Muutunud õpikäsitus: GTL – kolme kooli kogemus

20. sept. 2019 Merike Saar Tallinna ülikooli nooremteadur/doktorant, Tallinna prantsuse lütseumi inglise keele õpetaja - Kommenteeri artiklit

Loe lähemalt GTL-ist:
http://opleht.ee/2019/09/muutunud-opikasitus-kuidas-oma-kooli-ja-kodukohta-paremaks-muuta/


GTL-projektide esitlemine Tallinna prantsuse lütseumis. Foto: erakogu
Merike Saar: „Õpilaste endi arvates arenesid neil GTL-i käigus koostöö-, liidriks olemise ja juhtimise oskus, läbirääkimis- ja esinemisoskus, kriitiline mõtlemise ning analüüsioskus.

Möödunud õppeaastal lahendasid Tallinna prantsuse lütseumi, Saue gümnaasiumi ja Tallinna Pae gümnaasiumi õpilased inglise keele tundides oma kooli ja kodukoha elulisi probleeme.

Kolme kooli koostöö toimus Tallinna ülikooli programmi „Edulab“ raames. Konkreetsemalt oli tegemist laboriga „Glocally Transformative Learning“ ehk GTL.

GTL on jätkusuutlikku arengut toetav algatus, mille käigus loodetakse õpilasi kaasata eluliste küsimuste lahendamisse ning toetada selle kaudu nende hoiakute muutumist (transformation). Projekt aitab tõhustada õpilaste usku kodanikuühiskonda ning nende enda hääle olulisusse oma elu kujundamisel. Kesksel kohal on selles laboris õpilaste üldpädevuste arendamine projektipõhise probleemõppe kaudu, mille käigus lahendatakse elulisi ülesandeid, kaasates klassi- ja kooliväliseid partnereid, nagu teiste koolide õpilased ja õpetajad, lapsevanemad, kooli juhtkond, kohalik kogukond ja omavalitsus, ettevõtted jt.

GTL-labori eesmärk on õpilaste silmaringi avardamine üleilmsete näidete abil kohalike probleemide paremaks mõistmiseks, nii et koolitöö osana saaks lahendatud ka mingi probleem oma kogukonnas (koolis, külas, jne), kasutades mitmesuguseid õppimis- ja koostööstrateegiaid. Kuna sellise õppekorralduse puhul on kesksel kohal suhtlemine, siis sobib antud õppevorm väga hästi ka võõrkeeletundi, kus õpilased saavad oma suhtlemisoskust (nii suulist kui kirjalikku) mõtestatult arendada.

Mis kasu labor annab?

Tallinna prantsuse lütseumis osalesid möödunud kooliaastal GTL-laboris 10. klassi õpilased inglise keele tundides ning võtsid vaatluse alla oma kooli ja pakkusid välja võimalusi (kooli)kogukonna elu parendamiseks. Kui projekti alguses olid õpilased üsna veendunud, et nende arvamus ei huvita kedagi ning nende hääl jääb vaid hüüdjaks hääleks kõrbes, siis projekti lõppedes oli see arvamus muutunud. Õpilaste enda arvates arenesid neil GTL-i käigus koostöö-, liidriks olemise ja juhtimise oskus, läbirääkimis- ja esinemisoskus, kriitilise mõtlemise ning analüüsioskus.

GTL-labori tegevuste käigus õppisid õpilased inglise keeles küsimustikke koostama ja küsitlusi läbi viima, saadud vastuseid analüüsima, andmeid tõlgendama ning aruannet kirjutama (ettevalmistus uurimistööks). Õpilastel arenes laboritöö käigus inglise keele sõnavara, grammatika (nt kaudsed küsimused) ja inglise keeles väitlemise oskus. Lisaks inglise keelele õpiti aga ka ideid genereerima, probleemidele lahendusi leidma, üksteise arvamusega arvestama, demokraatlikult otsuseid langetama, üksteisele konstruktiivset tagasisidet andma ja avalikult esinema (nt liftikõne ja esitlused).

Õpetaja jaoks oli kõige keerulisem projekti algus – ei olnud ju ka õpetajal endal veel päris selge, mis juhtuma hakkab. Vaja oli projekt siduda inglise keele ainekavaga, planeerida töökorraldust (kooskõlastus juhtkonnaga, koostöö teiste õpetajatega, tegevus arvutiklassis) ning kogu protsess detailselt läbi mõelda. Kõik hakkas paika loksuma siis, kui valiti kogukond, kellele projekt on suunatud – meie puhul siis oma kool. Palju oli abi ka kolleegidest, kes sarnast asja Saue gümnaasiumis katsetasid.

Materjale ja mõtteid jagades tekkis väga hea sünergia ning eri koolide inglise keele õpetajad käisid ka üksteise projektitundides külas (mingit osa õpetamas või õpilaste esitlusi kuulamas ja tagasisidet andmas). Kevadeks olime toreda kogemuse võrra rikkamad ning valmis seda teistega jagama. Juunis toimus Tallinna ülikoolis teabepäev, kus sarnaseid kogukonda hõlmavaid õpilasprojekte tutvustasid õpetajad üle riigi. Kõlama jäi mõte, et selline projektõppevorm arendab ja innustab õppijaid väga ning sügisest lülitavad mitmed õpetajad sarnase projektipõhise õppe ka oma meetodite hulka. Tore on see, et projekt võib kesta mõnest tunnist või kuust terve aastani. Lütseumis tegelesime projektiga novembrist veebruarini (pea neli kuud, tavaliselt kolm tundi nädalas).

Mida me siis tegime?

Enne projektiteemade valimist viisime ennast kurssi GTL-labori ideega, selgitasime rühmatöö eripärasid (rühma kujunemise faasid), rääkisime kodanikuühiskonnast, selgitasime ajurünnaku põhimõtteid. Seejärel tutvusime kodanikualgatustega maailmas (internetivideote vahendusel). Alles pärast seda jõudsime projekti esimese etapini ehk õpilased viisid läbi ajurünnakud oma koolikeskkonna parendamiseks. Väljaspool kooli (local) rääkisid õpilased ka sõpradega, et leida huvitavaid kooliarendusideid, mida teistes koolides on kasutatud. Samuti otsiti näiteid laiemast maailmast (global). Väljapakutud ideedest valis iga rühm välja ühe, millega edasi töötada.

Järgmise sammuna oli vaja selgusele jõuda, kas väljavalitud ideed ka koolikaaslaste seas kõlapinda leiavad. Selleks korraldasid kõik rühmad küsitluse. Kuna meil oli kokku 16 töörühma, siis sai iga rühm endale ühe klassi uuringu tegemiseks. Küsitluse koostamisele kulus mitu tundi, sest tuli läbi mõtelda, miks, mida ja kuidas küsida. Kas küsimuse sõnastus on vastajale arusaadav, missuguseid inglise keele grammatikareegleid peab küsimusi koostades meeles pidama jne. Nooremates klassides viidi küsitlus läbi inglise keele tundides paberil ja vajadusel aitasid inglise keele õpetajad mõningaid küsimusi oma õpilastele inglise keelest eesti keelde tõlkida. Vanemate klasside õpilased vastasid küsitlusele elektrooniliselt.

Järgnes andmete inglise keeles analüüsimine, tõlgendamine ja eneseanalüüs inglise keele tunnis. Õpilased tõid välja, mida nad küsitlust luues ja tehes õppisid, mida nad teeksid järgmine kord teisiti, kuidas nad oskavad seda kogemust tulevikus kasutada jne.

Iga rühm esitles oma küsitlustulemusi inglise keele tunnis esmalt suuliselt, proovides kaaslasi veenda, et just nende idee peaks osutuma valituks. Iga rühma liige vastutas esitluse mingi osa eest ja nii said kõik oma teemat inglise keeles esitleda. Samuti tuli esitada kaaslastele uuringu kohta küsimusi. Andmete põhjal kirjutas iga õpilane ingliskeelse aruande, mis andis taas võimaluse siduda projekti inglise keele ainekava nõuetega. Ladusama lauseehituse saavutamiseks õppisime tekstidest uusi sõnu, õpilased kasutasid oma ettekannetes ja aruannetes ka inglise keele uusi lausekonstruktsioone nii palju kui võimalik.

Kui tavaliselt jääb õpilastel aruannet kirjutades palju asju alguses arusaamatuks, siis nüüd, kui neil olid konkreetsed andmed ja eesmärk, sujus ka õppimine ladusamalt. Õpilaste tagasiside oli positiivne, nad mõistsid väga hästi, mida ja milleks nad õppisid ning kus neil seda edaspidi elus vaja võib olla.

Ettepanekud kooli juhtkonnale

Alles nüüd sai välja valida need ideed, mida edasi arendada, ning moodustusid uued rühmad – iga õpilane valis südamelähedase idee. Näiteks soovisid õpilased kujundada oma kooli ruumidesse õpilastele puhketoa või -nurga, remontida ja laiendada riidehoiuala, sisustada muusikastuudio, korraldada kooliperet ühendava sportmängude päeva, rajada kooliaia jne. Algasid taas ingliskeelsed ajurünnakud rühmades (ideede ja lahenduste leidmiseks), läbirääkimised, rollide ja tööülesannete jagamine rühmas. Tekkis ka vaidlusi, kuid kuna olime vaadelnud rühma arenguetappe, oli lihtsam selliseid olukordi mõista ja lahendada. Oma idee läbitöötamiseks kasutas iga rühm projektilõuendit. Selle abil pandi kirja eesmärgid, rollid, vahendid, osapooled, tegevused, analüüsiti riske ja võimalusi jne. Lõppeesmärk oli oma idee tutvustamine direktsioonile ning heakskiidu saamine selle elluviimiseks. Õpilaslaadal kogutud raha ning toetus ja preemia GTL-labori projektist olid toeks teostuse kaasfinantseerimisel. Sügisel loodavad õpilased astuda uuendatud kooli riidehoidu. Teised projektiideed ootavad veel oma järge.

Tagasiside oli väga hea

Kogu protsessi vältel kogusime õpilastelt ingliskeelset tagasisidet ning iga etapi lõpus kasutasime SOLO taksonoomiat õpilaste enesehindamiseks. Seetõttu võin öelda, et elulistele probleemidele lahenduste leidmine aitab inglise keele õppimist varieerida ning on kasulik kõigile osapooltele. Õpilased omandasid inglise keeles uusi teadmisi ja üldpädevusi veidi teistsuguses olukorras ning üldist meeleolu arvestades jäid nad tulemustega väga rahule.

Õpetajana sain ka ise kogemuse võrra rikkamaks ning veendusin, et inglise keele õppimist ja õpilaste eluks ettevalmistamist on võimalik eluliste probleemide lahendamise kaudu palju huvitavamaks muuta. Huvitavaks väljakutseks osutus ka mõne õppija veenmine rühmatöö kogemuse vajalikkusest ning võimalusest selle kaudu midagi olulist õppida.

Kooli juhtkond sai ülevaate õpilaste ideedest õpikeskkonna parendamiseks. Kõik osalejad õppisid midagi uut ning muutusid veidike – kes julgemaks, kes enesekindlamaks, kes teistega rohkem arvestavamaks jne.

Õpilaste arvamusi: „Fakt, et meie tegevusel võib olla konkreetne tulemus, motiveeris meid väga. Õppimine oli selle juures lihtsalt üks lisaväärtus.“ „See pani mind tundma, et saame koolikogukonnas midagi muuta ka ise, mitte ainult kooli nõukogu kaudu.“

Kui soovid GTL-laborist rohkem teada saada või ise ka midagi sellist katsetada, siis uuri lähemalt https://edulabs.ee/naited/gtl-labor/.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!