„Kuidas öelda jah?“ alustab teist hooaega

20. sept. 2019 Lavastuse tegijad - Kommenteeri artiklit
Hetk etendusest. Foto: Maria Aua

Eelmisel aastal Vaba Lava teatrikeskuses etendunud seksuaalhariduslikku lavastust „Kuidas öelda jah?“ on nüüdseks Tallinnas üksjagu kordi mängitud. Taas saab lavastust näha oktoobris Tartus. Kuidas on lavastus trupi liikmete enda mõtlemist muutnud ja millised on muljed publikuga kohtumisest?

Siim Tõniste (projektijuht): Mul on küll kriitilisest east omajagu aega möödas, aga tagantjärele mõeldes on päris piinlik mõnele seigale tagasi vaadata, saanuks teisiti.

Kristjan Tenso (näitleja): Tänu sellele lavastusele olen aru saanud, et kaaslaselt tuleb nõusolekut küsida ja tema soovides eelnevalt selgusele jõuda, et mitte haiget teha.  

Vivian Melder (näitleja): Mina ei karda eriti füüsilist lähedust. Nüüd aga olen hakanud rohkem märkama, et iga inimene pole loomult selline kallistaja nagu mina ega pruugi tahta sel määral kehalist kontakti. Kõik ei tahagi kogu aeg seksida. On eluetappe, mida mõjutavad hormoonid, stress, kiire, mida iganes. Teadmine, et ei peagi, võtab pinge maha ja annab sisemise vabaduse. Kaob surve, et tingimata peab seksima. Olen ka ise õppinud väljendama, kui ma ei taha. 

Susan Kolde (näitleja): Nooremana arvasin, et süütus on midagi piinlikku ja sellest tuleb võimalikult kiiresti lahti saada. Et esimene seks on kohmakas ja seda ei tohiks teha kellegagi, kes sulle päriselt meeldib. See on nii vale. Lihtsalt paljud noored ei uuri eriti seksiteemade kohta, mistõttu võivadki veidrad hoiakud tekkida. Selles etenduses on mul hästi seksuaalne roll. Seksuaalset vabadust seostatakse tüdrukute puhul madala enesehinnanguga, ka selle tüdruku kohta kasutatakse väljendeid nagu „tõmbab ringi“ jne. Miks on seksuaalne naine olla häbiasi, aga meeste puhul on suhtumine teine? Tegelikult saab seksuaalselt avatud olla ka ühe kaaslasega. Arvan, et kõik on hästi, kui ma seda ise naudin. Mind on see lavastus enesekindlamaks muutnud. 

Aet Kuusik (dramaturg): Hästi huvitav on olnud pärast etendust noorte vaatajatega rääkida ja kuulda, kuidas nad iseenda jaoks seksuaalsust ja naudingut mõtestavad, ning võrrelda kas või sellega, mida ma ise oma teismeliseeast mäletan. Koolides käies on tunda, et noored lausa ootavad õiget aega ja kohta, et saaks turvalises ruumis oma lugusid jagada. Seksist naudingu saamisele ja oma soovide tundmaõppimisele mõeldakse praegusel ajal rohkem kui paarkümmend aastat tagasi, kui mina teismeline olin. 

Tiina Sööt (lavastaja): Teatrilaval seksist rääkida on olnud põnev kogemus. Arusaam sellest, kui erinevad on meie kõigi seksuaalsed kogemused ja eelistused, on avardunud. Huvitav on olnud näha, kuidas teismeline teatripublik tükile reageerib: naerupahvakad, hämmeldus, ebamugav sahistamine, häälekas kaasaelamine või vastuseis, vaikne äratundmine ja empaatia.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!