Kumma elu endal valid?

13. sept. 2019 Aigar Vaigu füüsik, Metrosert AS tegevjuht, Rakett69 saatejuht ja kohtunik - 1 Kommentaar
Aigar Vaigu.

Möödunud kümnendil, kui Tartu ülikooli füüsikahoone asus veel Tähe tänaval, käis minu tee ühiselamust õppehoonesse risti läbi kesklinna. Ühe kortermaja seinale oli sinise värviga soditud – nõnda lohakat kirjaviisi kirjutamiseks nimetada oleks liig – kaks omavahel riimuvat rida ingliskeelset teksti. Eesti keeles kõlaksid need: „Kumma elu endal valid, olla võlur või siis hani?“

Kui hanesid võib pärast mõningast ratta- või autosõitu lähedalasuvast talust leida ning nende eluolu kohta talunikult uurida, siis võluritega on veidi keerulisem. Pole kuigi tõenäoline, et ükski täiemõistuslik kaasmaalane nende eksistentsi väljaspool ilukirjandust täie tõsidusega kinnitama kipub. Samas ei tasu vastusega siiski liialt kiirustada, vaid võtta endale mõni hetk järelemõtlemiseks.

Järelemõtlemiseks võetud aja jooksul tasub käsi taskusse suruda ning tõmmata sealt välja üks klaasist ja plastikust pealispinnaga lutsukivi. Just nagu Aladdini imelamp täidab ka see taskust leitud seade peaaegu kõik me soovid. Tuleb seda vaid veidi pöidlaga silitada. Maagia, tõepoolest, ja pole see mingi mustkunst, kus käteosavus publikut lollitab, vaid nii nagu lubatud, nii ka tõesti juhtub. Tasub endale meenutada, et iga piisavalt arenenud tehnoloogia on maagiast eristamatu*.

Nii näibki olevat vaid usu küsimus, kas meie maailmapilt on teaduslik või kaldub mütoloogiasse. Tänapäeva maailmas pole justkui vahetki, sest teaduse mittemõistmine elu ei sega. Nutifoni kasutamiseks ja sotsiaalmeedias laikide panemiseks ei pea teadusest midagi teadma. Arstiabi saadeski ei küsi keegi, kas usume teadusesse. Seega näib, et tänapäeva maailmas saab suurepäraselt hakkama teadusest midagi teadmata.

Küll aga hakkab olukord selgelt halvemuse suunas muutuma, kui teaduse suhtes ignorantsete hulk kasvab üle kriitilise piiri või kui võimule satuvad inimesed, kes teadusest suurt midagi ei tea või lausa eitavad seda. Inimesed, kelle jaoks on teadus vaid teooria, millele tasub viidata siis, kui see neile sobib. Nii algab vaikne, kuid kindel allakäik, sest looduse jaoks pole vahet, millesse me usume. Loodus toimib meie soovidest ja uskumustest hoolimata. Ja mida kauem usutakse endale sobivaid müüte ja valesid, seda valusam ja sügavam on saabuv kriis.

Seepärast tuleb teha teadlik valik teadushariduse kasuks, sest valiku tegemata jätmine on sama mis teadusharidust mitte valida – korralagedusel on nimelt komme kasvada.

Looduse tundmaõppimine ja tehnoloogiast arusaamine nõuab pingutust ja pühendumist. Teadusharidus nõuab aega. Teadusharidus nõuab raha, mille eest saaksime midagi muud, meelepärasemat. Seepärast on lihtsam uskuda müütidesse, eriti kui need toetavad seda, millesse niigi usume. Müütidesse uskumine ei nõua erilist pingutust ja raha ning aegagi jääb neid uskudes kõvasti üle.

Kuid kui tahame, et meie elu oleks parem, et oleksime tulevikus saabuvate jamade jaoks valmis, saaksime nendega paremini hakkama, siis tuleb valida teadusharidus. Teha valik teadushariduse kasuks mitte põhjusel, et see on lihtne, vaid et see on raske ja keeruline.

Teadushariduse peamine eesmärk on tuua ühiskonda rohkem teaduse mõistmist – selle kaudu, et igaüks mõistaks teadust ja selle olulisust. Oluline on, et inimesed mõistaksid teaduslikku mõtteviisi. Seda, kui võimas tööriist on teadus tõe väljaselgitamisel. Kuidas küsida küsimusi ning teha vaatlusi ja korraldada katseid küsimustele vastuste saamiseks. Kuidas me teeme vigu ja kuidas neid vigu vältida. Kuidas tulemusi analüüsida ja teha järeldusi. Kuidas on täiesti loomulik, et meie rivaalid meie tulemustes kahtlevad ja kuidas nad meie tulemusi kontrollida üritavad ja seeläbi meie järeldusi kas kinnitavad või ümber lükkavad. Ja seda, kuidas on täiesti loomulik, et me kõike kunagi ei tea, et asjadest arusaamine nõuab süvenemist ja pühendumist. Ja ka mõistmaks, et toimiva teadushariduse puhul ei ole kirjeldatu ühekordne tegevus, vaid seda tuleb teha pidevalt ja alati, kui me just ei taha kellegi menüüs lõpetada.

Kumba elu tahame?

* Clarki 3. seadus: Iga piisavalt arenenud tehnoloogia on maagiast eristamatu. Futurist ja ulmekirjanik Artur C. Clark on sõnastanud kolm aforismi tuleviku kohta, mida tuntakse ka kui Clarki kolme seadust.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kumma elu endal valid?”

  1. Anne ütleb:

    Samas peaks alati selgitama, kes uurimust on rahastanud. Tulemused kipuvad olema rahastajale meelepärased.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!