Tehisintellekt tuleb, see on fakt

7. juuni 2019 Raivo Juurak toimetaja - 4 kommentaari
Haridusfoorumi töörühmades pandi kirja soovitusi uue strateegia koostajatele. Fotol Ene-Silvia Sarv, Reet Laja, Krista Loogma, Meedi Neeme, Kaie Piiskop ja Ene-Mall Vernik-Tuubel tööhoos. Foto: Raivo Juurak

„Tehisintellekt on kümne aasta pärast määrav – uskuge mind, see on fakt,“ ütles Marju Lauristin uue haridusstrateegia arutelul.

30. mail arutas Eesti haridusfoorumi rahvas Tartus koostamisel oleva uue haridusstrateegia küsimusi. Sissejuhatava ülevaate tegi Marju Lauristin, kes töötas haridusstrateegia visioonipaberi koostamise heaolu ja sidususe töörühmas.

EES OOTAVAD SUURED MUUTUSED

Marju Lauristin osutas, et PISA tulemuste järgi on meie haridus suurepärases seisus ja ainus probleem näib olevat, et õpetajaid on vähe ja nad on vanaks jäänud. Nii võib tekkida petlik mulje, et kui oleks noori õpetajaid, siis saaks vanas vaimus jätkata ja kõik oleks edaspidigi suurepärane. Paraku on ühiskond asunud väga suurte muutuste teele ja see toob kaasa palju uusi nõudmisi ka haridussüsteemile. Lauristin tõi mõned näited.

Tehnoloogiline muutus. „Tehisintellekt on kümne aasta pärast määrav – uskuge mind, see on fakt,“ ütles Marju Lauristin. Meil arutatakse praegu, kas keelata nutitelefon ära 7. või 12. eluaastani või üldse seda koolis mitte lubada, aga seda protsessi ei saa enam tagasi keerata, tehisintellekt jõuab ka kooli. Maailma juhtivate ekspertide artiklites, aruteludes ja ettekannetes rõhutatakse üksmeelselt, et nii see läheb. Tehisintellekt hakkab mõjutama õpetaja ja õpilase tegevust, aga ka kogu meie elu: kuidas oma kodudes oleme, oma tegevust planeerime jne. Kooli ülesanne on seega valmistada ette noori, kes on võimelised tehisintellektiga suhtlema ja kasutama tema abil omaenda aju palju efektiivsemalt kui praegu.

Uut moodi töökohad on teine suur muutus, mis tuleb, märkis Lauristin. Juba praegu on töökohad, kus saab töötada kindla tööajata, väikeste ampsudena. Oma tööülesandeid saab täita ka soojal maal palmi all, kaotamata palka ja sidet Eestiga. Ei ole enam nii, et inimene läheb uksest sisse ja töötab selle ukse taga 10–15 aastat. Töökohad muutuvad ja kool peab noori selleks muutuseks ette valmistama. Õpetaja ei saa enam õpilasele öelda, et vali endale varakult hea amet, mõtle välja, kuhu sa tahad pärast ülikooli tööle minna jne. See tähendab, et kool peab panema suurt rõhku ennastjuhtiva õppija kujunemisele, kes suudab muutuvates olukordades endale sobivaid otsuseid teha.

Demograafiline muutus. Lapsi tuleb kooli vähem kui varasematel aastatel. Kui aga inimesi on vähem, siis igaühe väärtus kasvab ja kasvavad ka nõudmised igaühele. Tekib küsimus, kas väikeses Eestis jätkub inimesi, kes on võimekad, tegusad, tahtekindlad jne. Koolile tähendab see ülesannet valmistada ette inimesi, kes taluvad kasvavate ootuste pinget.

INDIVIDUAALSED ÕPIRAJAD TULEVAD

Marju Lauristin tõi välja mõned põhimõtted, mida tuleks hariduses edaspidi arvestada.

Kasutusele tuleb võtta individualiseeritud õpiprotsess. Lauristin ütles, et seda ei maksa karta, sest haridusmaastik ei ole džungel, vaid pigem metsapark, kus on teed ja rajad, mille kohta on teada, kuhu üks või teine neist viib. Ühte ja samasse kohta viib mitu rada. Õppija valib õpetajate abiga endale sobiva õppimise raja.

Individuaalne – see ei tähenda, et iga õpilane õpib omaette, toonitas Lauristin. Nii õpetajad kui ka õppijad kuuluvad meeskonda. Õpetajad jälgivad, kuidas õpilasel kujuneb tervikpilt, missugused pädevused tal tekivad, aga variatsioone ja võimalusi leiavad õpilased ja õpetajad koos.

Lauristin rõhutas, et õpitakse ka väljaspool koolimaja. Õpetaja saab aru, et kui laps mängib korvpalli, siis arenevad tal meeskonnatöö jm pädevused. Kui laps käib koorilaulus, arenevad tal mingid muud pädevused. Need pädevused, mis huviringides ei arene, tuleb aga kuskilt mujalt leida. Õpetajate rühm on see, kes pädevuste kujunemist jälgib ja tagab lapse terviklik arengu.

HEAOLU LOOV KOOL

Haridusfoorumi arutelul Tartus oli veel mitmeid huvitavaid sõnavõtte, mille keskendus oli enamasti õppija heaolul koolis. Pille Liblik HTM-ist tõi piltlikke näiteid Huvitavas Koolis tehtust. Märksõnad olid liikumiskoolid, kogukonnapraktikad, lõimitud aineõpe, läbivad teemad, väärtuspõhised koolid, õpetajate töötoad jpm. Pille Liblik märkis, et Huvitav on Kool ennast ammendanud ja vaja on uut liikumist. Pakuti, et see võikski olla Heaolu Loov Kool.

TLÜ dotsent Tiiu Kuurme lähtus samuti õppija heaolust. Ta tõi välja, et uue haridusstrateegia materjalides kohtab harva sõnu „pedagoogika“ ja „kasvatus“. Ta toonitas, et uues haridusstrateegias peab olema sees inimkäsituse peatükk ehk selgitus selle kohta, kelleks me inimest peame. Kui seda pole selgelt välja öeldud, siis võib süveneda levinud arusaam, et õpilane on tellija materjal, et ta on seade, mida on vaja programmeerida, et aju võib käsitada kõvakettana, koolilõpetajat toodanguna jne.

Tartu ülikooli dotsent Dagmar Kutsar andis ülevaate uuringust, milles keskenduti 6. klassi õpilaste heaolule koolis. Selgus, et paljud õpilased tunnevad ennast koolis hästi, kuid umbes 15 protsendil õpilastest on ülekaalus halvad tunded. Kutsar ütles kujundlikult, et osale lastele koguneb seljakotti ebamugavaid kogemusi, haavumisi jms, millest nad ise ei pruugi teadlikudki olla, sest oma selja taha ju ei näe.

Õpetajate liidu juhatuse liige Astrid Sildnik tegi kokkuvõtte kultuuri ja hariduse kongressist, mis toimus 23.–25. novembrini 2018.

Järgnes töö rühmades, kus arutati, missuguseid soovitusi on vaja uue haridusstrateegia koostajatele anda.

UUE HARIDUSSTRATEEGIA AJAKAVA

  • 16. mail 2018 toimus Tallinnas strateegiaprotsessi avaüritus.
  • Aprillist 2018 kuni märtsini 2019 toimus strateegia visioonirühmade töö.
  • Aprill 2019 valmis uue haridusstrateegia visioonipaber.
  • 15. aprillil peeti Tallinnas Kultuurikatlas strateegia visioonikonverentsi.
  • Juunis hakati koostama strateegilist plaani aastateks 2021–2035. On moodustatud neli töörühma (haridus; teadus ja arendus; noored; keel). Igas töörühmas on 50–70 inimest. Rühmade esimesed koosolekud toimuvad juba enne jaanipäeva.
  • Juunis on töörühmade teemaks olukorra analüüs (probleemid ja tugevused).
  • Septembri teema on eesmärgid ja mõõdikud.
  • Oktoobris keskendutakse eesmärkide saavutamise meetmetele.
  • Strateegia valmib 2020. aastal.

Osalemise võimalused


4 kommentaari teemale “Tehisintellekt tuleb, see on fakt”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Kolleegid!

    Märgakem, et arukad poliitikud on ennegi kooli valdkonnas RUMALUSI rääkinud, näiteks Marju Lauristin mõned aastad tagasi – lapsel pole koolis vaja fakte enam pähe õppida, sest nutikast on kõik saada… Aga arengupsühholoogia ütleb, et siis pole inimene võimeline ka MÕTLEMA (vaid on targutaja, keda meie ümber üha rohkem)…

    Ja mis juhtub veel siis, kui nn tehisintellekt satub RUMALATE inimeste kätte? Õnneks loodusseadusi me muuta ei saa ja nii “ei luba” Loodus luua tehisintellekti, mis inimesest “targem”…

  2. MR ütleb:

    Tundub, et meie haridussüsteem on võtnud kursi karidele. Pr Lauristin võiks tulla ja proovida mõni kuu (sellest peaks piisama) koolis töötada, näiteks reaalainete õpetajana. Selle ajaga peaks küll selgeks saama, et karjuv vajadus on arendada lastes mõtlemis- ja arutlemisvõimet, mis tugineb pähetuubitud (jah, just see hirmus sõna!) faktidele ja nende seostamisele (sest kui fakte ei ole, siis pole ju midagi ka seostada). Samuti saab talle ilmselt üsna pea selgeks asjaolu, mida õpetajad juba ammu hirmuga näevad, et laste ajutegevus on muutunud igasuguste nutividinate “toel” äärmiselt pinnapealseks ning nende püsivus praktiliselt kadunud. Erivajadused on saanud, kahjuks, valdavaks. Ja nende erivajaduste tekkimise taga on väga suures osas just see, mida pr Lauristin nimetab paratamatuks. Kas on ikka nii, et kogu see nutinduse ja tehisintellekti areng on nii paratamatu, et võtab vägisi kogu meie ühiskonna üle? Või on asi selles, et meie, inimesed, ise laseme sel endid üle võtta? Ja kas on ikka nii, et haridussüsteem peab iga hinna eest iga ühiskonna veidrusega kaasa minema?

  3. Leelo ütleb:

    Ei soovi hakata arutlema koolielu ja reaalainete õppimise metoodika üle pr. Lauristiniga, see oleks tühi töö. Aga kommentaar MR-ilt on tõsiselt asjakohane. Foto aga näitab tehisintellekti alast köögipoolt tänases naiselikus koolis, kes valdavalt samuti humanitaarid. Muidugi, kööginurgas võib mingi robot sulle tere ütelda ja toitu poes ka karpi pakkida, kui inimesi enam ei ole piisavalt.

  4. […] 30. mail 2019 korraldas Eesti Haridusfoorum Tartus seminari-ümarlaua, kooskõlastatult HTM-ga strateegiaprotsessi toetamiseks ja visiooniideede selgitamiseks. Ülevaate seminarist andis Õpetajate Leht. […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!