Üldharidus

15 aastat Harku metsa õppekäiku

14. juuni 2019 Ene Saar Tallinna reaalkooli direktor - Kommenteeri artiklit
Alustame õppekäiku. Fotod: Tallinna Reaalkool
  • Harku metsa õppekäigu logo.
  • Puu kõrgust saab mõõta klassikalisel viisil, kuid ka digivahendeid kasutades.
  • Samblikuliikide ja katvuse määramine.
  • Enesehindamine.
  • Vee pH määramine.
  • Missuguseid veeloomi siin on?
  • Õppepäev on lõppenud. Tagasiside.

Kuidas purustada müüti, et linnas ei ole võimalik loodust õppida, linnalapsed ei tea loodusest midagi ega tahagi teada.

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest ja müütide purustamisest. Meil on elu keset metsa! Kui viisteist aastat tagasi asusime ühel ilusal maikuu laupäeval bioloogiaõpetaja Andres Raaga jalgratastel uurima ja mõõtma Harku metsa loodusrada, ei osanud me arvata, et alguse saab projekt, mis on jätkusuutlik praeguseni. Kuidas purustada müüti, et linnas ei ole võimalik loodust õppida, linnalapsed ei tea loodusest midagi ega tahagi teada, et teoreetilist ja praktilist looduse tundmist on väga raske õppekavasse, õppetundi ja tunniplaani paigutada, et koolijuht või õppealajuhataja ei soosi raamidest väljas olevat tegevust ja õpetajate koostööd on raske korraldada? Kui sättida teravik hoopis sellele, kuidas saab, mitte miks ei saa ja mis on lahendus, aga mitte takistus? Kui nii mõelda ja tegutseda, ongi võimalik ellu viia võimatuna tunduvaid unistusi.

Õppetegevust kavandades on Harku metsa loodusrajal Tallinna linna elanike jaoks suur eelis: loodusrada on ühistranspordiga hästi ligipääsetav, mis võimaldab õpilastel saabuda ja lahkuda omal käel. Kui koolijuhile või õppealajuhatajale – reaalkoolis on küll viimasel ajal olnud nad loodusvaldkonna inimesed – rääkida heast ja mitmekülgsest projektist, nakatub koolijuht ja innustab tegutsema. Reaalkoolis on kolm seitsmendat klassi, kus õpib peaaegu sada õpilast. Kui esimestel aastatel läbisid õpetajad õpperaja kolm korda ja õppepäev toimus õpetaja jaoks kahel päeval, siis viimastel aastatel oleme läinud seda teed, et õpetajad on vaatluspunktides, rühmad liiguvad ühest punktist teise ning täidavad seal ülesandeid õpetajate juhendamisel. Seega on vaja ümber korraldada ainult üks õppepäev kooliaasta viimasel nädalal ja seda saab planeerida juba kooliaasta kalenderplaani tehes.

Ükski algatus ei sünni entusiastide ja eestvedajateta

Bioloogia- ja loodusõpetuse õpetajana nägi Andres Raa võimalust siduda õpet klassiruumis päris looduse tundmisega. Ühe- ja kahetunnised õppekäigud linnulaulu kuulamise või puude tundmise õppimisega Tallinna südalinna parkidesse olid Andrese tundide tavapärane osa. Kuna Andres Raa õpetas ka 6. klassis loodusõpetust, arenesid aineid lõimivad ülesandedki. Ettevalmistusi tehes valmisid ülesanded, mida saab lahendada individuaalselt, rühmaga, mida on vaja teha klassiruumis ja mida vaadelda looduses, milliseid mõõtevahendeid ja muid abivahendeid on vaja lisaks ning kas ja kuidas tööd hinnata. Loogilise jätkuna kasvas välja koostöö kolleegide – loodusainete õpetajatega ning ülesanded vormusid töölehtedeks. Midagi pole parata, peame tunnistama, et Excel on üks hea töövahend!

Muutunud õpikäsitus või projektiõpe või õuesõpe?

Kui aastatuhande alguses oli fookuses õuesõpe ja viimased aastad liigume muutunud õpikäsituse rütmis, siis Harku metsa projekt on alguse saanud õuesõppest, liikunud projektõppe tuules ja muutuva õpikäsituse ootuses, millest 15 aastat tagasi polnud kellelgi aimu. Küll aga oli soov teha ja muuta õppimis- ja õpetamistavasid. Harku metsa projekt sobibki väga hästi muutunud õpikäsituse näiteks.

Õppepäeva kavandamise käigus jagunesid tegevused kolme rühma:

  • ettevalmistus klassiruumis;
  • õppepäev looduses;
  • rühmatöö kokkuvõte õppekäigu lõpus.

Õppepäeva jaoks loodud ülesanded, kus on lõimitud bioloogia, geograafia, loodusõpetus ja matemaatika ning mis nõuavad teadmis- ja teaduspõhiste oskuste rakendamist, valmisid õpetajate koostöös ja on aja jooksul vastavalt digivahendite arenemisele muutunud ja täienenud. Õppepäeva ettevalmistamisel ja läbiviimisel osalevad reaal- ja loodusainete (bioloogia, geograafia, füüsika, keemia) õpetajad ja klassijuhatajad. Seega hõlmab koostöö suurt hulka õpetajaid.

Harku õppepäeva hindamisprotsess lähtub õppimist ja arengut toetavast hindamisest. Õpilased planeerivad ja kavandavad individuaalselt ja koos rühmaga ülesandeid ja otsivad koostöövõimalusi. Koos rühmaga tegutsedes läbitakse õppepäev, tehakse vaatlusi, mõõdetakse, jälgitakse, õpimapp saab valmis, toimub enesehindamine ning rühmatööle antakse koos õpetajatega tagasisidet kohe õppepäeva lõpus. Tagasiside on nii kirjalik kui ka suuline, hõlmab nii aineteadmisi, oskusi ja hoiakuid kui ka osalemist õppimisprotsessis. See kõik toetab õpilase õpipädevuse ja -motivatsiooni arengut.

Harku õppekäik oli aluseks, miks muutsime õppetöö toimumise keskkonda, viisime õppetöö klassiruumist välja. Harku õppekäik mõjutas alates 2011. aastast toimunud muudatust reaalkooli õppekavas: igal klassil on vähemalt üks kogu õppepäeva hõlmav aineülene õppekäik (vt https://real.edu.ee/ oppimine/oppekava/oppekaigud/). Õppekäikudest on saanud õppetöö ja õppekorralduse loomulik osa.

Mõned mõtted ja soovitused

Heast mõttest tasub kinni haarata, teha mõte teoks ja kaasata häid kolleege. Nii sünnib mõnus koostöö ja omakoolitunne. Kui töötada välja midagi uuenduslikku, toimib see jätkusuutlikuna järgmised 15 aastat ja teatepulk antakse tõrgeteta edasi.

Kuu aega tagasi käisid koolijuhtide IV mentorprogrammis osalejad Šotimaal õppereisil. Šotimaal saab koolijuhiks kandideerida inimene, kes on töötanud õpetajana. Ka koolijuhina peab ta koolis väikese koormusega õpetama, et oleks reaalne side õpilaste ja õpetamisega ehk siis protsessidega, mida ta juhib.

Koolijuhina tunnen rõõmu, et olen saanud olla ühe süsteemi ja hea õpikogemuse loomise juures. Igal kevadel leian aega koos oma õpilaste ja õpetajatega kogeda, et 15 aastat tagasi algatati üks õige asi. Ja veel, loodusainete õppekäik on tihedalt seotud õppekava täitmisega: õppekäik kujundab üldpädevusi, lõimib aineid ja toetab läbivate teemade pädevuste kujundamist. Meil on elu keset metsa!

Kes soovib Harku võimalustega lähemalt tutvuda?

Oleme jaganud oma kogemust nii Innove õppekava infoportaalis, GLOBE programmi õpetajatele kui ka Tallinna reaalkooli rahvusvahelisel reaal- ja loodushariduse konverentsil.

Vaatamisi: 66

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!