Ida-Virumaa õpetajad said Soome kolleegidelt uusi ideid

13. sept. 2019 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit
Projekti lõpetamisel arutlesid õpetajad elavalt Soome hariduse üle. Foto: Soome instituut

Soome Instituudi korraldatud poole aasta pikkusele haridusprogrammile Ida-Virumaal pandi uue kooliaasta eel pidulikult punkt. Lõppseminaril esitlesid 15 projektis osalenud kooli juhid ja õpetajad oma tulemusi ja kokkuvõtteid ning kuulasid ettekannet Soome kooli tulevikust.

Programmis osalesid 15 Ida-Virumaa kooli pedagoogid ja koolijuhid. Neid nõustasid Soome eksperdid-praktikud, kel endal kogemused kooli ja vene kultuuriruumiga. Soome eksperdid viidi kurssi siinsete koolioludega, meie pedagoogid tutvusid õppereisil Soome koolidega ning süvenesid seejärel Soome haridussüsteemi töötubades ja Skype’i kaudu mentorlusprogrammis osaledes. Programmi jooksul tegelesid Eesti koolid oma projektidega, mille kaudu lahendati mõnd oma probleemi või milleks saadi tõuge Soomes nähtust ja kogetust. Programm lõppes pidulikult Soome suursaadiku Timo Kantola vastuvõtuga.

Noppeid koolide esitlustest

Soome Instituudi haridusprogrammist oli igal koolil kasu. Selle tulemusena, Soome koolide eeskujust ajendatuna ning oma kooli vajadusi ja huve arvestades tegi iga kool projekti. Iga projekt oli omanäoline, ükski ei korranud ega jäljendanud teist. Tutvustamist väärivad kõik, kuid ei mahu paraku leheloosse. Siin vaid mõned näited.

Sillamäe Kannuka kool keskendus õpilaste hindamisele. Soome eeskujul leiti, et hinde panemisest tähtsam on pöörata tähelepanu õpilase suunamisele. Hindamise üle arutleti töörühmades, peeti nõu õpilasesindusega, anketeeriti õpilasi, tehti avatud tunde ja töötati välja uus hindamissüsteem.

Sillamäe Vanalinna kool korraldas avatud koolipäeva. Selle läbiviimiseks valisid õpetajad teema, tunni pikkuse ja läbiviimise koha. 5.–8. klassi õpilastel oli valida ligi 40 teematunni seast. Nii loodi uus õppeviis, mis tahetakse kujundada traditsiooniks.

Narva Kesklinna gümnaasium võttis oma projekti teemaks Balti mere ökoloogia. Sellega tegeldes täiendasid pedagoogid oma teadmisi digivaldkonnas. Õpetajad ja õpilased lähenesid teemale loominguliselt. Käsitluse käigus omandati koostööoskusi kuue Euroopa riigi kooliga ja tulemuseks said õpetajad kutse osaleda rahvusvahelisel eTwinningu konverentsil Prantsusmaal.

Narva Paju kooli pedagoogidele avaldasid Soomes muljet integreeritud tunnid. Neid alustati omagi koolis: 4. klassile loodusõpetuses, 7. klassile eesti keeles. Vanemas astmes korraldati integreeritud õppe nädalaid ja seda suunda kavatsetakse jätkata.

Narva eesti gümnaasium, kus on mitmekeelsed lapsevanemad, leidis palju sarnasusi Soome koolides. Oma mentori, Soome pedagoogi Elena Savolaineni soovitusel keskendus kool kaasavate ürituste korraldamisele, kuhu kutsuti osalema lapsevanemaid. „Et nad näeksid, mida teevad lapsed ja mida õpetajad, et see hakkaks neid huvitama ja nad teeksid hea meelega meiega koostööd,“ rääkis direktor Uta Kroon-Assafei.

Soome eeskujul, kus antakse kodutöid vähem kui paljudes teistes maades, otsustati Narva Pähklimäe gümnaasiumis mitte anda enam kodutöid esmaspäevaks. Direktor Vjatšeslav Konovalov põhjendas otsust sellega, et siis on nädalavahetus lastel vaba perega koos olemiseks.

Kui algul olid õpetajad selle muudatuse vastu ning 2/3 õpilasi ja lapsevanemaid poolt, tehti kompromiss, et nädalalõpu kodutöö ei ole kohustuslik, vaid soovitatav. Uuendust katsetati 3. trimestril ja seejärel tehti küsitlus. Selgus, et 78% õpetajatest, 85% vanematest ja 96% õpilastest toetas esmaspäevaks kodutöö mitteandmist. 1. septembrist muutus see koolis reegliks.

„Tulemus: lapsed õnnelikud, vanematel rohkem aega laste jaoks, õpetajatel rohkem aega ja võimalus anda soovijatele soovituslikke ülesandeid kodutööks,“ kommenteeris direktor.

Kohtla-Järve Tammiku põhikool keskendus õpetaja ja õpilaste koostööle nii tunnis kui klassivälises töös, õpetaja rollile juhendajana ja individuaalsele lähenemisele õpilasele. Selleks omandati Soomes individuaalse töö meetodeid. Projekti tulemusena konsulteerib ja nõustab nüüd kooli eripedagoog õpetajaid ning korraldab seminare.

Narva Vanalinna riigikoolis oli möödunud õppeaastal Soome kool lausa eraldi teema. Kõige tähtsamaks peeti hinneteta, tagasisidega hindamist ja koostööd vanematega. Mais korraldati suur seminar, kuhu kutsuti kooli partnerid. Tulemuseks on uued üritused, hinneteta hindamine 1. ja 2. klassis, lapsed on projektide korraldajad ja ringijuhid. Koolis on nüüd uued toolid-lauad õpetajatele, pingid ja kott-toolid koridorides, malelaud, vestlusmajake, terviserajad ja jalgrattatrenažöörid.

Suure ettevõtmise lõpetamisel avaldas Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar heameelt, et ka sihtasutus projekti panustas. „See on usalduse ja vastutuse projekt,“ lausus Käosaar. „Tulemus tuleb siis, kui inimene usub, et teda usutakse ja usaldatakse ning tal on võimalus ja vabadus tegutseda.“


Soome Instituudi programmi juht Rahel Lindpärg:

Meie eesmärk oli koolitusprogramm, mis vahendab soome kasvatusfilosoofiat ja Soome kooli parimaid kogemusi osalejate praktilisi vajadusi arvestades.

Programm oli suunatud vene õppekeelega koolidele Narvas ja Ida-Virumaal, osalejateks koolide juhid ja õppealajuhatajad, vastavalt teemadele ka aineõpetajad. Soovisime, et nende kaudu jõuaks programmist saadav kasu õpetajate ja õpilasteni.

Programm kestis veebruarist augustini. Osales 15 kooli, kokku kuni 30 osalejat üritustel. 


Mentori kogemus

Katri Anttila.

Katri Anttila, Ida-Soome Soome vene kooli juhtiv direktor:

Olin esimest korda mentor vene keelt kõnelevatele Eesti koolidele. Varem olen olnud mentoriks, õpetanud ja koolitanud koolidirektoreid Venemaal, Valgevenes, Ukrainas jm. Mentorlus polnud mulle seega uus, kuid kogemus oli väga huvitav, kui räägime venekeelsest koolist ja direktoritest Eestis.

Kui võrrelda neid õpetajaid kolleegidega Venemaal, siis minu arvates on siinsetel venekeelsetel õpetajatel palju rohkem teadmisi ja infot sellest, kuidas asjad olema peaksid. Olin rõõmus, nähes, et nad on alustanud projektidega, mis toetuvad nähtusepõhisele õppimisele. Püüdsin rõhutada, et on väga tähtis, et õpetajad pälviksid õpilaste lugupidamise mitte pelgalt seetõttu, et nad on autoriteetsed inimesed klassi ees.

Mul oli kaks gruppi, kummaski viis kooli. Arutlesime paljudel teemadel, näiteks hindamise, nähtusepõhise õppimise, projektõppe, kooli, vanemate ja õpetajate suhete üle. Võimatu on kopeerida kõike või isegi paljut Soome riiklikust õppekavast, sest tingimused, süsteem, koolid erinevad. Soovitasin neil võtta oma projekti midagi, mis nende koolidele ja keskkonnale sobib. Ja nad valisid endale sobiva.

Arvan, et Eesti haridus on üsna edumeelne, aga kuna Ida-Virumaa asub Tartust ja Tallinnast kaugel ja seal on suur venekeelne elanikkond, võib neil olla palju vanu kombeid ja tavasid, millest pole kerge vabaneda. Usun, et mentorluse käigus said nad uusi ideid. Esitletud projektid olid väga erinevad. Olin väga rõõmus, kui nad oma projekte tutvustasid, nähes, et nad on võtnud arvesse meie arutelusid. See tegi mind õnnelikuks.


Nähtuspõhine õppimine – Markus Talvio kogemus

Õpetasin 1990-ndatel Helsingis Paloheinä koolis. Nägin, et osa mu õpilasi, 8–10-aastased, viskas lõuna ajal toitu ära. Ütlesin, et pole hea nii teha. Me rääkisime sellest, nad küsisid, mis toimub enne, kui toit jõuab lauale. Rääkisime põllumajandusest, viljakasvatusest, loodusest, loodushoiust, taaskasutusest jne. Kogu klass rääkis kaasa.

Ma mõtlesin, et ehk on toidu teema nähtusepõhiseks õppeks sobiv. Koostasin küsimused, mis võiksid neile huvi pakkuda. Mõnda huvitasid maitseained, mõni tahtis õppida toitu valmistama, osa tahtis teha maiustusi. 4–5 kaupa jaguneti teemarühmadesse: kes tegi kodus söögi valmis, kes otsis maitseainete kohta infot jne. Igaüks sai ülesande.

Kahe nädala pärast kirjutasid nad ettekande sellest, mida olid teinud, tegid sellest ka fotod ja esitlesid materjali. Lapsed olid väga entusiastlikud. Nad tegid seda, mis neid huvitas, ja õppisid palju rohkem, kui ma oskasin arvata. Hästi tegid ka need, kes ei olnud õppimises väga tublid.

Küsisin, kuidas peaksin neid töid hindama. Nad tahtsid minu hindamisele lisaks lisada oma arvamuse grupikaaslaste kohta.

See oli 1990-ndatel, aga juba tollal oli Soome pedagoogikas tähtis mitte ainult läbida õppeaineid, vaid õpilaste õnnetunne. Lõpuks olid vanemad üsna õnnelikud, sest laste õpitulemused olid väga head. Ma pidin ka koolijuhile oma meetodit tõestama. Ütlesin, et püüan anda endast parima.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!