Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupeol paistis päike

14. juuni 2019 Nelli Vadam Jänesselja lasteaia muusikaõpetaja - Kommenteeri artiklit
Neljandat korda toimunud laulu- ja tantsupeol osalesid kõik üheksa rühma. Fotod: Merit Hirvoja ja Enn Saard

Sütti, mu süda süsine,

loida leeki lõkendama,

kus ma lähen, taevas läigib,

kus ma kõnnin, maa kõigub,

südames mul sütevaka,

lagipeal on lõke laia,

põues mul tuli punane.

Need rahvaluulest võetud väesõnad kõlasid 24. mail Pärnumaal Tori vallas Sauga alevikus asuva Jänesselja lasteaia IV laulupeol „Eesti keel ja eesti meel saatjaks minu eluteel“, millest võtsid osa lasteaia kõigi üheksa rühma lapsed, kokku ligi 150 mudilast ning 32 töötajat.

2008. aastal otsustasime kogu pedagoogilise personaliga eesotsas kauaaegse juhataja Tiiu Kaasikuga valida lasteaia eripäraks rahvusliku suuna: oma juurte ja kultuuri tundmaõppimise ja hoidmise. Järgmisel aastal, kui valmisid lasteaiamaja juurdeehitis ja spordiväljak, tegi meie kauaaegne õpetaja Jana Torn ettepaneku korraldada lasteaia laulu- ja tantsupidu. Juba varem oli ta hakanud lõimima regilaulu oma rühma tegevustesse. Külvatud seeme läks idanema ning esimene laulu- ja tantsupidu sai teoks 2010. aasta mais. Järgnesid peod „Lapse lood ja laulud“ 2013. aastal ning „Koduõuest mereni“ 2016. aastal.

Tänavuse laulu- ja tantsupeo teema on inspireeritud 150-aastasest juubelilaulupeost ja emakeeleaastast. Muusikaõpetaja ja peo kunstilise juhina seadsin peokava kokku pannes eesmärgiks ühendada vana rahvalaul uuemate autorite heliloominguga ning tahtsin, et see oleks lastepärane, mitmekesine ja pakuks palju liikumisvõimalusi. Ettevalmistusi tegema ja kava välja mõtlema hakkasime juba sügisel.

Pidu algas traditsiooniliselt rongkäiguga lasteaeda ümbritsevatel tänavatel. Kaasa elama olid tulnud lapsevanemad, teised pereliikmed ning aleviku rahvas. Direktor Aina Alunurm jõudis kokkuleppele nii politseiga, kes turvas meie pidulikku kõndimist, kui ka bussipargiga, et linnast alevikku sisenev buss natuke ootaks.

Kavas vaheldusid laulud, tantsud ning laulu ja muusika saatel liikumine, teemadeks olid lapse kasvamine, ema ja isa, kodu ja kodumaa, päike, kooslaulmine-mängimine, tere ütlemine ja tervise soovimine. Soovisin, et peol kõlaksid tervitussõnad „tere“ ja „tervist“, sest tervis on meile kui põhjamaa rahvale oluline. Üheks rahvatantsuks valisingi seetõttu „Kupparimuori“, kus kupparimuori käib saunas kuppusid panemas.

Kava aitasid edasi viia teemakohased vahelugemised. Peol loeti ette Jaak Kristjan Petersoni ja Karl August Hermanni värsiridu meie emakeelest. Ühtlasi tuletasime meelde August Pulsti, kes on sündinud kunagises Tammiste vallas. 

Enne emakeeleteemalist osa kandis vahetekstide lugeja, meie lasteaia peakokk Maie Kullas ette Karl August Hermanni värsiread:

Nagu kaunis heli kandlekeelest,

nagu lõokse lõksuv hääl,

nagu laulud linnu lahkest meelest,

nagu kellakõlin lahkest meelest –

süda sulab, mõnul mõlgub meel –

kõlad kõrvu, eesti emakeel.

Eesti vana kultuuripärandit esindasid regilaulud „Ühte läh’vad meie hääled“, „Kust laulud pärit“, „Piiri-pääri pääsukene“; vanad lastelaulud „Ratsasõit“ ja „Kus on minu koduke“; rahvatants „Kupparimuori“ ja Tori kihelkonna rahvamäng „Hiir hüppas“. Kõik rühmad lugesid järgemööda liisusalme ja tegid juurde lihtsaid liigutusi. Mari Kalkuni laulu „Upa-upa“ järgi liikumine, Riho Pätsi laul eesti rahvaluule sõnadele „Lööme lugu lustipilli“ ning Pärnu ansambli „Mirt“ laul „Elu lugu“ meie töötajate ansambli esituses sobisid sellesse ritta hästi.

Uuematest lauludest kõlas Maria Wunderlichi „Eestimaa“, Anu Röömeli „Eestimaa on selline“ ja „Väike plika“, kus tüdrukud said üle väljaku liikudes näidata oma hüpaksammu ja polka tantsimise oskust, ning Riine Pajusaare „Pääsuke“, kus nii lapsed kui ka õpetajad refrääni ajal küljelt küljele liikudes kiigutasid käes olevaid pääsukesi.

Peo kujunduslikuks kulminatsiooniks olid hetked, kui lasteaiapere moodustas Tõnu Kõrvitsa ja Priit Aimla pala „Hümn päikesele“ ajal murule päikese kujutise. Kollane riidest päikeseketas oli juba maas ootevalmis ja pärast regilaulu „Veere, veere, päevakene“ asetasid kõigi üheksa rühma lapsed liikumise saatel päikese ümber kaks kiirt, kokku 18.

Igal lasteaia laulu- ja tantsupeol on teinud ühe tantsuetteaste ka meie maja naispere. Nii ka seekord. Esitasime minu seatud tantsu „Olen jälle Eestimaal“. Peo lõpuks tulid väesõnade saatel väljaku äärde suurde ühtsesse sõõri kõik lapsed oma vanematega, et tantsida koos Kersti Kuuse laulu „Isade maa“ saatel.

Sellistel suurtel pidudel saan ära kasutada oma rahvatantsija kogemust, mis on andnud oskuse näha suurt pilti ja lavastada suurele väljakule. Enamik liikumisi ja tantse olidki minu enda seatud. Olen tänulik laulu- ja tantsupeo töörühmale, kes usaldas minu nägemust ja oli nõus minu valikutega.

Tänan kõiki oma abilisi peo läbiviimisel – direktorit Aina Alunurme peo jaoks eelarve planeerimise, mikrofonide timmimise ja lava kaunistamise eest rahvuslike kangaste, paelte ja lillekimpudega; direktori asetäitjat Margit Blehnerit õigel ajal muusika käivitamise ning paljude rahvalaulude saateks kõlanud kandlemängu eest; vahesõnade lugejat Maie Kullast esinemisjulguse eest; Lotte rühma õpetajat Jana Torni toetuse eest kava ettevalmistamisel ja võimsa parmupillimängu eest ning Krõlli rühma lapse vanaema, tänu kellele on meil nüüd kaksteist uut Pärnu triibuga villasest kangast tüdrukute pihikseelikut. Tänu ka ilmataadile, sest kuigi terve hommiku sadas, oli rongkäigu ajaks päike väljas!

Lasteaia laulu- ja tantsupidu koos rongkäiguga on eelkooliealiste laste jaoks esimene jõukohane kogemus meie üldrahvalikust peost. Loodan, et neil on ka koolilastena soovi osaleda nii Pärnus kui ka Tallinnas toimuvatel suurtel laulu- ja tantsupidudel.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!