Esimene koolipäev pole prantsuse lastel pidupäev
Greta Madeleine oma kodukooli ees, mis ema Mailisi sõnul on väike ja upub rohelusse. Fotod: erakogu 
Uus õppeaasta Viimsi koolis algas Gretale nädal varem, kui ta kohtus oma klassijuhatajaga ja
sai kätte uued õpikud. See oli tema pidupäev.
Kui meil algab kooliaasta pidulikult, aktuse ja lilledega, siis mitte kõikjal pole see samamoodi. Näiteks Prantsusmaal on esimene koolipäev päev nagu iga teinegi. Prantsusmaa koolielust jagab muljeid Greta Madeleine’i ema Mailis Sütiste-Gnannt.
Greta Madeleine on üheksa-aastane koolitüdruk, kes räägib eesti, saksa ja prantsuse keelt. Ta elab oma eestlannast ema ja sakslasest isaga Prantsusmaal ning õpib ühtaegu nii Prantsuse kui ka Eesti koolis. Emakeelset kooliprogrammi omandab ta internetis e-kooli Stuudium abil ja koduõppes ning lisaks käib aeg-ajalt kohal Eestis Viimsi koolis.
„Prantsusmaal ei suhtle kool vanematega nii tihedalt nagu Eestis,“ ütleb Greta ema Mailis Sütiste-Gnannt. Pärast 2015. aasta novembris toimunud terrorismiakti ei tohi vanemad kooli territooriumile siseneda, vaid annavad oma lapsed kooliväravas õpetajale üle.
Greta lõpetas kevadel Prantsusmaal Eesti mõistes teise klassi. Tema kooliaasta on jagatud kolmeks trimestriks. Ema Mailis jutustas, et klassijuhataja suhtleb vanematega tiheda ruudustikuga vihiku kaudu, kuhu õpetaja kleebib või kirjutab oma teated lapsevanematele, ja vanem saab oma info õpetajale samuti sinna kirjutada. Meenutades eelmist kooliaastat, rääkis ema, et esimese trimestri lõpus teatas õpetaja, et soovijad saavad temaga kohtumisaja kokku leppida, et lapse tunnistus kätte saada ning küsimusi esitada. Selleks on ette nähtud kümme minutit.
Kujundav hindamine
„Hindeid meil ei panda ja hindamine on kujundav,“ jutustas ema. Kõik osaoskused, mis laps on omandanud, on lahti kirjutatud tunnistusel, mis on kolm-neli A4 lehekülge. Teise trimestri lõpus vanematele lapse arenguvestluse võimalust ei pakutud. Lapse suhtlusvihikus saadeti teade, et õpetaja ja kooli direktor teevad ettepaneku, et Greta viidaks üle järgmisse klassi. Selleks küsiti vanemate nõusolekut. Variandid oleksid olnud ka jätta laps istuma või viia teise kooli. „Lapsevanemad peavad andma nõusoleku, et laps viiakse järgmisse klassi üle,“ täpsustas ema.
Ema rääkis, et pere suuremate lastega oli põhikoolis ja lütseumis iga trimestri lõpus arenguvestlus. Siis tuli lapsevanemal iga aineõpetaja juures koos lapsega sabas seista, et oma järeltulija edasijõudmist vastavas aines arutada. Selleks kulus terve õhtupoolik. Kui kellelegi pakuti, et laps peaks jääma klassi kordama, ja lapsevanem teatas oma kirjas, et ta ei ole sellega nõus, viidi laps edasi järgmisse klassi.
Prantsusmaal algab kool kell 8.30 ja kestab 11.30-ni. Seejärel on pikk lõunapaus, mil osa vanemaid, vanavanemaid või lapsehoidjaid viib lapsed koju sööma. Kool läheb edasi kell 13.30 ja kestab 16.30-ni. Algklassidel on neljapäevane koolinädal ja kolmapäev vaba, põhikoolis ja lütseumis lõpeb kool kolmapäeviti kell 11.30.
Puudumise eest võib trahvi saada
Perekondlikel, s.o isiklikel põhjustel tohib koolist puududa neli poolikut ehk kaks täispäeva kuus. Kui laps puudub rohkem, võib vanem saada haridusministeeriumilt trahvi, mis võib olla päris suur summa. Mailis Sütiste-Gnannt tõi näiteks juhtumi Greta klassist, kus üks laps käis nädal enne talvist vaheaega perega suusatamas ja vanemad pidid tema puudumise pärast 300 eurot trahvi maksma.
Igast puudumisest tuleb direktorile kohe telefonitsi teatada. Kuid lapse haigestumise korral puudumistõendit esitama ei pea, piisab vanema helistamisest kooli.
Koolis sotsiaal- ega tugiisikut pole. Paljud lapsed käivad logopeedi ja psühholoogi juures koolitundide ajast.
Vanem ei õpeta
„Lapsevanemad ise ei õpeta oma lapsi üldse,“ rääkis ema. Koduseid töid antakse vähe, kirjalikke üldse mitte, koju jääb teha vaid suulisi ülesandeid. „Näiteks küsisin eelmisel õppeaastal suhtlusvihiku kaudu, kas peaksin Gretaga kodus rohkem luuletusi pähe õppima või kirjalikult prantsuse keelt harjutama, sest ta pole prantslane,“ jutustas ema. Õpetaja vastas, et mitte mingil juhul ei tohi kodus luuletust ise õppida, sest siis pole laps võrdne teistega, kellel ei pruugi olla kodus kedagi, kes nendega tegeleks.
Kooli lõpetamisel saab lõputunnistuse kas kooli kantseleist või saadetakse see postiga koju. Lõpupidu, nagu on Eestis, ei toimu. Ka esimesel koolipäeval pole aktust ega pidulikkust.
„Kuna Greta õpib elektroonilise keskkonna kaudu ka Viimsi koolis, on Prantsuse ja Eesti koolisüsteemi erinevused väga selgelt tuntavad,“ lisas lapsevanem.
Greta kooliaasta algab sel aastal Prantsusmaal 2. septembril. Viimsi koolis käis ta juba õpikute järel ja asus seejärel vanematega teele Prantsusmaa koju.
„Armas Eestimaa“, hoidja-robot ja rohuhaldjas
Greta õpib muusikakoolis tšellot, käib moderndžässi tantsutrennis ja armastab laulda. Eesti 100. sünnipäevaks kirjutas ta emaga koos laulu „Armas Eestimaa“ – Greta lõi iseseisvalt viisi ja ema aitas sõnade luuletamisel. Selle lauluga avas ta Viimsi kooli laulukonkursi „Sinilind 2018“ ja seda esitas ta ka tänavu toimunud ESTO avakontserdil.
Greta on ka nutikas leiutaja. „Me elame Prantsusmaal. Meil pole siin kahjuks vanaema ega vanaisa nagu teistel lastel, kes neid koolist koju toovad, nendega koduülesandeid teevad ja lapsi huviringidesse või trenni viivad sel ajal, kui ema-isa tööl on,“ rääkis Greta oma leiutisest. „Nii mõtlesingi leiutada algkoolilapse hoidja-roboti, kes lapse kodus pärast kooli vastu võtaks, talle meenutaks, milliseid koduseid ülesandeid mis kellaajal teha, millal trenni minema ja sööma peab.“ Puidust käsitööna Margus Suurmetsa juhendamisel valminud väike roboti mudel oskab rääkida ning sisaldab õigete kellaaegade ja ülesannetega programmi. Selle robotiga osales Greta mullu Lottemaa leiutusvõistlusel.
Leiutist „Rohuhaldjas“, mille autor on Ecole Val Guermantes’i 1. klassi õpilane Greta Madeleine Gnannt, tutvustati ETV-s 2017. a valminud dokumentaalsarjas „EV 100. Leiutades Eestit“.
See ravimivõtmise meeldetuletamise seade erineb teistest omasugustest selle poolest, et juurde saab lisada muusikapala või laulu. Patendiametilt said Greta ja tema vanemast vennast kaasautor Margus Suurmets detsembris 2018 selle kohta kasuliku mudeli tunnistuse. Praegu on käimas läbirääkimised Märt Pikkaniga firmast Protoskoop, et valmistada esimesed prototüübid ja leiutist seejärel katsetada.
Tundub, et seal kus Teie elate on rahulikum. Päris vahva kui kodutöid ei oleks!
Minu poeg käib prantsuse algkoolis Londonis (ta isa on prantslane), ta on kaheksaaastane.
GS Eelkooli lõpus oli vaja koostada aabits – igal nädalavahetusel jahtisime fotoaparaadiga mööda Londonit ringi, tegime pilte (a-ga algavad sõnad jne.), printimine välja ning laps kirjutas juurde (vanema abiga). Võis ka joonistad (sellisel juhul laps pidi joonistama)
CP – Eesti mõttes “päris kool” kuhu lapsed lähevad kuueselt. Eesmärk on õppida lugema. Palju tekste saabus koju et lugeda koos. Harjutused, kus oli vaja lüngad täita jne.
CE1 – numbrid (sõnades kirjutamine), korrutus tabelid (2,4,5,10), luuletused, juturaamatud, etteütlused, mis oli vaja kodus ette valmistada… algas ka inglise keele kirjalik õpe – igal nädal 10 sõna etteütluseks selgeks õppida, juturaamatud ning aeg ajalt mõni luuletus ka.
CE2 just alustasime. Esimene nädalavahetus oli prii! Siis hakkasid vaikselt koostööd tulema – lugemine, lünkade täitmine. Sel nädalavahetusel siis inglise “Spelling test”, paar lehte prantsusekeelsest juturaamatust, lüngad, luuletus pähe õppida, grammatika reeglid (minevik, tulevik jne)…
Sama koolisüsteem aga teine rütm!
Head kooliteed!
[…] Annika Poldre, Õpetajate Leht: https://opleht.ee/2019/08/esimene-koolipaev-pole-prantsuse-lastel-pidupaev/ […]