Muuseumid eksamite asemele

30. aug. 2019 Kalmar Kurs Eesti Rahva Muuseumi avalike ja välissuhete juht - 1 Kommentaar
Kalmar Kurs.

Valitsus saatis riigikogule arutamiseks haridus- ja teadusministri ettepanekud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) ning kodakondsusseaduse muutmiseks, mis kaotaksid ära eksamid põhikooli järel. Edasistes debattides ning aruteludes enne lõplike otsuste tegemist seadusandja poolt tuleks kaaluda ka viise ja võimalusi, kuidas Eesti muuseumid saaksid senisest rohkem kaasa aidata, et vabastada põhikoolid eksamitest ja täita õppekava eesmärgid.

Muuseumid hariduspõllul

Koolidel, formaalharidussüsteemil, pole enam ammu teadmiste levitamise ja oskuste omandamise monopoli. Kooliväline tegevus, mitteformaalne õpe, hobid, interneti ning nutiseadmete levik ja palju muud mõjutavad õppeprotsessi ning noorte kujunemist märkimisväärselt. Sellesse annavad oma panuse ka muuseumid. Muuseumihariduse infopäevadel Eesti Rahva Muuseumis (ERM) 22. augustil ning Eesti kunstimuuseumis 29. augustil osales väga palju õpetajaid ning ka muuseume ja teisi õpipartnereid. Tartus olid muuseumide messil kohal ka näiteks Eesti rahvakunsti ja käsitöö liit ning MTÜ Sibulatee.

2018. aastal tegutses Eestis 190 muuseumi 249 külastuskohaga, pakkudes haridusprogrammides abi koolidele väga paljudes õppeainetes (statistikaameti pressiteade 17.05). Selle aasta muuseuminädalal saime taas kord rõõmustada, et hoolimata mõningasest langusest eelmisel aastal on Eesti muuseumikülastuste arvu poolest endiselt Euroopas esimeste seas.

Haridusprogrammid pole muuseumis muidugi ainuke võimalus õppida, kogeda, mäletada, mõtelda. Teadmiste kogumise, nende rakendamise ja praktiliste oskuste omandamise kohana (õpitoad ja eksperimendid) muuseumid koole ja õppureid igal juhul hätta ei jäta. Külastajate, sh kooliealiste külastajate jaotus üldmuuseumide, tehnika- ja teadusmuuseumide, arheoloogia- ja ajaloomuusemide, loodusmuuseumide jt vahel on meeldivalt proportsionaalne, kui vaadata viidatud statistikaameti teadet ja lisatud graafikuid.

Suuremad ja moodsamad muuseumid võivad pakkuda lisaks oma peateemadele ka palju muud – olgu selleks siis majandamine või IT ja tehnoloogia kasutamine. Ka selliseid ekskursioone ning tutvustusi oleme ERM-is korraldanud.

Mäluasutused koolitavad kodanikke

Lisaks PGS-ile võiks eraldi viidata ka näiteks pakutud kodakondsusseaduse muudatustele, st koguda muuseumis EV põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist hindavaks testiks teadmisi ja kogemusi.

Mäluasutused, mitmed muuseumid saavad olla abiks, et ajalugu ja ühiskonna toimimine poleks vaid raamatutarkus klassitunnis. Olgu need Wabamu näitused ja tegevused, ERM – kus on praegu ajutise näitusena avatud Eesti 90-ndaid tutvustav „Ise tehtud Eesti“, Patarei vanglas kommunismi kuritegude meenutamine, Eesti ajaloomuuseumi näitused ja muu tegevus – on möödapääsmatu, et põhikoolilõpetajatel oleksid teadmised põhiseadusest ja -õigustest, Eesti, Euroopa ja maailma ajaloost, ühiskonna arengust ja korraldusest.

Avardame võimalusi

Kuid kuidas jõuda selleni, et muuseumid aitaks kaasa põhikoolide eksamitest vabastamisele? Valitsuskoalitsiooni lepingus on lubadus avardada „laste võimalusi käia regulaarselt teatris, muuseumis ja kontsertidel“. Selle regulaarne toetamine koolipidajate poolt väärib eeskuju, kuid edulugusid, hankeid ja süsteemsust on vähevõitu. Igal juhul vajavad nii haridusprogrammid kui ka muuseumikülastused klassidega lisatuge.

Talvel Narvas käies uurisin ERM-i statistikat Ida-Virumaa haridusasutuste külastuste kohta viimastel aastatel. Lühidalt kokku võttes vaatab sealt vastu suur ebaühtlus ja -regulaarsus nii geograafiliselt kui ka ajaliselt. Kusjuures see kajastab vaid ette registreeritud või ka tellitud giidiga grupikülastusi.

Tean oma pere ja kolme lapse senise haridustee näitel, kuidas sellised ettevõtmised – näiteks muuseumide külastused – saavad sageli teoks väga erinevalt ning lisavõimalusi kombineerides, koolipidaja ja lastevanemate märkimisväärsel toetusel.

1921. aastal oli Eestis 11 muuseumi. Statistikaameti blogiloost „Muuseumite arv on sajandi jooksul märgatavalt suurenenud“ (12.02.2018) on võimalik vaadata Eesti kaarti, kus on mõistagi lihtne leida kontsentreerumist suurematesse keskustesse, nagu kahjuks muugi eluolu puhul.

Riigi tugi võimaluste avardamiseks, et lapsed saaksid käia regulaarselt muuseumides, aitaks kindlasti valikuvõimalusi suurendada. Ja see ei saa olla ainult kultuuri- või haridus- ja teadusministeeriumi mure, vaid kindlasti ka näiteks maaeluministeeriumi ja riigihalduse ministri huvi.

Keskne tugi aitaks igal juhul kaasa sellele, et koolid ei läheks kergema vastupanu teed ning näiteks transpordikulud ei takistaks sõitmast Eesti kagunurgast kaevandusmuusemi või mõnest maakonnast Eesti põllumajandusmuuseumi.

Kõige tähtsam – inimesed

Muuseumide rolli suurendamiseks riikliku õppekava täitmisel ning õppimisvõimaluste avardamiseks on seetõttu ka kultuuri- ja haridustöötajate palga temaatika ning võrdlus teiste valdkondadega võtmetähtsusega. Kui riiklike investeeringute teemal on kultuuri- ja haridusvaldkonnas valitsuse mõned valikud nüüd tehtud, siis palkade ning mitmete teiste kokkulepete täitmine on pandud pausile.

Kuid see ei saa kaua kesta. Mitmed otsused ja valikud on lihtsalt edasi lükatud, viidatakse värske majandusprognoosi ootusele. Suuremate muuseumide puhul sõltub riiklikust teadusrahastusest ja sellega seotud lubaduste täitmisest ka teadustöö ja teadmiste tase muuseumides. Erasektori panus muuseumides on ikka väga tagasihoidlik, kui mõelda muidu levinud põhimõttele, et üks kolmandik kogu teaduse ja arendustegevuse rahastamisest peab tulema riigilt ning 2/3 erasektorist.

Õpetajate päevaks on see otsuste ootamine osaliselt ehk möödanik, sest valitsus peaks olema riigikogule üle andnud riigieelarve projekti. Riigikogu teeb oma tööd ja selgus 2020. aasta eelarvevalikutest saabub koos lähiaastate väljavaadetega. Kui seadusandja teeb oma tööd, kaasab muuseumid ja teised partnerid, et pakutud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kodakondsusseaduse muudatused läbi arutada ja otsustada, siis saaks teha Eestis näiteks uue aasta muuseuminädalal maikuus juba praktilisema arutelu koos muuseumirahvaga uuenenud, eksamivabast ja loodetavasti veelgi paremast Eesti põhikoolist.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Muuseumid eksamite asemele”

  1. Martin Saar ütleb:

    Ebameeldiv on lugeda demagoogiat stiilis põhikoolide “vabastamine” eksamitest. Meenutab mõningaid ajalookäsitusi… Ootasin enamat. Palju enamat. Ka mõnda sisukat argumenti, miks neist eksamitest koole ikkagi vabastada tuleb.
    Arvatavasti ei tea lugupeetav autor, et paljud aineõpetajad paljudest Eesti koolidest (sh põhikoolidest) mõistavad eksameid loomuliku ja tarviliku osana õppest, mille rolli – erinevalt mitmetest teistest riikidest – ei ole Eestis üle tähtsustatud ega paisutatud, vaid parajana peetud. Sellise stiiliga artikkel võib õpetajaid pigem muuseumitest peletada – nii alasti on tõde, et muuseumitöötaja ei jaga õppest ega õppe komponentidest muud kui oma kitsast vaatenurka.

    Sellise sõnakasutusega artikkel suunab mõtte loodusesse… Et mõnigi kord pole kadunuke veel jahtunudki, kui juba raisakotkad jaol…

    Olen aineõpetaja ja klassijuhatajana teinud head koostööd muuseumitega, kunstimuuseumiga (Nigulistes) oleme üheskoos välja töötanud terve lõimitud programmi. Aga muuseum ei asenda õppe osana eksameid. Need on vajalikud, kuid mitte vastastikku kompenseerivad elemendid õppes!

Leave a Reply to Martin Saar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!