Pärnumaa kutsehariduskeskus sai märgi „eTwinningu kool“

23. aug. 2019 Madli Leikop Koolielu portaali toimetaja - Kommenteeri artiklit
Iga eTwinningu projekt lõpeb väikese koogi ja kohviga (siin küll teega). Võetakse kokku, mis läks hästi ja mida õpiti. Õpetaja Ruth Leping ja Maie Jesjutina õpilastega. Fotod: Pärnumaa kutsehariduskeskuse fotoarhiiv

Kokku sai „eTwinningu kooli“ märgi 1004 kooli. Eestist tunnustati sellega viit üldhariduskooli, kaht lasteaeda ja üht kutsekooli – Pärnumaa kutsehariduskeskust.

Pärnumaa kutsehariduskeskus on Pärnumaal esimene õppeasutus, kes on taolise tunnustuse pälvinud. Kuidagi on kujunenud nii, et Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning on Eestis üldhariduskoolide seas populaarsem kui kutseõppeasutustes, ehkki kahtlust ei ole – tvinnimine sobib nii 5-, 15- kui 20-aastastele ehk kutsekooliõpilastele. Lihtsalt teema peab olema eakohane.

Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse otsida huvitavaid veebipõhiseid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise nende algataja. „Kuna eTwinning sobib õppetöösse väga hästi, siis on kutseõppes oluline teha just erialast koostööd teiste kutsekoolidega, sama eriala õpilastega mujalt,“ tõi Pärnumaa kutsehariduskeskuse arendusjuht Varje Tipp välja projektitöö positiivse poole.

„Oleme mõelnud teha eTwinningu koostööd ka mõne lasteaiaga, et tutvustada oma ameteid ja kooli,“ vastas Varje Tipp küsimusele, kas koostööks sobib ainult teine kutseõppeasutus. Esikohal on neil siiski kontaktid kutsekoolidega. Varje Tipp tunnistab samas, et eTwinningu veebipõhises töökeskkonnas on kutsekoolide hulgast projektipartnereid märksa raskem leida kui üldhariduskoolide seast. Ühe põhjusena toob ta välja, et „Erasmus+“ programmi abil saavad kutseõpetajad ja õpilased nagunii väga palju välismaal stažeerimas käia. Üldhariduskoolidel on sellist väljundit vähem ja rahvusvaheline veebipõhine projekt on neile selle võrra põnevam.

Varje Tipp lisas, et kutsekoolide koostööd ja kontakte ei toeta ka nende õppetöö korraldus. „Meil toimub õppetöö viienädalaste perioodidena. Ühel perioodil on sul konkreetse rühma ja õpilastega tund, järgmisel ei ole, ja sinna vahele mahub veel praktika ka. Kuna sinu projektipartneri õppetöö võib olla ajastatud hoopis teistmoodi, siis on raske kõigile osalevatele kutsekoolidele ühist ja sobivat aega leida. See tähendab, et kutsekoolilt nõuab eTwinning väga järjekindlat tegutsemist. Pikaks veninud paus võib tähendada, et projektist ei saagi asja.”

Hea tahtmise juures saab aga kõik takistused ületatud ning eTwinning on Pärnumaa kutsehariduskeskuses kindlalt kanda kinnitanud. Et kõik vajalikud eeldused märgi „eTwinningu kool“ taotlemiseks olid olemas, saigi algul ühe õpetaja, hiljem arendusjuhi eestvedamisel vajalik ankeet täidetud ning ära saadetud. „Ainult internetiturvalisuse teemat oli raskem kirja panna, tuli läbi mõelda ja meelde tuletada, mida oleme teinud. Ei osanud seda kohe eTwinninguga kokku viia,“ sõnas Tipp. Ankeedi täitmine andis hea ülevaate, mis üldse on koolis digivaldkonnaga, projektitöö ja kutsealase arenguga seotult tehtud, ning pani ka mõtlema, kus on nõrgad kohad.

Tunnustuse „eTwinningu kool“ mõte on tõsta esile neid koole, mis juba teevad eTwinningus head tööd, kus on projektitöösse kaasatud palju õpetajaid ning loodud positiivne, eTwinningu arengut koolisiseselt toetav õhkkond. Märgi saanud koolid on tublid digipraktikas, e-turvalisuse praktikas, nad kasutavad õppetöös uuenduslikke metoodikaid, õpetajad ja õpilased väärtustavad koostööd.

Mis koolis pärast märgi saamist muutub? „Igapäevases koolitöös ei muutu midagi, aga kui eTwinningu märk on kooli kodulehel, siis see tekitab teistes huvi. Märk „eTwiningu kool“ tuletab meie õpetajatele meelde, et eTwinninguga tasub tegelda,“ ütles Varje Tipp.

KUIDAS ERI MAADES PIPARKOOKE KAUNISTATAKSE

Teenindusõppeosakonna kutseõpetaja Kristel Sepp: „Varje Tipi soovitusel sattusin eTwinningu algajate koolitusele 2010. aastal. Taas avastasin eTwinningu mõni aasta hiljem Tšehhis Nova Pakas stažeerimas olles. Kui nägin kauneid piparkooke kevadisel ajal nii Praha südalinna kohvikute vaateakendel kui Nova Paka kooli õpilaste tehtuna, tekkis mõte võrrelda meie retsepte ja vahetada piparkookide kaunistamise ideid.

Projektis osalesid Pärnumaa kutsehariduskeskuse esimese kursuse pagari eriala õpilased – tüdrukud ja ka kursuse ainus noormees. Noored olid 16–19 aastat vanad. Suurepärased õpilased, haarasid minu ideest kinni! Mulle meeldib, et noortega saab midagi põnevat teha. Nad tulevad hea meelega kaasa, kui neile võimalus pakkuda.

Enne projekti sõlmimist värskendasin oma teadmisi eTwinningust ja Twinspace’ist (eTwinningu veebipõhine töökeskkond – toim), läbisin HITSA veebiseminari Twinspace’ist ja veebipõhise koolituse „eTwinningu projektid koolielus“.

Koostasin projekti kava ning vahetasime partnerkooliga retsepte ja infot piparkookide ajaloost meie maade kultuuris, võrdlesime kaunistamise viise ja pilte tööprotsessist.

Minu jaoks olid kõige toredamad praktilised tunnid. Ma ei ole erialaõpetaja, nii liitusin õpilastega piparkookide küpsetamise ja kaunistamise tunnis, kus õppisime kõik. Meie rollid vahetusid kujundusõpetuse tunnis, kus muidu olin mina õpetaja. Nüüd sai minust õpilane ning kaunistasime piparkooke koos.

eTwinning on vaheldus nii õpilasele kui õpetajale ja samas hea võimalus muuta õppimine loovamaks. Just erialaõpetajatel on suur võimalus teha koostööd teiste maadega, näiteks toitlustamise ja pagaritöö vallas rahvusköökide ja küpsetamise õpetamisel. Võrdlemise kaudu saab õppida kõikidel erialadel. Praegu on võimalik tvinnida ka Eesti-siseselt, seega võimaluste vähesuse taha ei tohiks asi seisma jääda.

Projekti puhul lisandub alati ka keele- ja suhtlemisoskuse arendamine. Kindlasti saab uusi oskusi ka õpetaja, sest tuleb kasutada eri veebikeskkondi materjalide koostamiseks. Loomulikult nõuab see lisatööd, kuid hea tunne on vaadata hiljem tulemit. Soovitan eTwinningut kõigile õpetajatele, kes tahavad muuta õpilaste koolielu huvitavamaks – see peakski olema kõige suurem eesmärk.“

eTWINNING SOBIB KA KEELETUNDIDESSE

Teenindusõppeosakonna rühmajuhataja Hevelin Antsmäe: Õpetajad Maie Jesjutina ja Ruth Leping lõimivad eTwinningu vene keele ja eesti keele tundi. Õpilased võtavad seda väga tõsiselt ning tunnid on huvitavamad. Projektis tuleb alati midagi luua ja esitleda. Õpetajad kaasavad ka oma tegemistesse rühmajuhatajad. Projekt lõpeb alati ühise tagasisidestamisega ning väikese koogi ja teega. eTwinningu projektides osalemine on meil ühe mõõdikuna ka arengukavasse kirjutatud. Ja eks me ikka püüdleme selle poole, et oma arengukava tegevused ellu viia.

Teenindusõppe osakonna õpetajad Maie Jesjutina ja Ruth Leping: „Pärnumaa kutsehariduskeskuses on eTwinningu projektid ja õpilaste kaasamine püsivaks muutunud, sest koolis on aktiivsed õpetajad, kes mitmekesistavad koolielu projektõppega. eTwinningu projektide juures on positiivne kontaktide loomine ja suhtlus välismaiste koolide õpilastega. See annab võimaluse end ja oma oskusi Euroopa mõõtmes võrrelda. Järjepidevus on saavutatud pühendunud õpetajate ja aktiivsete õpilaste koostöös, kus õpetajad ei ole ainult ülesannete andjad ja täitmise kontrollijad. Õpilaste ise otsustamine ja vastutus on projekti üks käivitav jõud.

Siiski ei ole eTwinning kutsekoolides veel piisavalt populaarne, sest Euroopa teisteski maades ei ole huvitatud kutsekoole palju ja õppijad on niigi väga hõivatud. Tihti ei lange praktika ajad kokku ja seetõttu projekt venib. Probleemid on keeleoskus, vähesed IT-teadmised ja õpilaste passiivsus.

Meile endile on hästi meelde jäänud 2017/2018. õppeaastal tehtud projekt „Üks huvitav praktikapäev“ (https://twinspace.etwinning.net/28744/home). Projektis osalesid Eesti, Tšehhi, Slovakkia ja Türgi koolide õpilased. Eesmärk oli kirjeldada ja võrrelda eri kutsekoolide praktikapäeva. Õpiti suhtlemist võõrkeeles, eri suhtluskeskkondade kasutamist. Noored õppisid mõistma, kui oluline on tähtaegadest kinni pidada. Õpetajad mõistsid, et projekti õnnestumiseks on vaja hästi läbi mõeldud ja konkreetset plaani. Projekt lõppes eTwinningu seminariga Pärnumaa kutsehariduskeskuses, kus õpilased tutvustasid tehtut teiste kutseõppeasutuste õpetajatele. eTwinningu 2018. aasta projektikonkursil valiti „Üks huvitav praktikapäev“ kümne parima hulka.“


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!