Uus reaalsus, mida õpilased naudivad

3. mai 2019 Madli Leikop Koolielu portaali toimetaja - 1 Kommentaar
Sellised näevad välja ClassVR-i komplekti virtuaalprillid. Fotod: Kerttu Mölder

Tallinna Südalinna kooli õpilastele meeldib, kui eri õppeainete õppimisel kasutatakse virtuaalreaalsuse prille.

Ma ei ole virtuaalreaalsuse prille kunagi kasutanud. Võimalusi uut imevigurit katsetada on olnud, aga olen eelistanud jääda kahe jalaga reaalsusesse. Mind ei kisu virtuaalsesse merepõhja, tulekahju keskele ega troopilisse vihmametsa.

Õpilastega on täiesti teine lugu. Nemad naudivad virtuaalmaailmas iga hetke, raputavad üksteist varrukast ja kilkavad, et oi, vaata seda imeasja ka veel. „Kaks poissi istuvad tunnis kõrvuti, VR-prillid ees, näevad midagi huvitavat ja togivad üksteist: vaata sinna! Nad ei taju, et ei ole 360-kraadist videot vaadates mõlemad samal hetkel samas kohas,“ sõnas Tallinna Südalinna kooli projektijuht Kerttu Mölder.

Koolil on liitreaalsuse stuudio

Südalinna koolis valmis möödunud aastal Tallinna haridusameti projekti „EduInnoLab“ toel liitreaalsuse (LR) stuudio koos võimalusega kasutada virtuaalreaalsuse (VR) seadmeid. Seejärel otsustas kool osaleda HITSA haridusuuenduse pilootprogrammis, millega katsetatakse virtuaal- ja liitreaalsuse terviklahendust ClassVR koolidele.

ClassVR-i komplektis on kaheksa peaseadet koos laadimiskohvriga. ClassVR-i veebikeskkonnas on väga palju pildi- ja videomaterjali ning saab luua oma materjalikogu. ClassVR-i prillide abil on õpilasel võimalik saada vahetu elamus kohtadest, nähtustest ning tegevusest, millega nad pole elus kokku puutunud või mis reaalsuses oleks võimatu. Komplekti suur pluss on, et õpetaja juhib kõikides prillides korraga protsessi; ta osutab, mida õpilased peaksid vaatama.

ClassVR-ile oli Südalinna kooli projektijuht Kerttu Mölder pilgu peale pannud juba paar aastat varem, aga siis neid veel Eestisse ei tarnitud ja komplekt oli ka väga kallis. HITSA programmis osalemine võimaldab aga koolil ClassVR-i katsetada ja veenduda, kas see õppetöösse sobib.

Miks ja mida katsetatakse?

HITSA haridusuuenduse katsetamise programmis osalevad ettevõtted, kes soovivad uusi digivahendeid või -lahendusi turule tuua, ning koolid, lasteaiad ja õpetajad, kes on nõus uusi asju õppetöös katsetama. Haridusasutused vajavad soovitusi ja eeskujusid, millest uue tehnoloogia soetamisel ning metoodikate rakendamisel lähtuda. Haridusuuenduse katsetamise programmiga võttiski HITSA uute suundade levitaja rolli. „Möödunud aasta augusti lõpul oli koolitus. Näitasime vahendeid ja nende kasutusvõimalusi. Rõhutasime, et katsetatud tehnoloogiale hinnangut andes tuleb olla täiesti erapooletu. Toonitasime, et enne hinnangu andmist peavad kõik võimalused olema läbi proovitud,“ selgitas HITSA programmijuht Aivar Hiio.

2018. aastal olid programmi fookuses peamiselt teaduslaborid, virtuaalreaalsuse seadmed ning uue põlvkonna programmeeritavad robootikaseadmed. 2019. aastal on fookus koolidele suunatud tarkvaral ja infosüsteemidel ning nende tervikliku rakendamise lugudel, mida jutustatakse videolugude kaudu. Seadmeid, lahendusi ja uusi metoodikaid katsetanud õpetajate tagasiside aitab teistel haridusasutustel leida nende jaoks sobivaimad tööviisid ning näitab teed teistele. Ettevõtted saavad tagasisidet, mis probleemidega kool kokku puutub, sest paljude firmade puhul olid ja on nende tooted koolis katsetusel alles esimest korda.

Virutaalreaalsus sobib isegi keeleõppeks!

Südalinna kooli projektijuht Kerttu Mölder sõnas, et virtuaalreaalsus toimib mujal sektorites hästi, aga koolidele vajalikku metoodikat ei ole varnast võtta. „Meie õpetajad on metoodikaid ise välja mõelnud ja õppematerjale tootnud. Meil läbis 15 aineõpetajat Tallinna ülikooli MEDIT-i pakutud esmase liit- ja virtuaalreaalsuse koolituse.

Väga populaarne on VR-vahendite kasutamine keeleõpetajate hulgas. Esimese hooga arvaks, et ajaloos, loodusainetes ja geograafias on kõige huvitavam virtuaalreaalsust õppetöösse rakendada. Aga turismisektor on palju panustanud väga kvaliteetsetesse 360-kraadi videotesse, mis tutvustavad maailma kultuuriobjekte ja vaatamisväärsusi. Need on vabalt kasutatavad ja sobivad suurepäraselt ka keeleõppeks.

Südalinna kooli õpetajad on virtuaalreaalsust õppetöös juba nii palju rakendanud, et julgevad teisigi koole koolitada. Meie juures saab lisaks ClassVR-ile katsetada lihtsamaid ja odavama hinnaklassi VR-seadmeid. Igaühel on oma plussid ja miinused, kool peab endale ise kõige sobilikumad välja valima. ClassVR-i juurde kuuluvad ka töölehed. Meie õpetajad küll ütlesid, et liiga lihtsad, lapsed lahendasid ülesanded väga ruttu,“ sõnas Kerttu Mölder.

Prillikandjad võivad prillid ette jätta

Uurin Kerttu Möldri ja haridustehnoloog Anneli Kesksaare selgituste saatel oranže ClassVR-i seadmeid ja küsin, kas prillikandjad peavad prillid eest ära võtma, kui seadme pähe seavad? „Kui sa muidu prillita kaugele ei näe, siis VR-seadmes samamoodi – prillita sa kaugele ei näe. Pilt trikitab ikka korralikult aju ära,“ rääkis Kerttu oma kogemusest. „Kui olen kõik seadmed üle kontrollinud – panen ette, panen kasti, panen ette, panen kasti –, siis lõpuks tunnen, et pilt silme ees lihtsalt jookseb kuskile. Hüppamine ühest maailmast teise ikka mõjub,“ kinnitas ka Anneli.

Kui kardad kõrgust, siis hoiata ette

Kerttu lisas, et täiskasvanuna saab ta aru, et VR-prillidega nähtu ei ole päris. Aga kõik on niivõrd realistlik, et kui pildis tuleb ette ootamatult sügav auk, siis tahaks kõrvale hüpata – ehmatus on ehtne. „Amazonase vihmametsa 360 kraadi videos ei olnud väga tore, kui võpsikust suur madu välja ilmus. Enne kui prillid ette paned ja tead, et inimesel on hirm mõningate asjade/olukordade ees, tuleb teda sellest hoiatada. Kõrgusekartusega inimene ei taha katuselt alla vaadata ei reaalses elus ega virtuaalmaailmas.“

VR-seadmed valmistab koolis ette haridustehnoloog

Kuuldu põhjal teen järelduse, et tund, kus kasutatakse VR-seadmeid, on saginat, elevust ja jutuvada täis tund. „Sagimist on suhteliselt vähe,“ hajutas Anneli Kesksaar mu kahtlused. „Et õpetajalt tehnilise ettevalmistuse koormus ära võtta, panen mina kõik enne valmis. Õpilased tulevad rühmadena siia klassi, vaatavad video läbi prillide ära ja lähevad ainetundi tagasi. Õpetaja tegeleb samal ajal teiste õpilastega. Kõik näevad ära ühe ja sama asja, aga mingil hetkel vaadatakse seda videot ka kõik koos seina pealt, sest inimesed märkavad erinevaid asju, aga üles tuleb leida see, mille pärast õppevideot vaadati. ClassVR-prillidega on õpetajal võimalik vaatamist kiirega juhtida, aga ikkagi võib tähelepanu hajuda.“

Kas tehnilise toeta on raskem VR-seadmeid kasutusele võtta? Mõlemad õpetajad nentisid, et seadmeid on erinevaid. Need prillid, mis töötvad nutitelefoni abil, st telefon käib prillide sisse, on niivõrd lihtsad ja arusaadavad, et iga õpetaja saab hakkama suurema juhendamiseta. Keerulisemad seadmed on kapriissemad, ja võivad tekkida probleemid Wifi-ga. Õpetaja võiks ennast ette valmistada ka selleks, et tund tuleb ikkagi tavakombel läbi viia.

Uued asjad kaotavad ruttu oma uudsuse

Kõik uudsed asjad kaotavad üsna ruttu oma uudsuse ja olulisemaks muutub see, mida tehakse enne ja pärast seadme kasutamist. 45 minutit tundi ainult virtuaalreaalsuse nautimise peale üles ehitada ei ole võimalik ega mõistlik. „Vaadatud filmide pikkus on keskmiselt 2‒3 minutit, ülejäänud aeg tehakse sisulist õppetööd. Aga selliseid tunde tuleb teha, siis on õpilasel huvitavam. Õpetajat ka ei motiveeri, kui kõik on tunnis selliste nägudega, et hakkavad kohe uinuma,“ ütles Anneli Kesksaar.

„Lastes oli algul ärevust, nüüd on töömeelolu rahulik, kuigi võivad väga ägedat asja vaadata. Õpetajad teadvustavad väga hästi, mis on sellises tunnis eel- ja järeltegevus,“ kinnitas Kerttu Mölder.

Kindel kord tagab VR-seadmete kasutamisel ohutuse

Südalinna koolis on üsna range kord, kuidas VR-prille õppetöös kasutatakse. Näiteks tohib seda teha alates 4. klassist ja lapsevanem peab andma allkirja, et ta lubab lapsel VR-prille kasutada. Samuti ei tohi väikelassi õpilased VR-prille tunnis kasutada. Miks nii? „Uuringuid, mis näitavad, kuidas virtuaalreaalsus inimese psüühikale mõjub, ülemäära palju tehtud ei ole. Õpetajadki küsisid kohe, kuidas see mõjub meie ajule ja silmadele. Tutvustasime ka lastevanematele uut õppevahendit, et nad saaksid otsustada, kas lubavad oma lapsel VR-prillid ette panna või mitte,“ selgitas Kerttu Mölder. Ta rõhutas, et näiteks peavalu korral ei maksa prille ette panna ja kui üldine enesetunne on kehv, tasub sel päeval virtuaalreaalsusest samuti eemale hoida. „Selle aja jooksul paar õpilast on öelnud, et neil hakkas pea ringi käima. Kui nad siia klassi tulevad, siis prillid laual on valmis, istu ja pane pähe. Ja kui tunned, et ei sobi, ütle kohe,“ lisas Anneli Kesksaar.

HITSA vaatab tulevikku

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm jätkub. „Kui enne vaatasime, kuidas teised teevad, ja püüdsime neist eeskuju võtta, siis nüüd vaatame ise tulevikku, oleme suunanäitajad,“ sõnas Aivar Hiio HITSA rolli kohta. „Tullakse meie või meie katsetajate juurde, et küsida arvamust, milleks oleme nüüd ka paremini võimelised. Üritame eri teemasid käsitledes luua tervikpildi. Et tehnoloogia tundi toomine ei oleks õpetajale eriline pingutus, vaid see oleks normaalsus.

Eesti hariduse tugevus on õpetajate vabadus valida endale õppemetoodikaid ja vahendeid, millesse nad usuvad,“ lisas Hiio. „Programmi eesmärk on inspireerida ja pakkuda tootekirjelduste reklaamtekstidest kaugemale ulatuvat infot otse õpetajatelt, kes juba uusi vahendeid või metoodikaid kasutavad. Otsus tehnoloogiat õppetöös kaasata jääb aga alati õpetaja enda otsustada. Me soovime, et see oleks informeeritud otsus.“


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Uus reaalsus, mida õpilased naudivad”

  1. Õpetaja ütleb:

    Lastest on täitsa kahju!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!