õppimine, ükskõik, kas see toimub üksi, kellegagi või kogu perega. Maakondlike koordinaatoritega tehtud ajurünnakus arutleti, kuidas avatud õpitundi teha. Ideid saadi nii palju, et Marfeldti sõnul jätkub neist mitmeks aastaks.

Erinevalt varasemast tavast otsitakse koolitajat ja õppijasõbralikku tööandjat seekord sügisel ning tööandjat tunnustatakse koos Eesti tööandjate keskliiduga.

Tunnustamise kategooriad on samad nagu varemgi. „Hoidke silmad-kõrvad lahti, otsige neid, keda võiks esitada täiskasvanud õppija nominendiks,“ lausus Marfeldt. Tähelepanu pööratakse tänavu valla või linna õpiteole. „Väga palju on kohti, kus inimesed tulevad kokku ja õpivad midagi,“ ütles Marfeldt. „Mõistlik on neid märgata ja tunnustada.“

Aasta õppija ja linna või valla õpiteo kandidaate saab esitada 10. juunini. Neid tunnustatakse 1. novembril, aasta koolitajat 21. novembril. Nädalat korraldab Andras koostöös HTM-iga.

Haavatavad kõrvalejääjad

Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi direktori Karin Kurvitsa sõnul on kõige haavatavamad need inimesed, kellel ei ole keskharidust või lõpetatud põhiharidust. Nende rahavõimalused on piiratud ja neid on vaja toetada, et nad omandaksid kõigepealt põhi- või üldhariduse, mis annaks võimaluse jõuda täiendõppeni. Täiskasvanute gümnaasiumide direktorid on pöördunud töötukassa nõukogu poole ettepanekuga, et ka need inimesed saaksid töötukassalt õppimiseks toetust. Kurvitsa sõnul tunnevad 81 000 lõpetamata haridusega inimest end mahajäetuna. Neil on kadunud õpimotivatsioon, mida saab heast õpikogemusest.

„Meie missiooniks jääb veel aastakümneteks leida need inimesed üles ja neid kooliga harjutada,“ lausus Kurvits. Pärnu täiskasvanute gümnaasiumis on ettevalmistus- ja tasanduskursused ning nullklass neile, kel on haridustee katki jäänud. Kurvitsa sõnul tuleb neid turgutada teadmisega, et õppida pole kunagi hilja. Kui nad on juba kooli tagasi tulnud, saavad nad põhi- ja keskharidust omandades õppimise maitse suhu. Seejärel on neil võimalik minna edasi täiend- ja kutseõppesse ning miks mitte ka kõrgkooli. „Meie ülesanne on anda neile põhioskused, mille peale ehitada üles oma elu ja olla tublid lapsevanemad,“ lausus koolijuht.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!