Erasmus+ projekt Tallinna humanitaargümnaasiumis

10. juuni 2019 Maarja Lainevoog Tallinna humanitaargümnaasiumi õpetaja - Kommenteeri artiklit

Sel aastal toimus Tallinna humanitaargümnaasiumis rahvusvaheline õpilasprojekt „Hands on art“ partneritega Austriast ja Hollandist.

Eesmärk oli viia õpilased nädalaks kokku, arutleda ühiselt sotsiaalse kaasatuse ja tõrjutuse probleemide üle ning luua kunstiteos, mis paneks vaatlejaid teema üle mõtlema. Õpetajatest osalesid geograafiaõpetaja Kirsi Kajamäe ja arvutiõpetuse õpetaja Kaja Pello Austrias ning kunstiõpetuse õpetaja Aavi Levi ja ajalooõpetaja Maarja Lainevoog Hollandis.

Esimene osa projektist toimus 2019. aasta veebruaris. Siis lendasid 10. ja 11. klassi õpilased Steenwijki Hollandisse (12 õpilast) ja Grazi Austriasse (8 õpilast).

Debatipäev

Õpilased osalesid nädala jooksul töötubades ja rühmatöödes. Näiteks Steenwjiki lennanud õpilased said osaleda väitlemises, kuna igal aastal toimub Steenwjikis debatipäev, kus osalevad kõik rahvusvahelisel nädalal osalevad riigid. Sel aastal võtsid Eesti ja Hollandi õpilaste kõrval väitlemisest osa ka Itaalia, Hispaania, Portugali ja Kreeka õpilased. Nädala tipphetkeks olnud debatt oli meie kooli õpilaste jaoks eriti põnev, kuna oldi koos Itaaliaga finaalis, arutledes teemal „Marihuaana legaliseerimise poolt või vastu“. Meie kooli noortel õnnestus see väitlus võita. Lisaks pälvis palavaid kiidusõnu meie kooli meeskonda juhtinud Konstantin Dolski (pildil paremal), kes tegi suure töö nii rühma ettevalmistavatel sessioonidel kui ka finaali ajal.

Paremal debatipäeva aktiivseim osaleja ja parima väitleja tiitli võitnud 10.b klassi õpilane Konstantin Dolski (fotol paremal) argumenteerimas. FOTO: MAARJA LAINEVOOG

Kontsert

Teine suur sündmus oli rahvusvaheline kontsert, kus kõik rahvusvahelisel nädalal osalevad noored said esineda ja oma riiki ning selle kultuuri tutvustada. Näha sai nii Hispaania kui ka Kreeka rahvustantse, kuulda andekaid muusikuid eri maadest ja elada kaasa omadele, kes puupüsti täis kontserdisaalis esinesid. Lisaks kultuuriüritustele koolis said õpilased ka koolist välja. Steenwjiki külastanud õpilased osalesid kummitustuuril kohalikes metsades ja nägid ka Hollandi muid paiku. Näiteks külastati Amsterdami ja Texeli saart ning tutvuti saareinimeste kultuuriga. 

Õpilased Amsterdamis ekskursioonil. FOTO: MAARJA LAINEVOOG

LOGO keskus

Austrias Grazis alustati projektinädalat tutvumismängude ja ajurünnakuga, mille käigus sai õpilastele selgeks, et sotsiaalse tõrjutuse probleeme esineb kõikjal. Ideid koguti ka koolimajast väljaspool: osaleti töötubades LOGO õpikeskuses Grazis. Töötubades õpiti, mis on libauudised (fake news), kuidas neid ära tunda ja miks neid kirjutatakse. Õpilastele jagati näpunäiteid, kuidas luua endale hea ja tugev parool, ning kasutati võimalust oma parooli kindlust testida. LOGO õpikeskuses veedetud päeva võttis kokku viktoriin, milles sai uhke teise koha meie kooli õpilane Carina Hartsenko.

Külastati ka muuseume ja näitusi. Tore oli näha, kuidas eksponaadid õpilastes mõtteid ja küsimusi tekitasid ning jutuainest pakkusid. Tekkisid juba eksponaate vaatlevate õpilaste väikesed aruteluringid.

Aruteluring eksponaadi tähenduse lahkamiseks. FOTO: KIRSI KAJAMÄE

Eriliselt jäi õpilastele meelde ekskursioon Grazi linna lähistel asuvatesse Lugrotte karstikoobastesse.

Ekskursioon Lugrotte karstikoobastesse FOTO: KAJA PELLO

Suuremat eneseületust nõudis paljudelt õpilastelt projektinädalalale punkti pannud lõpuüritus, kuhu olid kutsutud kõik lapsevanemad, kooli personal, projekti toetajad ja teised huvilised. Ürituse jooksul pidi iga grupp oma nädala jooksul valminud kunstitaiest või etteastet publikule esitlema. Meie õpilased pälvisid sooje kiidusõnu nädala jooksul üles näidatud loovuse, initsiatiivikuse ja tähelepanuväärselt hea ja sorava inglise keele oskuse eest.

Saksa keel

Meie õpilastele meeldis väga lisaks uute kommete ja keskkonnaga tutvumisele võimalus praktiseerida veel üht võõrkeelt – saksa keelt. Mõni õpilane, kellel oli olemas pikem saksa keele õppimise kogemus, tõdes rõõmsalt, et vahetusperes elades suhtleski ta vanematega just saksa keeles. Muidugi said õpilased tutvustada ka oma keelt ja kultuuri kultuuriõhtutel ning näha eri maade sarnasusi-erinevusi rühmatööde arutluste ja koos veedetud aja jooksul.

Siiski polnud uus kultuur ja keel õpilastele ainus väljakutse, koos tuli leida ka ühine keel ning panna pead kokku, et luua ühine teos, mis esindaks grupi arusaamu sotsiaalsest kaasatusest ja tõrjutusest. Enne kunstiteoste valmistamist tehti rühma jaoks teravamatest probleemidest huvitavaid presentatsioone. Käsitleti probleeme, mis kimbutavad nii noori kui vanu üle Euroopa. Saanud sellega suurepäraselt hakkama, said õpilased valida meediumi, mille kaudu end väljendada. Selleks võis olla nii film, foto, skulptuur, maal kui ka laul või performance. Iga grupp suutis üsna kiiresti leida ühise keele ja valmisid väga erinevad ning huvitavad teosed.

Õpilased koostavad presentatsioone oma grupi nägemusest sotsiaalse kaasatuse ja tõrjutuse vallas. FOTO: MAARJA LAINEVOOG

Tallinna humanitaargümnaasiumi 10.a klassi õpilased Olga Ivanova ja Polina Lihogrud oma kunstiteosele viimast lihvi andmas. FOTO: MAARJA LAINEVOOG

Veetnud väga meeldiva ja produktiivse nädala välismaal, jäid nii õpilased kui ka õpetajad ootama aprilli, et vastu võtta Austria ning Hollandi noori. Eestis tuli pead murda hoopis selle üle, kuidas kaasata inimesi ühiskonda ning arendada dialoogi inimeste vahel. Niisiis veedeti päikseline aprillinädal Tallinna humanitaargümnaasiumis projekti kallal töötades ja tehes praktilisi töid nii sees kui ka väljas. Ilus ilm lubas meil nautida ekskursiooni ülikoolilinna Tartusse ja rabamatka Tallinna serval, samuti ühiseid ettevõtmisi perega vabas õhus. Kokkuvõttes möödus nädal kiiresti ja selle tulemusi saavad õpilased veel aastaid imetleda tänu koolis valminud praktilistele töödele.

Õpilased loovtöö jaoks ettevalmistusi tegemas. FOTO: MAARJA LAINEVOOG

Üks meie kooli rühm otsustas istutada kooli aeda puu ning sinna juurde kuuluvana teha garderoobi seinamaal. FOTO: MAARJA LAINEVOOG

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!